Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaasused tööõiguse kohta nr 1 (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Kaasused tööõiguse kohta nr 1.
  • Töötaja soovib edaspidi töötada osalise tööajaga.
    • Kas see on võimalik?

  • Töötaja oli tööle võetud kolmeks nädalaks. Lõpparve saamisel nõudis ta ka hüvitist kasutamata puhkuse eest.
    • Kas töötajal on õigust saada puhkusehüvitist?

  • Ats asub tööle koristajana suveks 2 kuuks teise koristaja asemel, kes puhkusele läheb. Tööandja ütleb Atsile, et tulenevalt töölepingu seadusest ei pea asendamise ajaks asendajaga töölepingut sõlmima . Ats nõuab, et temaga sõlmitaks tööleping , sest töölepingu seadus näeb nii ette.
    • Kummal on õigus?

  • Äriühing sõlmis Ilme V-ga lepingu, mille kohaselt Ilme V. pidi koristama tööruumid ja võtma vastu tellimusi. Neid ülesandeid pidi ta täitma kindlatel tööpäevadel. Selle töö eest maksti talle iga kuu 450 eurot. Pärast 6-kuulist töötamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest, väites, et Ilme V. ei tööta töölepingu alusel ja seetõttu pole tal ka õigust puhkusele.
    • Lahendage vaidlus.
    • Kas tegemist on töölepingu või töövõtulepinguga?

  • Neeme V. ja Olavi K. leppisid omavahel kokku, et Olavi K. teeb Neeme V-le kuuluvas talus kõik kevadised põllutööd talle kuuluvate põllutööriistadega temale sobival ajal. Kõigi tehtud tööde eest lubas Neeme V. maksta Olavi K-le 960 eurot hiljemalt 20.  juuniks . Kuna Neeme V. maksis töötasu alles 1  augustil, siis nõudis Olavi K., et Neeme V. maksaks talle iga töötasu maksmisega viivitatud päeva eest viivist.
    • Lahendage vaidlus. Kas Olavi K. saab Neeme V-lt viivist nõuda?

  • AS sõlmis lepingu Ats K-ga selle kohta, et viimane teeb katusekattetöid kolme kuu jooksul AS-i ehitusobjektil Kogalõmis, kusjuures lepingus oli ühe kuu tasuks määratud 1000 eurot netos. Lepingut nimetati tähtajaliseks töölepinguks ja selles oli määratud Ats K. tööpäeva ja –nädala pikkus. Ats K. kohustus valmistöö üle andma kolme kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. AS kohustus tasuma iga kuu vastavalt töö tegemiseks kulutatud ajale. Lepingu lõppemisel leidis Ats K., et tal jäi saamata töö eest 130 Eurot ja tal on õigus kasutamata puhkuse kompensatsioonile ning ühe kuu töötasule lõpparvega viivitamise eest. AS kinnitas, et tegemist on kokkuleppega töö lõppresultaadi üle, st. töövõtulepinguga. Ats K. ei töötanud kõiki tunde täis ja seoses ebakvaliteetse tööga, mida osaliselt tehti ümber, vähendati väljamakstavat tasu. Töövõtulepingu tõttu pole tal õigust saamata jäänud puhkuse hüvitamisele ega hüvitisele lõpparvega viivitamise motiivil.
    • Kas tegemist on töölepingu või töövõtulepinguga? Miks?

  • OÜ juhatuse esimees ja Peeter S. sõlmisid 30. juulil kirjaliku töölepingu, mille kohaselt Peeter S. pidi asuma tööle treialina alates 10. augustist. Kui ta tööle tuli, teatati talle, et tööle teda ei võeta, kuna eelmisel päeval on tööle võetud töötaja, kellel on kõrgem kvalifikatsioon. Kas tööandja käitumine on seaduslik?

