Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes. Vestibulaarne süsteem – tasakaal Kolm poolringkanalit asetsevad kolmes mõõtmes: - Oliitorganid jälgivad pea lineaarset kiirendust ja reageerivad pea asendile gravitatsiooni suhtes - Närviühendused ajutüve eri osadega sh väikeaju Maitsemeel - Iga maitsenäsa sisaldab sadu maitsepungasid - Magus, soolane, hapu, mõru, umami Üks signaal läheb läbi taalamuse. Teine signaal läheb läbi hüpotaalamuse (hormoonid, eluliselt oluline info) ja amügdala (ohuhindamine) Lõhnataju - Töötab koos maitsemeelega aga ei ole reegel, et kui puudub lõhnataju siis puudub ka maitsemeel. - Närvirakke tekib juurde Lõhnameele närviteed - Haistesibul koosneb paludest kihtidest analoogselt reetinaga - Teised meeled saadavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi
ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad
6. väljub silmakoopast 7. ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Opt.kiasm on ala, kus pooled opt.närvi kiud ristuvad vastaspoolele. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. 8. Optilisest ristmikust läbivad need kiud lateraalse põlvikkeha, mis on üks taalamuse tuumadest. 9. Edasi liigub signaal aju tagumistesse osadesse, ajukoorde, mida nimetatakse esmaseks nägemiskorteksiks. Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil
vahepealsed keskused) talamus auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed maitse: keele retseptorid kraniaalnärvid maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse
4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8
Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (nt. Pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse langus. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond) Taalamuse funktsioonid: On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Võtab osa aistingute moodustamisest on kõrgeimaks valutundlikuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? AJUKOORE SENSOORSED VÄLJAD SEKUNDAARSED SENSOORSED VÄLJAD (asuvad sensoorsete väljade ümber) MOTOORSED VÄLJAD
kere ja jäsemed pidevalt värisevad) 17. Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul 18. Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete
Liigutused on häiritud, kui mitte võimatud. Loomal kujuneb välja seisund, mida nim detserebratsiooni rigiidsuseks. - aju eemaldamisjäikus. See avaldub sirutajatelihaste toonuse tõusus – esimesed ja tagumised käpad välja sirutatud, saba püsti ja pea kuklas. Suuremad on kahjustused juhteteedes, mis viivad informatsiooni seljaajust peaajju. VAHEAJU ehitus ja funktsioon Vaheajul on kaks suuremat osa. Ühte osa kutsutakse nägemiskühmudeks ehk taalamuseks (thalamus). Teiseks osaks taalamuse alumine piir ehk hüpotalamus. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt otsajuga. Hüpotalamus on seotud ajuripatsi ehk hüpofüüsiga – sellel kaks sagarat. Taalamuse funktsioon: selleks närvirakkude kehade kogumikuks, mida läbivad kõik tundlikkust juhtivad juhteteed v.a haistmine. Tundlikkuse juhtimine peaajukoorekeskustesse on kolme neuroni kaudu: 1. väljaspool seljaaju spinaalkambrionis; 2. puutetundlikkusel seljaajus; 3. taalamuses. 3. neuroni
liigutuste kordinatsiooniga. Eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutuajate ja painutajate vastastikune... Kui ühendust punatuuma ja seljaaju vahel katkeb, siis tekib sirutajate toonuse ülekaal. Kui toonuse ülekaal on suur, siis takistab liikumist . Detserebratsioon rigiidsus aju eemaldamine. Vaheaju ehitus ja f-d: Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ning ülalt poolt koore aluste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud ehk taalamused/talamused. Taalamuse alumine pk on hüpotaalamus. Hüpotaalamus on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga, mis jääb ka vaheajju. Vaheajju kuulub ka veel kolmas ajuvatsake. Ajuvatsakesed tühjad, seal pole närve. Ajuvatsakesed on seljaaju kanaliga ühenduses. Ajuripats. Nägemiskühmude ehk taalamuse f-n on tundlikkuse juhtimine peaaju poolt. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikkust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad, v.a haistmistundlikkus. Taalamus koorealune tundlikkuse juhtimise jaam
