Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Nimi TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖADJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 1. TÖÖLEPING Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused
kohta kehtib töötajal tootmis või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. TÖÖANDJA PEAMISED KOHUSTUSED (1) (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldus 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestus Tööandja peamised kohustused(2)
Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja )tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Töösuhetes on oluline see, kuidas on alluvus või kontrolli suhe. Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. KOHTULAHEND: 3-2-1-41-11; 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2- 1-9-05 (p 15) Üksnes juhul, kui on ilmnes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata
mille vastu tal puudub õigustatud huvi. * Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. * Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira võlaõigusseaduse §-s 14 sätestatu kohaldamist. 7. Töölepingu muutmine ja tühistamine * Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu tühistamise erisused * Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud, on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna Suurhans TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. TÖÖLEPING.......................................................................................................
Ületunnitöö-töötamine üle töölepingus kokkulepitud tööaja (TLS § 44 lg 1). Ületunnitööle on kehtestanud ajalised piirangud: tööaja piirmäär koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi nädalas kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi nädalas neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav, seda saab teha vaid poolte kokkuleppel, kuid vastavat kokkulepet ei saa sõlmida töölepingus, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud. Töötajal on õigus kokkulepe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Ületunnitööle on keelatud rakendada alaealist ja töötajat, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaeg on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. Raseda ja äsjasünnitanud naise ületunnitööle rakendamine on võimalik vaid juhul, kui puudub oht
Kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2-1-9-05 (p 15) •. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011 otsus 3-2-1-41-11 • Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (vt nt Riigikohtu
vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. (3) Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Kohustuslikud tingimused, mis peavad sisalduma töölepingus ja nendest tingimustest teavitamise kord Töölepingus peavad olema : - poolte andmed! : tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht - töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg eraldi peab olema valja toodud! - tööülesannete kirjeldus -> nt: ametijuhend(avalikus sektoris on kohustuslik ametijuhend,töölepingu juurde kuuluv dokument), kutsestandardist saab tööülesanded töölepingusse panna; tööülesanded peavad olema antud õigeaegselt; ametijuhend muudel juhtudel v.a. avalik sektor, EI OLE KOHUSTUSLIK
Kõik kommentaarid