  • Anna D. pöördus äriühingu personalitalitusse sooviga tööle asuda autojuhina. Personalitalituse juhtaja saatis ta transpordiosakonda töötingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti kokku, et Anna D. tuleb tööle järgmisel päeval. Anna D. tuligi tööle ja sooritas vedusid kogu päeva. Ülejärgmisel päeval teatati talle , et äriühingu juht keeldub tema töölepingule alla kirjutamast, kuna eelistab autojuhtidena vaid mehi.
    • Kas tööleping Anna D-ga oli sõlmitud?

  • Bussivedudega tegelevas äriühingus oli vakantne inseneri ametikoht . Sellele kandideeris kõrgharidusega insener. Äriühingu direktor tahtis temaga sõlmida tähtajalise lepingu kolmeks kuuks, et veenduda tema sobivuses sellele ametikohale.
    • Kas sellise tähtajalise töölepingu sõlmimine on seaduslik?

  • Liis P. võeti äriühingusse tööle raamatupidajana 4-kuulise katseajaga. Kolme kuu pärast teatati talle, et järgmisest päevast lõpetatakse temaga tööleping seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Töölepingu lõpetamisest talle ette ei teatatud, hüvitist ei makstud.
    • Kas Liis P-ga toimiti seaduslikult?

  • Kaasused tööõiguse kohta nr 1 #1 Kaasused tööõiguse kohta nr 1 #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor muriimarii Õppematerjali autor
    1. Töötaja soovib edaspidi töötada osalise tööajaga.
    • Kas see on võimalik?
    2. Töötaja oli tööle võetud kolmeks nädalaks. Lõpparve saamisel nõudis ta ka hüvitist kasutamata puhkuse eest.
    • Kas töötajal on õigust saada puhkusehüvitist?

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    docx

    Kaasused - Õiguse alused

    Lahendus: Tooettevotja kohustub tegema tellija ulesandel kindlaksmaaratud too kas tellija voi omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud too vastu votma ja selle eest tasuma. Seega on toode tegija tellijast soltumatu, pooled lepivad kokku peamiselt vaid selles, milline too tuleb teha, milliseks tahtajaks see valmis peab olema ja milline on kvaliteetse too eest makstav summa. tegemist tooettevotu suhtega. 3. AS solmis lepingu Ats K-ga selle kohta, et viimane teeb katusekattetoid kolme kuu jooksul AS-i ehitusobjektil Kogalomis, kusjuures lepingus oli uhe kuu tasuks maaratud 1000 eurot netos. Lepingut nimetati tahtajaliseks toolepinguks ja selles oli maaratud Ats K. toopaeva ja ­ nadala pikkus. Ats K. kohustus valmistoo ule andma kolme kuu jooksul parast lepingu solmimist. AS kohustus tasuma iga kuu vastavalt too tegemiseks kulutatud ajale. Lepingu loppemisel leidis Ats K., et tal jai saamata too

    Õigus alused
    thumbnail
    5
    docx

    Õigusõpetus koduülessanded (Kukrus)

    Töötaja aga leidis, et temaga peab sõlmima tähtajatu töölepingu. Töötaja andis vaidluse lahendamiseks hagi kohtusse. · Millise otsuse teeb kohus? Ülesanne 46 Töövestlusel küsis äriühingu personalijuht tööleasujalt muude andmete hulgas ka selliseid andmeid, mis tema arvates on vajalikud äriühingul teada ja mille teadasaamist oli temalt nõudnud äriühingu juhataja. Nii küsis ta töölesoovijalt andmeid selle kohta, kas ta on rase, kas ta kavatseb lähiajal last saada, palju ta neid kavatseb saada, kas ta on põdenud raskeid haigusi, sh suguhaigusi, kui palju treenib tema abikaasa jt. Kui töötaja keeldus neid andmeid teatamast, teatas personalijuht, et temaga töölepingut et sõlmita. Töötaja andis asja kohtu lahendada. · Millise otsuse teeb kohus? Tööandjal ei ole õigust selliseid privaatseid isikuandmeid nõuda. Kohus annab õiguse töötajale.

