Tööpoliitikast Venemaa, Kreeka ja Rootsi näitel (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Sotsiaaltöö korralduse osakond
TÖÖPOLIITIKAST VENEMAA, ROOTSI JA KREEKA NÄITEL
Referaat
Juhendaja :
Pärnu 2015
TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL
Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire . Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud .
Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, pole venelastele teada.
Venemaa on maailma suurim riik, seega on seal ka väga erinevaid mooduseid tööliste ja töötute juhendamiseks ja ohjamiseks. Töölepingud , - tasud ja – lepingud on vastavalt piirkondade järgi reguleeritud, kuid keskmine palk ja elatusmiinimum on samad üle Venemaa. Venemaa tööpoliitikat mõjutavad suuresti ülejäänud maailma sanktsioonid peale Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Erinevate sanktsioonide tõttu on aastal 2015 suurenenud töötus 127 000 inimese võrra, mis omakorda tähendab tööjõu ülejääki ja rahva suuremat vaesumist. Lahkuvad välisinvestorid ja laekumata jäävad välisinvesteeringud ning nende pealt laekuvad maksud on Venemaad laostamas, kuid samas ei tehta piisavalt uuendusi tööpoliitika valdkonnas, et olukorda parandada. Hetkel kehtiv „jaanalinnu“ poliitika on suuteline jätma ilma sissetuleku, kodu ja elukohata rohkem kui üle poole vene elanikkonnast ja sina juurde ka teiste rahvuste esindajad, kes on tulnud Venemaale parema töö nimel. Lisaks on Venemaal suur hulk immigrante erinevatest riikidest, kel pole praegusel momendil samu õigusi vene enda kodanikega, sest eelkõige venelased, siis muud.
Vene valitsuse kriisiabi plaan näeb ette töötusega võitluseks 82 miljardi rubla eraldamist. Sellest 52,2 miljardit kulutatakse "tööturul täiendavate ürituste realiseerimiseks", muuhulgas ka elanikkonna koolitamiseks. Veel 30 miljardit töötutoetuse maksmiseks. ( ŠOKK : Venemaal…2015)
1. jaanuarist 2015 on Venemaal kehtestatud alampalk 5965 rubla. Alampalk ja elatusmiinimum on aga väga suure vahega ja seega polegi võimalik elada miinimumpalgaga nii, et oleks kaetud kõik esmavajadused. Elatusmiinimumi tasemed 2014. Aasta IV kvartalis : 8234 rubla elaniku kohta; 8885 rubla puudega elaniku kohta; 6785 rubla pensionäri kohta; 7899 rubla lapse kohta. Võrdluseks – alampalk eurodes 106,35 ja elatusmiinimum elaniku kohta 146,8 eurot. Siiski puuduvad täpsemad andmed selle kohta, kui palju on alampalgalisi töötajaid ja kui suur hulk nendest töötab mitmel töökohal ning milline on % „mustalt töötamise“ kohta. (ВЕЛИЧИНА… 2015)
Töötutoetus on vahemikus 850- 4900 rubla, hetkeseisukorras, kus riigis on laialdane töötus ja välisinvestorid sulgevad tehaseid, saab suur osa töötutest 850 rubla ja kõrgemad ametikohad ja pikaajalised töötajad vastavalt tööstaažile ja keskmisele töötasule. Hüvitise arvutamine käib sarnaselt Eestile: esimese 3 kuu jooksul saab 75% töötaja keskmisest palgast, järgmised 4 kuud saab 50% keskmisest palgast ja edasi 45%. Esmaskordsed töötud ja pikaajalisd töötud(üle 12 kuu) saavad hüvitise miinimummäära ulatuses. (Размер… 2015)
Töösuhted on Venemaal reguleeritud kollektiivsete töölepingutega. Lepingus on kajastatud tööandja ja töövõtja andmed, kohustused ja tasud. Töölepingu võib tööandja lõpetada igal ajal vastvalt ilmnenud vajadustele või töötaja poolt rikitud punktidele. Venemaa on endiselt kasutusel ka tööraamatud, kuhu tehakse sissekandeid töökogemuste kohta.
Riigieelarvesse laekuvad maksud pole suuresti erinevad teiste riikidega võrreldes. Peaksime arvesse võtma Venemaa kui riigi võimekust ja suurust, kõikide maksude regulaarse ja õiglase laekumise korral võik Venemaast saada üks edukamaid riike maailmas, kuid suur rõhk sõjatööstuse ja –tehnika arendamisele võtab ära suure osa riigieelarvest.
Venemaa maksusüsteem
Vene Föderatsioonis on kehtestatud järgmist tüüpi makse ja lõive: (Maksud Venemaal 2015)

• Föderaalsed maksud ja lõivud – kehtestatud maksukoodeksi alusel ja on kehtivad kogu riigis:
  

käibemaks – 18%

aktsiisid (aktsiisiga maksustatavad kaubad – etüülpiiritus, alkohoolsed joogid, tubakatooted , autod, bensiin , diiselkütus)

ettevõtte tulumaks – 24%

dividendidena saadud vene firma tulu vene firmalt ja füüsilise isikuna (VF resident) – tulumaks 9%

välismaise firma tulu saadud vene firmalt, ning samuti vene firma saadud tulu välismaiselt firmalt – tulumaks 15%

füüsilise isiku tulumaks – 13%

ettevõttest osaluse korras dividendidena saadav tulu – tulumaks 9%

üldine sotsiaalmaks (maksab tööandja) – 26%

riigilõivud

tollimaksud

• Föderaalsed maksud ja lõivud – kehtestatud seadustega VF-i isikutele. Siia kuuluvad: ettevõtte vara maks; kinnisvara maks; teemaks; hasartmängu maks; transpordimaks; regionaalsed litsentsitasud.
  
• Kohalikud maksud ja lõivud – kehtestatakse kohalike omavalitsuste poolt. Siia kuuluvad: maamaks ; füüsiliste isikute vara maks; reklaamimaks; pärandi- ja kinkemaks; kohalikud litsentsitasud.
  

Peale selle eksisteerib Venemaal kõrvuti üldise maksusüsteemiga ka lihtsustatud maksusüsteem. Lihtsama maksusüsteemi rakendamine ettevõtetele näeb ette ettevõtte tulumaksu, ettevõtte vara maksu ja üldise sotsiaalmaksu maksmise asemel ühe maksu maksmise, mis arvutatakse firma tulust maksustamisperioodi vältel. Ettevõtted, kes on omaks võtnud lihtsama maksusüsteemi, ei ole kohustatud maksma käibemaksu, välja arvatud käibemaksu, mis tekib kauba vedamisel VF-i tolliterritooriumile. (Maksud Venemaal 2015)
 Lihtsama maksusüsteemi järgi kuulub ettevõtetel nimetatud ühe maksu alla ettevõtte tulumaks, ettevõtte vara maks ja üldine sotsiaalmaks. Juhul, kui maksuobjektiks on tulud, on maksu suuruseks 6%. Juhul, kui maksuobjektiks on tulud, millest on mahaarvatud kulud, on maksu suuruseks 15%. (Maksud Venemaal 2015)
 Lihtsustatud maksusüsteemi ei saa rakendada järgmised ettevõtted, kellel on filiaalid ja (või) esindused: pangad , kindlustusfirmad, investeerimisfondid, professionaalsed väärtpaberiturul kauplejad, pandimajad jne. (Maksud Venemaal 2015)
LÜHIDALT TÖÖPOLIITIKAST ROOTSI KUNINGRIIGIS
Rootsi Kuningriigis on tööõiguse reeglid kehtestatud seaduste, kollektiivlepingute ja individuaalsete töölepingutega. Mõnede seaduste kohaldamine on tingimusteta kohustuslik, teiste puhul võib vastastikusel kokkuleppe alusel vastava sätte kohaldamisest loobuda . Seega võib kollektiivlepingus ja mõnedes teistes lepingutes otsustada teisiti, kui sätestatud seaduses. Rootsi Kuningriigis on kollektiivlepingud väga levinud ning need katavad suure osa tööjõuturust. Individuaalse töölepingu poolteks on töövõtja ja tööandja. Tööleping võib sisaldada seadustest ja kollektiivlepingust võetud sätteid ning lisaks veel muid tingimusi. Kollektiivleping siis on peamine alus töösuhetes Rootsi Kuningriigis. Kollektiivleping on kirjalik leping, mis sisaldab töölevõtu tingimusi sh. palk, puhkus, tööaeg ning kõik see, milles tööandja ja ametiühing on kokkuleppele jõudnud. Kollektiivleping täiendab tööõiguse alaseid seadusi ja võib neid asendada , juhul kui seadus seda lubab. Kollektiivlepingu alaseid läbirääkimisi tohivad pidada ainult vastavad pooled. Tööandja poolt võib läbirääkimisi pidada tööandja ise, aga ka organisatsioon , mille liige tööandja on. Töövõtja poolt tohib kollektiivlepingu läbirääkimisi pidada ainult ametiühing või ametiühinguliit. Olles Rootsi ametiühingu liige, on selle ametiühinguorganisatsiooni kollektiivleping töötaja jaoks siduv. Ka siis, kui töötaja ei ole ühegi ametiühinguorganisatsiooni liige, on tööandjal õigus kohaldada ettevõttes läbirääkimiste tulemusena sõlmitud kollektiivlepingu tingimusi. Kollektiivlepingu kehtivusajal on mõlemad pooled ja nende liikmed põhimõtteliselt kohustatud püsima teineteisega rahujalal, s.o hoiduma streigi ja teiste võitlusmeetmete kasutamisest. Kohaldamise leping aga on siis leping, mille on sõlminud tööandjate organisatsiooni mitte kuuluv tööandja töövõtjate organisatsiooniga. Selline leping ei ole iseenesest kollektiivleping, vaid selles lepitakse kokku, et antud töökohal kehtivad töötajatele mingi konkreetse kollektiivlepingu sätted. Rootsis on tavaline, et välismaa ettevõtted ja ametiühinguorganisatsioonid sõlmivad omavahel kollektiivlepingu kohaldamise lepingu. Rootsis seadusega miinimumpalka seadusega sätestatud ei ole. See võib tunduda väga imelik, et Rootsis kui heaoluriigis ei ole määratud miinimumpalka. Tegelikult ei ole selles aga midagi halba, kuna Rootsis on ametiühingud niivõrd tugevad, et kollektiivlepingutes määratakse ära minimaalne makstav töötasu , erinevate töösektorite kaupa. Riik ei kontrolli palgatingimustest kinnipidamist. Rootsis kehtestatakse miinimumpalk erinevate kollektiivlepingutega. Erinevate majandusharude kollektiivlepingud võivad üksteisest erineda. Kollektiivlepingu sõlmivad organisatsioonid , kes vastutavad koos lepingu sisu ja lepingust kinni pidamise eest. See kehtib ka töötasu kohta. Tööandja ja tööandjate organisatsioonidega peavad vastava majandusharu miinimumpalga üle läbirääkimisi niisiis ametiühinguorganisatsioonid. Nende organisatsioonide ülesanne on jälgida ka seda, et kollektiivlepingu tingimustest kinni peetaks. Natukene ka töökeskkonnast. Töökeskkonna seadus sätestab tööandja ja teiste tööohutuse eest vastutavate isikute kohustused, hoidmaks ära haigestumisi ja õnnetusjuhtumeid. Töökeskkonna seaduse teine oluline eesmärk on hea töökeskkonna saavutamine. Kõik töökohal olev moodustab kokku töökeskkonna – alates masinatest ja töövahenditest, mis peavad vastama kindlatele turvanõuetele, kuni stressitasemeni, mis ei tohi olla liiga kõrge. Siia kuulub ka nõue, mille järgi töökoht peab olema piisavalt valgustatud ja müratase ei tohi ületada lubatud piiri.
Igal töökohal, kus on viis või rohkem töötajat, peab olema vähemalt üks töökaitsevolinik, kes esindab töötajaid töökeskkonda puudutavates küsimustes ning jälgib, et töökeskkond oleks nõuetele vastav. Kuigi lõppvastutus töökeskkonna eest lasub tööandjal, on Töökeskkonna seaduses selgelt väljendatud nõue, et töökeskkonna kujundamise organiseeritud tegevus peab toimuma koostöös töötajate ja nende esindajatega. Töökeskkonna amet teeb tööd selle nimel, et tagada töötajate õigus tervislikule, turvalisele ja arendavale töökeskkonnale. Tööandjaid kohustatakse tegelema aktiivselt töökeskkonna küsimustega ning tegema seda nii, et kõik sooviksid ja saaksid selles töös osaleda. Usutakse, et kõik suudavad ja soovivad hea töökeskkonna loomisele kaasa aidata. Lisaks on Töökeskkonna ameti ülesanne jälgida, et tööandjad järgiksid Töökeskkonna seaduse ja eeskirjade ettekirjutusi. Selleks toimub väga tihe tööandjate inspekteerimine.
Väga tugevalt on Rootsi Kuningriigi seadusandluses reguleeritutud inimese põhivabaduste kaitse. Inimene on oma olemuselt vaba ja puutumatu . Diskrimineerimine on Rootsis rangelt keelatud!
Ühtegi isikut ei ole lubatud diskrimineerida järgmistel põhjustel:

• sugu,
  
• sooülene identiteet või eneseväljendus ,
  
• etniline päritolu,
  
• religioon või usutunnistus ,
  
• puue ,
  
• seksuaalne orientatsioon ,
  
• vanus.
  

Igasugune ahistamine ja seksuaalne ahistamine on keelatud. Ahistamine on inimese eneseväärikust riivav käitumine, mis on seotud eespool loetletud diskrimineerimise põhjustega. Seksuaalse ahistamise all mõeldakse seksuaalse varjundiga käitumist, mis haavab teise inimese eneseväärikust.
Tööandja ei tohi diskrimineerida:

• töövõtjat;
  
• tööotsijat;
  
• praktikanti ega praktikakoha otsijat;
  
• isikut, kes on tööandja käsutuses ning viibib tööandja juures selleks, et teha tööd või kelle tööjõudu kasutatakse rentimise või laenutamise korras.
  

Erikohtlemine on lubatud, kui see on sobiv ja vajalik seaduses ette nähtud eesmärkide saavutamiseks, näiteks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamiseks. Palgatingimuste ja töölepingu tingimuste puhul ei ole erikohtlemine lubatud. Kui töötaja tunneb, et teda on ahistatud, kas seoses tööga või seksuaalselt, on tööandja kohustatud toimunut uurima . Tööandja on samuti kohustatud rakendama vajalike meetmeid, et välistada ahistamist edaspidi. See tööandja kohustus laieneb kõigile ning kehtib ka nende töötajate kohta, kelle tööjõudu kasutatakse rentimise või laenutamise korras.
Tööandjal ei ole lubatud töötajat represseerida järgmistel põhjustel:

• kui töötaja avaldab arvamust, et tööandja tegutses seadusevastaselt;
  
• töötaja võttis osa seadusega ette nähtud uurimisest;
  
• töötaja tõrjus tööandjapoolset ahistamist või tööandja poolset seksuaalset ahistamist või töötaja leppis sellega.
  

Represseerimine on keelatud ka nende suhtes, kes otsivad tööd, praktikakohta või on praktikal, kelle tööjõudu renditakse või kes on teatud ülesande täitmiseks tööandja käsutusse antud. Diskrimineerimist keelustava seadusandluse hulka kuulub ka seadus, mis keelustab osalise tööajaga töötavate ja tähtajalise töölepinguga töötavate töövõtjate diskrimineerimise.
Kokkuvõte
Kui võrrelda Eesti Vabariigi tööõigust ning Rootsi Kuningriigi tööõigust, siis võib tuua välja kardinaalseid erinevusi:

Rootsi Kuningriigis on tähtajatu töölepingu lõpetamine praktiliselt võimatu!

Töötajate ahistamine on absoluutselt lubamatu ükspuha mis viisil!

Diskrimineerimine on rangelt karistatav!

Palgad on inimväärsed!

Riiklik järelevalve kontrollib pidevalt tööohutust ja töötajatesse suhtumist .
Seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt, kokkuvõtvalt võiks öelda, et Rootsi Kuningriigi seadusandlus kohustab tööandjaid muutma töötamise töötaja jaoks igakülgselt meeldivaks, et töötaja saabuks tööle ja lahkuks seal ilma negatiivsete emotsioonideta. Võrreldes Eesti tööseadusandlusega ning reaalse praktikaga on tegu võrreldamatute seisukordadega.
NB! Kokkuvõte on koostatud lähtudes Rootsi kuningriigi seadusandlusest, minu isiklikust praktilisest kogemusest ning teoreetiline osa on võetud tervenisti lehelt: http://www.av.se/
TÖÖPOLIITIKAST KREEKAS
2014 aasta viimases kvartalis oli Kreekas tööpuudus 26,1% ehk kokku oli tööta 1 245 854 isikut. Naiste tööpuudus (29,6%) oli märkimisväärselt kõrgem, kui meestel (23,3%).  Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tööpuudus mõnevõrra langenud, 2013 aasta IV kvartalis oli tööpuudus 27,8%.
Noorte, 15-24 aastaste tööpuudus ulatus 51,5% ning kõrgeim oli noorte naiste tööpuudus (56,9%). Välismaalaste tööpudus (31,7%) on suurem, kui Kreeka kodanike (25,6%).
Enim on vabu töökohti turismi- ja toitlustuse valdkonnas, nõutud on ka erinevate teenuste osutajad, müügitöötajad, administratiivtöötajad, tehnikud, tootmistöölised ja laotöötajad . Kiiresti kasvab IT ja kommunikatsioonisektor kuhu vajatakse ka järjest enam tööjõudu.
Miinimumpalk 2015. aastal üle 25. aastastele töötajatele 586,08 eurot kuus ja 26,18 eurot päevas. Alla 25. aastastele töötajatele on miinimum kuupalk 510,95 eurot ja päevapalk 22,83 eurot.
Kreeka tööturg on väga suuresti reguleerimata, mis paneb kahtluse alla kogu sotsiaalsüsteemi. Ning Kreekas on probleemiks ka tihti makstakse töö eest suuremat palka kui see kasu sisse toob. Esineb tugevasti soolist ebavõrdsust naiste ja noorte suhtes. Samuti mõjutab tööturgu suur immigrantide hulk nii Aafrikast ja Lähis-Idast.
Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada ja töötada Kreekas ning olla koheldud Kreeka kodanikega võrdsetel alustel (töötingimused, tasu, sotsiaalkindlustus, majutus , ametiühingud). Alates 1.05.2006 Eesti kodanikud Kreekas töötamiseks enam tööluba ei vaja.
Kreeka keele oskus on Kreekas töötamisel oluliseks eelduseks .
Kreeka kandideerimisdokumendid koosnevad enamasti kandideerimisavaldusest ja CVst. Soovituskirju tavaliselt ei nõuta, kuid need peavad olema alati kättesaadavad. Karistuste puudumist tõendavaid dokumente võidakse küsida turvatöötajaks või tippjuhiks kandideerimisel. 
Tasustatav katseaeg on 12 kuud. Kui tööleping selle aja jooksul lõpetatakse, ei saa töötaja vallandushüvitist.
ELi kodanikuna ei pea teil olema tööluba mõnes teises ELi liikmesriigis töötamiseks ning te saate seal sel eesmärgil elada - siiski on tarvilik täita teatavaid tingimusi. 
Teises ELi liikmesriigis töötava ELi kodanikuna on teil ja teie perel õigus selle riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele. See tähendab, et teil on õigus saada samu hüvitisi, mida saavad selle riigi kodanikud, alates päevast, mil alustate seal tööd.
Seega on teil õigus saada hüvitisi, mida antakse selle riigi kodanikele , kuna nad seal töötavad (töövõtjate või füüsilisest isikust ettevõtjatena). See võib hõlmata ka soodustusi, mis ei ole otseselt seotud tööga (odavamad rongipiletid, tööandjapension, stipendiumid või töötushüvitised teie lastele, kui nad otsivad oma esimest töökohta). Samuti võib teil olla õigus mitterahalistelehüvedele (nt õigus tõlketeenustele kohtumenetlustes). Kui te konkreetses riigis elate, siis on teil õigus saada ka neid hüvitisi, mida makstakse töötajatele ja nende peredele tulenevalt sellest, et nad selles riigi elavad.
Töönädal kestab Kreekas 40 tundi. Mõned töötajad töötavad nädalas 5 lisatundi ning saavad nende tundide eest ka 20% suuremat töötasu. Kui tööaeg ületab 45 tundi maksab tööandja selle eest 40% suuremat tasu. Kui aastane lisatöö ületab 120 tundi saab töötaja 80% suuremat tasu. 24 tunni sisse peab mahtuma vähemalt 12 tundi puhkeaega ning nädalane puhkeaeg on minimaalselt 24 tundi. Kui tööaeg ületab 6 tundi on töötajal õigus 15 minutilsele pausile, mille vältel tal on õigus oma töökohast lahkuda.
Töötajatele kes töötavad 6 päeva nädalas on seadusega ette nähtud iga-aastane 24. tööpäeva pikkune puhkus. 5 päevase töönädala puhul on puhkuse pikkuseks 20 tööpäeva, mida saab kasutada pärast 12 kuulise kateaja lõppu. Puhkepäevade arv kasvab iga töötatud aastaga ühe päeva kuni 26 või 22 tööpäevani.
Enamasti töötatakse täistööaja ning tähtajatu lepinguga ning osalise ajaga töötamine ei ole laialt levinud. Erandiks on turismisektor.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Aranitou, V., Koutentakis, F., Maropoulou, M. 2013. Assessing the impact of the memoranda on Greek labour market and labour relations.
2. Kreeka. [ http://www.eures.ee/kreeka/ ] 9.05.2014
3. Maksud Venemaal. – Corpestonia. [ http://www.corpestonia.ee/?id=789 ] 05.05.2015
4. ŠOKK: Venemaal ametlikult juba üle miljoni töötu . – Pealinnn, 29.03.2015. [ http://www.pealinn.ee/koik-uudised/sokk-venemaal-ametlikult-juba-ule-miljoni-tootu-n141178 ] 05.05.2015
5. Töökeskkond. – Arbetsmiljöverket, 01.01.2015. [ http://www.av.se/ ] 04.05.2015
6. ВЕЛИЧИНА ПРОЖИТОЧНОГО МИНИМУМА В РОССИЙСКОЙ ФЕДЕРАЦИИ. – КонсультантПлюс, 21.03.2015. [ http://www.consultant.ru/law/ref/stavki/soc-sfera/prozhitochnyi-minimum/ ] 05.05.2015
7. Размер пособия по безработице. – КонсультантПлюс, 01.01.2015. [ http://www.consultant.ru/law/ref/stavki/soc-sfera/razmer-posobiya-bezrabotitsa/ ] 05.05.2015
12