kõrvaltoimed (kõrvetised, segasus, kõhukinnisus, suu kuivamine), on vajalik pidevalt haiguse dünaamikat ja raviefekti hinnata ning vastavalt sellele raviskeemi korrigeerida. KIRURGILINE RAVI Parkinsoni tõve kirurgiliseks raviks kasutatakse ablatiivseid meetodeid, peaaju süvastimulatsiooni ning eksperimentaalses korras ka restoratiivseid protseduure. Operatsiooni eesmärgiks on neuronaalse aktiivsuse vähendamine globus pallidus internus’e (GPi), taalamuse või nucleus subthalamicus’e (STN) rakkudes. Peaaju süvastimulatsioon tähendab aju basaalganglionide püsivat mõjustamist kindla sageduse, kestvuse ning amplituudiga elektriliste impulssidega, mida genereerib organismi implanteeritud stimulaator ajju siirdatud elektroodide vahendusel. Deep Brain Stimulation Sügava aju stimulatsiooni elektroodid ühendatakse juhtmetega südamestimulaatori seadme külge (nn impulssgeneraator või IPG), mis
poolkera ja vastupidi ! ● Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja liigeste retseptoritelt. ● Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. ● Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid
Keskaju mesencephalon Väikseim peaaju osa Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon Taalamused ehk tundekühmud Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Taalamuste vahel asub III ajuvatsake Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused Funktsioon: Seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega Hüpotaalamus ehk tundekühmudealune piirkond: Asub taalamusest allpool, sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi Asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu- ja näljatunnet jne. Ning need talitused seonduvad
REM deprivatsioonile järgneva une ajal oluliselt suurem PGO lainete sagedus. Lihastoonia : ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid. Kiired silmaliigutused – ajusillas osa necleus reticularis pontis oralis rakkude aktiivsuse tõttu. NREM – iseloomulikud EEG-spindlid ja aeglased lained, mida põhjustavad sünkroniseeritud sünaptilised potentsiaalid kortikaalsetes neuronites, mis genereeritakse korteksisse projitseeruvate taalamuse releeneuronite rütmilise laenglemise poolt. GABA-ergilised neuronid taalamuse ümber olevas nucleus reticularies. Kronotüüp Hommikuinimestel kõrgemad kortisooli tasemed koheselt pärast ärkamist kui õhtuinimestel. Enamus ööpäevarütmidest on varasemas faasis „lõokestel“ vs „öökullidel“; nt ka melatoniini sekretsioon varasema algusega. Ühe ajupoolkera uni Ainult SWS puhul
II – üksiktuuma traktist hüpotaalamuse ja amügdalasse Lõhnameele närviteed: Haistesibul koosneb paljudest kihtidest analoogselt reetinaga, närvirakud vahetuvad pidevalt Haistesibul külgmine haistetrakt samal kegapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse. Piriformist taalamusse, sealt orbitofrontaalkorteksisse. Orbitofrontaalkortekss saadab osa signaale tagasi haistesibulasse. NB! Teised meeled saavad retseptoritelt signaali primaarsesse töötlusalasse alati läbi taalamuse, lõhnasignaal läheb taalamusse PÄRAST primaarset töötlust st alles siis kui sekundaarsesse orbitofrontaalkorteksisse läheb Miks haigetsaanud koha ümbrust hõõrudes valu vähemaks läheb? Selgroos olev vaheneuron saab erutava (+) signaali kerge puudutuse ja surve närviteest ning inhibeeriva (-) signaali valu ja temperatuuri närviteest. Interneuroni suhtelisest aktiivsusest sõltub kas info saadetakse ajju või mitte. Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu
ajutuumor, ajutrauma, ravimid, metaboolse põhjused (Wilsoni tõbi).. 39. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Asteenia on psüühilise, kehalise ja emotsionaalse energia vaegus (väsimus, jõuetus) 40. Vaheaju koosneb: taalamus (nägemiskühmud) ja hypotaalamus (kühmudealune piirkond. +metataalamus (2 paari põlvikkehasid) 41. Taalamuse funktsioonid · Ta on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. · Saadab sensoorset (meeleelunditest tulevat) infot ja motoorseid signaale ajukoorde. · Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. · Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks · Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad?
· Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja · liigeste retseptoritelt. · Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja mälumisliigutuste ja lihastoonuse koordinatsioon. · Vaheaju - koosneb talamusest ja hüpotaalamusest, siia kuuluvaks loetakse ka hüpofüüs ja käbikeha. Taalamuse kaudu kulgeb info välis- ja sisekeskkonnast kõrgematesse ajuosadesse, taalamus on seotud mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega. Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. Aju tüveosas asuvad
põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju: Suhteliselt väike ajuosa; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige peenem läbipääs ajuvedeliku teel (kui umbub, siis vesipea!) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.) Veejuhast allapoole jäävaid osi nim
automaatne detekteerimine Ülalt-alla tähelepanu liik - tahtlik, aktiivne, endogeenne, inimese enda suunatud väliste stiimulite detekteerimine. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus
õppimiseks. Frontaalsagara neuropsühholoogia 11 Erinevad mikrotasandid (anatoomia). F koor jaotub tsütoarhitektoonilisteks aladeks. Erinevad koorepiirkonnad seostuvad väga spetsiifiliselt koorealuste struktuuridega, nt taalamusega, mis jaotunud tuumadeks, need omakorda seoses eri koorealadega. Psüühiline akt: tõlgendab valguskiirte abil tulenevat infot piirjoontena. Taalamuse üldised seosed F-koorega; individuaalsed erinevused. Taalamuse väljund F-koorde on veelgi spetsiifilisem. F-koore väljund taalamusse on samuti spetsiifiline. Anatoomilis-funktsionaalne jaotumine: 1. Väli 4 (motoorne): a. Väljundid i. Kortikospinaalne ja –bulbaarne (ajutüvi) -> õpitud ja kaasasündinud liigutuste seostamine. ii. Kahe(!)suunalised seosed post-tsentraalse piirkonnaga -> seos
2) Kommissuraalkiud-seovad ajupoolkerade sümmeetrilisi osi omavahel (moodustades suuraju nidemeid-mõhnkeha, commis.ant.) KEEL JA KÕNE 3) Projektsioonikiud-närvikiud, mis seovad suuraju koort alamate NS osadega: Kõne on kõige kiirem ja keerulisem motoor-kognitiivne funktsioon inimesel taalamuse, hüpo-, ajutüve ja seljaajuga. Suur osa ajust tegeleb kõnest arusaamise/ mõistmisega. Probleemid: • kõne on sensoorne tööriist, et hakkama saada • Raske määrata juhtivat HF, pole kindlaid mitteinvasiivseid meetode. .....õpime enne, kui mängime palli, sõidame rattaga
ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ning liigestes → AP Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: mõlema närviteed (maitse: keele retseptorid – kraniaalnärvid – maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks – üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul – külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu → peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma
3. Kirjelda tüüpilist visuaalse otsingu katset ning millised tähelepanumehhanisme on võimalik sellega uurida? 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näiteid mida teame tähelepanu neutraalsete mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetest? 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid · Ajutüve retikulaarformatsioon · Taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad · Ajukoore otsmikusagar kui suunav ja koordineeriv piirkond · Silmaliigutusi reguleerivad kesksed · Kiirusagara moodulsüsteemid · Parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist?
ioonkanalite avanemise /sulgumise: - Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke - Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades. Neis kulgevat infot ei ole võimalik tajuda kui mingi kindla kehapiirkonnaga seotut. Spetsiiflised on asenditundlikkuse juhteteed. Sensoorse info karakteristikud: · stiimuli modaalsus määratakse ära retseptori tüübiga · intensiivsus- Intensiivsem stiimul kutsub esile erutuse suuremas arvus retseptorites, AP sagedus tõuseb · lävi väikseim stiimuli energia hulk, mis on võimeline esile kutsuma resteptori
● koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest Taalamused THALAMUS ● tundekühmud - vaheaju suurimad paarilised moodustised - peamiselt hallollusest (tuumadest) ● taalamuste vahel asub III ajuvatsake ● taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus ● siit lähevad erutused edasi: - suuraju poolkerade koorde - TEADVUS - basaaltuumadesse ja - hüpotaalamusse ★ taalamuse piirkond on seotud ka mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega - Mihkel Raua ja Igor Gräzini näoliigutused ★ kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Põlvikkeha ● taalamuse kummalgi küljel - paiknevad taalamuste taga, nägemis- ja kuulmiskeskuste kohal - koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus: siia tulevad kuulmis- ja nägemiserutused, siit edasi suuraju poolkerade koorde Hüpotaalamus
Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid Eelinfo: basaalganglionite, mis asuvad peaaju poolkerade sees keskel hallaines ja on sellised valgeaine tombid, ülesanne on motoorika koordineerimine lihastoonuse reguleerimine. Eksatrapüramidaalsüsteem: närvirakke ja neid ühendavate juhtteede süsteem, mis liidab üheks basaalganglionid, suuraju koore, väikeaju, taalamuse, retikulaarformatsiooni ja seljaaju. Ekstrapüramidaalsüsteem moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust. Kontrollitavate tegevuste alla kuuluvad: Reflektoorne ehk spastiline toonus(lähtetoonus) Kehahoiak, poosid, kaasliigutused Liigutuste sujuvus 4 Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustussündroomid jagunevad kaheks: akineetilised-rigiidsed või
1.Taalamus (Taalamus on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv närvirakkude kogum. See asub ajukoore ja vaheaju vahel. Taalamus saadab sensoorset infot ja motoorseid signaale ajukoorele, samuti reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. Taalamus ümbritseb kolmandat vatsakest. Inimestel on taalamus umbes 5.7 cm pikkune. Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. Arvatakse, et taalamus on "ülekanne", mis ainult edastab signaale ajukoorele. Uuemad uuringutulemused vihjavad, et taalamuse funktsioon on siiski rohkem selektiivne.)- 2.peaaju parietaalsagarasse (kiirusagar) piirkonda, mille lähedal suu ja keele puudutuse, valu ja temperatuuriinformatsioon. Lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus!!! Lõhnaorgani ehitus ja lõhnateed: umbes2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles umbes 6-10 miljonit retseptorit. Retseptor, primaarsed
Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused (vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake (seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl.
Ühtlasi märgib see definitsioon ära, et tegemist on teatud valikuga mitme võimaliku teabeühiku või tunnetussuuna hulgast. Tähelepanu tähendab valikut infotöötluses ja ressursside piiratust – teadvuse keskmesse valitakse vaid osa võimalikest signaalidest. Üldise tähelepanuvõime ja virguse tagab ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. See aktivatsioon jaguneb kaheks alaliigiks. Mittespetsiifiline hajus aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ja löögivalmiduse. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukoore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest.
otsustavaks reageerimiseks. 28. Neuron. Akson. Dendriit. Neuron ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks. Akson juhib erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. Dendriit rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. 29. Limbiline süsteem. Limbiline süsteemi ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja tüpotalamuse piirkonnas, on emotsioonide oluliseks aparaadiks. 30. Aju vanim osa. Ajutüvi on aju vanim osa. Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: · Seotud parema kehapoolega. Parem: · Integreerib korraga palju sisendeid. · Seotud vasaku kehapoolega. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb iga sisendiga eraldi.
valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest. * Taalamused ehk tundekühmud on vaheaju suurimad paarilised moodustised. Taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus. Sealt lähevad erutused edasi suuraju poolkerade koorde (teadvus), basaaltuumadesse ja hüpotaalamusse. Taalamuse piirkond on ka seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. * Põlvikkehad paiknevad taalamuste taga ja on koorealusteks nägemis- ja kuulmiskeskusteks. Neisse kanduvad erutused nägemis- ja kuulmiselunditelt, suundudes sealt edasi suuraju koorde. * Hüpotaalamus asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist jm. Nende reaktsioonide ja
teadvustamine). Liigid sisemine-väline: Sisemine– varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine). Väline– avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 2. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid, parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis. ei ole ühte kindlat piirkonda. On teatud piirkonnad, mis on rohkem seotud teatud tähelepanuga, aga ühte kindlat piirkonda pole. Võrgustiku idee – erinevad piirkonnad on tihedalt seotud.