    Õigusõpetus
    thumbnail
    2
    doc

    Õigusõpetuse kodused ülesanded (6, 8, 11, 13)

    Õigusõpetuse kodused ülesanded (6, 8, 11, 13) 6. Ülesanne: Anna D. pöördus äriühingu peronalitalitusse sooviga tööle asuda autojuhina. Personalitalituse juhataja saatis ta transpordiosakonda töötingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti kokku, et Anna D. tuleb tööle järgminsel päeval. Anna D. tuligi tööle ja sooritas vedusid kogu päeva. Ülejärgmisel päeval teatati talle, et äriühingu juht keeldub tema töölepingule alla kirjutamast, kuna eelistab autojuhtidena vaid mehi. a). Kas tööleping Anna D-ga oli sõlmitud? b). Milline õigusrikkumine pandi toime Anna D. suhtes? c). Kuhu Anna D. võib oma õiguste kaitseks pöörduda? Vastus: a). Tööleping oli sõlmimata kuna äriühingu juht ei olnud lepingule alla kirjutanud. Järelikult oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. b). Rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet kuna Anna D. Jäeti tööle võtmata soolise erinevus tõttu. c). Anna D. Võib pöörduda diskrimineerimise süüdistusega kas kohtusse

    Õigusõpetus
    thumbnail
    2
    docx

    Õigusõpetuse kodused ülesanded 1-20

    Kodused ülesanded 1-20 Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek · Millise töölepi

    Õigusõpetus
    thumbnail
    61
    doc

    Tööõiguse seminarid

    TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe,

    Tööõigus
    thumbnail
    87
    pdf

    TÖÖIGUSE SEMINARID

    17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises.

    Tööõigus
    thumbnail
    4
    docx

    Tööõiguse kodused kaasused

    (4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 2 Töötaja ja tema vahetu ülemus leppisid 25.07.2009 suuliselt kokku, et töötaja tööleping lõpeb poolte kokkuleppel 31.07.2009. Ühtegi muud isikut selle kokkuleppe sõlmimise juures ei olnud. 01.08.2009 tuli töötaja tööle, väites, et mingisugust kokkulepet töölepingu lõppemise kohta ei ole ning nõudis tööandjalt töölepingu täitmist. Kuna tööandja töötajat tööle ei lubanud, pöördus viimane oma nõudega töövaidluskomisjoni. Kuidas vaidlus lahendada? Ülesütlemisavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kiri, e-kiri, SMS). Suuline ülesütlemine rikkub vorminõuet ning on töölepingu ülesütlemine tühine. Seega, et töösuhe lõppeks, tuleb pooltel jõuda kokkuleppele või peab töötaja/tööandja tegema

    Tööõigus
    thumbnail
    8
    rtf

    Tööõiguse ülesanded

    nõutakse tööandjalt kirjaliku kokkuleppe esitamist, millest on näha, et üks pool tõepoolest tegi ettepaneku töölepingu lõpetamiseks ja teine pool selle kirjalikult aktsepteeris. Kui kirjalikku kokkulepet poolte vahel polnud, tunnstatakse töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus töötaja annab tööandja poolt korrektselt ettevalmistatud kirjalikule poolte kokkuleppele töölepingu lõpetamise kohta oma allkirja, hiljem aga väidab, et kirjutas kokkuleppele alla oma õigusi mitte tundes, surveolukorras, nt tööandja ähvarduse mõjul. Sellisel juhul on töötajal võimalik kaaluda sõlmitud kokkuleppe tühistamist TsÜS-s ettenähtud korras. Töölepingu lõpetamisega nõustumist enne etteteatamistähtajamöödumist võib tõlgendada kokkuleppe saavutamisena.Töötaja huve pole rikutud, ta esitas kirjaliku avalduseja tööleping

    Tööõigus




    Kommentaarid (1)

    annaluther profiilipilt
    23:47 31-10-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun