Töötamise seadusandlus (0)

A. Kõige suurem rikkumine on juba see ,et alaealine Mart töötab poes, kus on müügil alkohol . Kuna Mart on poes müüja, siis ta müüb ka poe sortimendis olevat alkoholi. Alkoholiseadus § 47 lg 5 ütleb, et alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega.
Jääb selgusetuks, kas Mardil kehtiv tööleping on või mitte, kuid eeldatavasti on see olemas. Veel ei ole teada, kas Mardil on olemas ka TL sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus ja kas tal on töötamiseks olemas seadusliku esindaja nõusolek või heakskiit. TL seaduse § 8 lg 2 ütleb, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Mart aga on tööl isegi kuni 14 tundi päevas, mis on täiesti lubamatu.
Jättes kõrvale tõsiasja, et Mart töötab kaupluses , kus on müügil alkohol ja eeldades, et tal on kehtiv tööleping, on ikkagi käitutud seadusevastaselt, sest TL seadus § 7 lg 4 lubab 15-16-aastase alaealisega sõlmida töölepingut vaid tingimusel, kus töökohustused on lihtsad ja ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Mardi töö on üsna pingeline , tal tuleb ette ka 14 tunniseid töövahetusi, mis on antud juhul vastuolus TL seadus § 43 lg 4 punktis 2 tooduga, kus on öeldud , et koolikohustusliku töötaja tööaeg on 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Kuna tööiseloomust tulenevalt on Mart sunnitud tegema mõnikord ületunde, on sellega mindud vastuollu TL seaduse § 44 lg 2 , kus on öeldud, et ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine.
Mart on rahul sellise töökorraldusega, sest ta saab selle eest korralikku palka. Kuna Mart ise veel ei vastuta täiel määral oma tegude eest, ei hooma ta ka nende tõsidust.
Minu arvates on siin tegu jämeda seaduserikkumisega tööandja poolt. Mina tööandjana kindlasti sellist töölepingut ei sõlmiks.
B. Kuna Mari on ametlikult tööl peab ta saama vähemalt minimum palga mis on seaduse järgi 320 eurot § 29 (5). Samas on suur rikkumine see, et Mari töötab 16 tundi päevas, 4 päeva nädalas, seaduse järgi töötaja ei tohi töötada nädalas keskmiselt rohkem kui 48 tundi , täiendava ületunnitöö tegemisel ei tohi töötaja nädalas keskmiselt töötada rohkem kui 52 tundi 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Tööandja hüvaitab ületunnitöö vaba ajaga võrdses ulatuses kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamine rahas.Summeeritud tööaja arvestuse korral loetakse ületundideks töötunnid, mis ületavad arvestusperioodi jooksul kokkulepitud töötundide arvu.
Muidugi kokkuleped peaksid olema kirjalikud mitte suulised .Kirjalikul kokuleppel peaks ülemus tasuma Marile ületunndide eest kas puhkepäevadega või rahas. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu. Töölepingu võib katseajal üles öelda 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama.Töötaja, kes ei ole nõus tööandja poolt töölepingu ülesütlemisega katseajal väidetavalt katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, võib 30 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisteate saamisest alustada töövaidlust. Sellisel juhul nõuab töötaja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TVK poolt ja kompensatsiooni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Ülemus on teda ära kasutanud kuna ta on maalt ja ei oskagi parematki tahda ja ei tunne seadusi.
Minu arvates on siin tegu jämeda seaduserikkumisega tööandja poolt. Mina tööandjana kindlasti sellist töölepingut ei sõlmiks.
C. Eeriki ülemus kasutab poisi , ei soovi maksut tema eest maksta. Seaduse järgi tööleping peab olema sõlmitud ja hakkab kehtima töötaja tööle asumisega. Aga samas kui palus ülemus tal vajadusel oma nimeks öelda Mikk Lamp ning täpsustada, et ta on ülemuse vennapoeg, kes aitab ülemust, sugulaste kohta on seadus, et ei ole vaja töölepingu sõlmima § 7 (6).
Mina arvan, et siin saab aidata Eerikule tööinspektsioon, jurist , või kui ta ise ütleb ülemusele et soovib seaduse järgi tööleping sõlmita, kus on kirjas tema tunnitöötasu, tema tööülesannet.
D.
1. Muuta § 107 (Töölepingu lõpetamine töövaidlusorganis) lg 2 teksti selliselt , et ebaseadusliku ülesütlemisavalduse esitamise korral ei lõpe tööleping mitte tühise avalduse esitamise kuupäevast, vaid töövaidluskomisjonis sellekohase otsuse tegemise kuupäevast.
Ebaõiglane ja tööandjat seaduse eiramisele mahitav on olukord, kus tööandja vabaneb töötajast ka tühise või tühiseks tunnistatud üles­ütle­mis­avalduse alusel alates hetkest, mis on fikseeritud ebaseaduslikus ülesütle­mis­­avalduses. Muudatuse eesmärk on suurendada tööandjate seadus­kuule­kust ja tagada töötajale tugevam kaitse, kuna tööandja peab arves­tama, et ebaseadusliku ülesütlemisavalduse esitamisel on ta sunnitud jätkama töötajale töötasu maksmist kuni töövaidluse lahendamiseni.
2.Täiendada § 78 (Tasaarvestamise erisus) regulatsiooni ja sõnastada selle lg 3 järgmiselt: „Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest, välja arvatud juhul, kui tööleping öeldi üles TLS § 91 lg-te 1 ja 2 ning § 89 lg 1 alusel.”
Täiendus on oluline töötaja parema kaitse eesmärgil. Nimelt ei saa lugeda õigla­seks olukorda, kus töötaja peab tagastama tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest juhtudel, mil tööleping öeldakse üles tööandjast tule­neval põhjusel
3.Täiendada § 37 (Töötasu vähendamine) lg 1 selliselt, et tööandjal puuduks majanduslikult raskes olukorras õigus vähendada kuni kolmeks kuuks töötajate tunnitasu riikliku miinimumini.
Praktikas esineb juhtumeid, kus töötasu vähendamisel rakendatakse tunnitasu üle­riigilist alammäära, mille tulemusena saavad töötajad kuu töötasuna vähem kui üleriigiline alam­määr ette näeb.
4.Täiendada § 88 (Töölepingu erakorraline ülesütlemine) lg 3 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Hoiatus kehtib kuus kuud arvates selle tegemisest.”
Täiendus on oluline õigusselguse ja –kindluse tagamiseks. Tööandja ja töö­ta­ja peavad teadma, kui kaua on tööandjal õigus tugineda töölepingu ülesütlemisel hoiatusele.
5. Täiendada TLS uue paragrahviga 21 järgmises sõnastuses: „Sätete vastuolu korral kohaldatakse töötajale soodsamat sätet”.
Tööõiguse üks põhimõtteid on, et mistahes sätete (õigus­normide ja/või lepingu) vastuolu korral kohaldatakse töötajale soodsaimat sätet. Praktika näitab, et selle põhimõtte väljajätmine seadusest oli suur viga - lisaks palju­dele tööandjatele leidub ka hulga­liselt juriste, kes ei soostu seda põhi­mõtet tunnistama ega järgima. Ka töövaidlus­komisjonidelt on tulnud sood­sama sätte põhimõtteid ignoreerivaid lahendeid . Üldjuhul tuuakse põhjenduseks asjaolu, et erinevalt eelmisest töölepingu seaduse ver­sioo­nist ei näe uus TLS seda põhimõtet ette.