ümberjagamine) 8 Väline(overt)avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunasnt silmaliigutused objekti suunas. 30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
pidevalt värisevad) Tekib väikeaju kahjustuse korral 38. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse regulatsiooni häirumine Tekib väikeaju kahjustuse korral 39. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke Tekib kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul 40. Vaheaju koosneb:....................taalamustest (nägemiskühmud) ja hüpotaalamustest (kühmudealune piirkond)............ 41. Taalamuse funktsioonid.................kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde; võtab osa aistingute moodustamisest; kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks.............. --- Taalamuse tuumad jagunevad: 1) Spetsiifilised tuumad • Releetuumad: – lateraalne põlvikkeha - nägemissignaalide releetuum – mediaalne põlvikkeha - kuulmistrakti releetuum – tagumine ventraalne tuum - informatsioon naha- ja proprioretseptoriteltd • Assotsiatiivsed tuumad:
Milline on nägemisinfo teekond silmast ajukoorde? Ventraalne tee. Visuaalsed signaalid läbivad töötluse võrkkesta erinevate neuronite võrgustikes, osad visuaalse sisendi aspektid võimendatakse, osad jäetakse välja. Valgus jõuab silma sarvkesta kaudu, läbib läätse ning jõuab võrkkestale kus muudetakse närviimpulsiks. Võrkkesta ganglionrakkude aksonid koonduvad silmamuna tagaseinas nägemisnärviks, ristuvad nägemisristmikul ning kulgevad nägemistraktina taalamuse külgmisesse põlvikkehasse. Sealt kulgeb signaal ajukoore primaarsetele visuaalsetele väljadele kuklasagaras. Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Nägemisnärvid ristuvad nägemisristmikul Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Primaarne visuaalne korteks kuklasagaras, V-alad. Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on
Eri suurus, eri tüüpi närvirakud. Loovad erinevaid nk omavahel. Säilib pidevalt toonus. Une ajal ajutegevus toimib, on pidurdunud. Kui tekib kahjustusse, vajub inimene koomasse. Mõjutab lihasetoonust. Väikeaju. Mõjutab organismi toonust, muutust. Kahjustuste korral häirub tahtlikud liigutused. Astaasia-pere, kere hakkavd värisema. Asteenia- väikeaju funktsioonid häiruvad. Vaheaju , koorealused tuumad. Taalamus-aistingute moodustamise paik. Valgustundlikuse keskus. Taalamuse tuumad jag. Spetsiifilised ja mittespetsiifilised. Ühed võtavad reaalset informats vastu, teised saadavad edasi. Peaaju suurte poolkerade koor-reguleerivad kõikide tööd.
DCC enamasti tõmbav toime; UNC5 - tõukav toime); SLIT valgud (seonduvad Roboretseptoritele;tõukuvad; tihti takistavad aksoni siirdumist üle keha keskjoone; osalevad angiogeneesis); semaforiinid (peamised tõukuvad juhtmolekulid aksonite navigeerimisel); efriinid ja nende EPH-retseptorid suures perekonnad (ollised topograafiliste närviühendiste kujunemisel: silma võrkkesta ja optilise tektumi ühendumine, taalamuse ja lateral geniculate nucleus ühendumine); membraanseoselised (enamasti tõukuvad); EPH-retseptorid (enamasti türosiinkinaasid); morfogeenid (WNt ja SHH osalevad aksonite navigeerimisel, tõmbavad ja tõukuvad); kasvufaktorid. Kaks paremini uuritud näidet aksonite navigeerimisest sihtrakkudeni: Seljaaju komissuraalneuronite aksonite tee ühelt ajupoolelt teisele (keskjoone ületamine) ja pöördumine peaaju suunas. Slit-Robo, Netriinid-DCC, Semaforiinid; Silma võrkkesta
Väikeaju kahjustusel häirub tahteliste liigutuste koordinatsioon, tekib ataksia e düskoordineeritud liigutus Vaheaju Kummalgi pool 3 vatsakest, paariline hallaine moodustis, mida ühendab hallainest talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess · lateraalse rühma tuumad sisendiga limbilisest süsteemist, ülakünkakestelt ja ajukoorest, väljundiga tagasi ajukoorde; emotsiooniväljendus, sensoorse sisendi integratsioon · ventraalse rühma tuumad:
Käitumine vajab emotsioone, närvitalitlusena. Põhiemotsioonid – üldiselt, milliste ajuosade ärgastusmustrid kõige olulisemad on? Muster on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis, kus aktiivsus on pigem vähenenud. Limbilistes struktuurides ja ajutüves. Kuidas psühhobioloogia emotsioone määratleb? Emotsioonid tekivad võrgustikus, mille moodsutavad hüpotaalamuse, taalamuse eesmised tuumad, vöökäär ja hipokampus e limbiline süsteem. Emotsioon on aktiivsus kindlas närvisubstraadis koos selle tagajärgedega. IX LOENG Organismide bioloogilised rütmid - mis need on ja milleks need kasulikud on? Organismidel on rütmilised ja ajas korduvad perioodilised muutused. Enamjaolt käivad aastaga, ööpäevaga, tõusu-mõõnaga jne. võivad olla ka paljunemistsükliga seotud.
pardid, sisalikud); 2) looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud jne) kabuhirmus põgenemine 3) sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine 4) neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus. Nt lammaste hirm värava ees · Hirmutunnet mõjutavad tegurid 1) Aeg - öö ja päeva vaheldumine (taalamuse lähedal ajus keskus, mis mõjutab hirmutunnet öösel ja päeval); sesoonsus (sigimine vs. mittesigimine, kui sigimise ajal hirmutatakse, siis stressitase tõuseb) 2) Keskkond - taimestiku tihedus ja varjevõimalused (nt kui hirmutada rasvatihast siis ta stressitase tõuseb, aga tal on võimalus varjuda ja põgeneda) 3)Grupi suurus - nt öösiti koos sõpradega julgem liikuda, loomadel samamoodi, sest grupis liikudes on oht
täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt)
mehhanisme, illusoorseid kontuure. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus (metafoorina saab seda protsessi võrrelda fotopildi ilmumisega pärast paberi uputamist ilmutivannis). Tema teaduslikud originaaltulemused: taalamuse mittespetsiifiliste neuronituumade ja ajukoore spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse retuseerimise teooria loomine (see teooria aitab viia ühisnimetaja alla paarkümmend esmapilgul üksteisest lahus seisvat taju ja tähelepanu fenomeni); originaalse, maailmas tunnustatud visuaalse maskeerimise teooria esitamine; avastus, et flash-lag efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma ruumitunnustelt muutuma; proaktiivsete
- 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. - 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. - 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju 4. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: taalamuse ja hüpotaalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Tema osad on: nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses. Taalamuse kahjustusel võivad esineda ülitugevad peavalud e. Talaamilised valud.
Ajusild on lihtsustatult vajalik selleks, et üks keha pool teaks, mida teine teeb. Väikeaju põhilised ülesanded on tasakaal ja kordinatsioon (suur kogus alkoholi surub väikeaju töö maha). -) Keskaju kogub informatsiooni nägemis-, kuulmismeelelt. Seotud ka püsiva kehatemperatuuri hoidmisega, valu aistingu tekkimise ja analüüsimisega ning ka ärkveloleku ja une reguleerimine, samuti ka refleksid. -) Vaheaju koosneb kahest osast taalamusest ja hüpotaalamusest: Taalamuse läbi liigub enamus informatsiooni, mis meie meeltelt tuleb. Hüpotaalamus reguleerib indiviidi ja liigi säilimiseks vajalikke tegevusi (söömine, paljunemine jne) -) Ajuripats ei ole närvisüsteemi osa, vaid hormonaalsüsteemi osa, kuid on siiski seotud ajuga hormoonid paisatakse verre ja seeläbi nad mõjutavad närvisüsteemi toimimist. -) Kooreall asuvad mandelkeha ja hüpokampus; mandelkeha emotsionaalne aju, mis
Skisofreenia nn negatiivne sümptomaatika20 võib põhineda ajukoe degeneratsioonil · Graanulrakkude kihi õhenemine hippokampuse hammaskäärus - neuronite juurdekasvu peetumine? · Närvi- & gliiarakkude tiheduse eripärad prefrontaalse & motoorse korteksi ning vöökääru mõnedes rakukihtides · Parahippokampaalkääru välimiste kihtide eripärad, mis osutavad neuronite migratsioonihäiretele arenguperioodil · Närvi- & gliiarakkude väiksem arv taalamuse mediodorsaalses osas & naalduvas tuumas · Interneuronite arvu vähenemine vöökäärus (II kihis) · Üldiselt käib teist tüüpi skisofreeniaga kaasas ajuvatsakeste laienemine Skisofreenia ajalugu II · 1938 elekterkrampravi esmakordne kasutamine skisofreenia ravimisel · 1952 kloorpromasiin skisofreenia ravis & moodsa psühhofarmakoloogia sünd · Nov 7, 1953 Harold Bourne, "The Insulin Myth" "The Lancet'is" · 1958 haloperidooli sünteesimine
ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Tundmuste ambivalentsus vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. viha armastus, sümpaatia antipaatia. Armukadedus. Limbiline süsteem on emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine Emotsionaalsed seisundid: Meeleolu isiksuse üldine emotsionaalne foon, mis annab värvingu tegevusele. Enesetunne võib signaliseerida korratustest füüsises. Meeleolu kujundajana toimivad teinekord iseenesest objektiivselt tähtsusetud esemed või faktid, kui neil on konkreetse inimese jaoks eriline tähendus. Meeleolu kujundavad veel kaasinimesed, loodus ilmastiku laad, kunstiteosed.
konfliktidele, haigusele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, pärsivad aktiivsust. Tundmuste ambivalentsus vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. viha armastus, sümpaatia antipaatia. Armukadedus. Limbiline süsteem on emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Amygdala mandeltuum Atributsioon omistamine Emotsionaalsed seisundid: Meeleolu isiksuse üldine emotsionaalne foon, mis annab värvingu tegevusele. Enesetunne võib signaliseerida korratustest füüsises. Meeleolu kujundajana toimivad teinekord iseenesest objektiivselt tähtsusetud esemed või faktid, kui neil on konkreetse inimese jaoks eriline tähendus. Meeleolu kujundavad veel kaasinimesed, loodus ilmastiku laad, kunstiteosed.
mööda, vaid kaldub sellele küljele, kus lihaste toonust on vähenenud). 59. Vaheaju funktsioonid. Vaheaju on osa eesajust. Vaheaju moodustavad: - nägemiskühmud e. taalamus (on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde; võtab osa aistingute moodustamisest; kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks). - Nägemiskühmude alune piiirkond e. hypotaalamus. Taalamuse tuumad jagunevad: 1. Spetsiifilised tuumad, mis jaotatakse: - Releetuumad: Lateraalne põlvikkeha nägemissignaalide releetuum; Mediaalne põlvikkeha kuulmistraktsi releetuum. Tagumine ventraalne tuum informatsioon naha- ja proprioretseptoritelt. - Assotsiatiivsed tuumad: saavad impulsse
Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Enamasti peab paika tõdemus, et emotsionaalne inimene on erapoolik inimene. Inimesele mõjub rohkem oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel. 43 Emotsioonide füsioloogilised alused Katsete tulemusel on leitud , et emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks on limbiline süsteem. See on ajupiirkondade ja -struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks, ja seda eriti inimesel, on muidugi ajukoor. Emotsioonide areng ja emotsiooniteooriad Emotsioonide areng Emotsionaalses arengus on väga oluline just imiku- ja väikelapseiga. Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud.
Kõnetämber- hääletämbri muutus viitab emotsionaalse pinge tekkele, seda on kohe märgata. Häälepaelte pingestumine jne. Isegi kui inimene tahab emotsioone varjata, siis ta kehakeeles need väljenduvad. Hingamise- ja pulsimuutused- vale ja varjamise tuvastamiseks. Valetamine- hingamisrütm muutub, sügavam. Pulss muutub. Seda tahteliselt kontrollida on väga raske. Emotsioonide teooriad- James ja Lang- motoorne/füsioloogiline raktsioon emotsioon. Cannon ja Bard- taalamuse impulsid ajukoorde emotsioon. Keskkonna tõttu tekivad impulsid. 22 Simonov- Emotsioon= määramatus x rahuldamata vajadus. Max: min rahuldatud ja max ebamäärane (teadmatu). Emotsioonide tugevuse määrab ära see, kuivõrd määramatu see inf on, kui palju on infi ja kui palju on teadmatust tingimuste jms suhtes. Mida vähem inimene teab, mida ebamäärasem on olukord, mida vähem
kutsub esile just nimelt mingi mõjutuse subjektiivne hinnang . Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Enamasti peab paika tõdemus, et emotsionaalne inimene on erapoolik inimene. Inimesele mõjub rohkem oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel. Emotsioonide füsioloogilised alused Katsete tulemusel on leitud , et emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks on limbiline süsteem. See on ajupiirkondade ja -struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks, ja seda eriti inimesel, on muidugi ajukoor. Emotsioonide areng ja emotsiooniteooriad Emotsioonide areng Emotsionaalses arengus on väga oluline just imiku- ja väikelapseiga. Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud.
annaabi.ee 
