50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KatlinKroon
Õppematerjali autor
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED..............................................
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandja
TÖ KT TEEMAD ÕPPEMATERJALIDEGA Seadustest need pm-d, millele on loenguslaidides viidatud. PTS - Pühade ja tähtpäevade seadus. Vastu võetud 27. jaanuaril 1998 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/toolepingu_seaduse_selgitused.pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping
Erinevus töölepingust seisneb selles, et käsundisaaja, kes täidab käsundiandja ülesandeid, ei ole käsundiandjale ja tema korraldustele nii allutatud kui töötaja, kes on töölepingulises suhtes. Eelkõige eristabki just töötaja ja tööandja suurem sõltuvussuhe töölepingut teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. Töölepingu ja teiste võlaõiguslike lepingute erinevus seisneb ka selles, et tööõiguse õigusnormidega reguleeritakse tööprotsessi, mida juhib, korraldab ja kontrollib tööandja. Töölepingu alusel teeb töötaja tööd tööandjale ja sellega kaasneb tööandjale ka tunduvalt rohkem kohustusi kui näiteks tellijal töövõtja suhtes või käsundiandjal käsundisaaja suhtes. Tellijal ei ole aga töövõtusuhtes muud kohustust, kui töö vastu võtta ja selle eest tasuda. Tellija ei ole seotud töövõtja töö korraldamise ega juhtimisega.
Töölepingu seadus 1.Sissejuhatus. Uus töölepingu seadus (TLS) jõustus 01.07.2009. Uue TLS vastuvõtmise eesmärgid: - Eraõiguse kohaldamine töölepingule. Töölepingu regulatsioon viia kooskõlla võlaõigusseadusega (VÕS). Lepinguvabaduse põhimõtete laiendamine. - Halduskoormuse vähendamine. Tööraamatute, isikukaartide, töösisekorraeeskirjade ja tööinspektoriga kooskõlastamise kaotamine. - Tööõiguse regulatsiooni koondamine. Üks seadus võtab kokku neli seadust. - Muuta töösuhted paindlikumaks vastavalt muutunud majanduskeskkonnale. Muutunud on ettevõtlusstruktuur, tööturul on uued trendid. Tähtis ei ole töökoha säilitamine, vaid tööhõives olemine. Uus töölepingu seadus on raam, töötajale kahjulikumalt ei saa töölepingut sõlmida, kui seadus lubab. Tähtsal kohal on mõisted: mõistlik, eelkõige, eeldatakse.
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL
Töölepingu seadus 1.Sissejuhatus. Uus töölepingu seadus (TLS) jõustus 01.07.2009. Uue TLS vastuvõtmise eesmärgid: - Eraõiguse kohaldamine töölepingule. Töölepingu regulatsioon viia kooskõlla võlaõigusseadusega (VÕS). Lepinguvabaduse põhimõtete laiendamine. - Halduskoormuse vähendamine. Tööraamatute, isikukaartide, töösisekorraeeskirjade ja tööinspektoriga kooskõlastamise kaotamine. - Tööõiguse regulatsiooni koondamine. Üks seadus võtab kokku neli seadust. - Muuta töösuhted paindlikumaks vastavalt muutunud majanduskeskkonnale. Muutunud on ettevõtlusstruktuur, tööturul on uued trendid. Tähtis ei ole töökoha säilitamine, vaid tööhõives olemine. Uus töölepingu seadus on raam, töötajale kahjulikumalt ei saa töölepingut sõlmida, kui seadus lubab. Tähtsal kohal on mõisted: mõistlik, eelkõige, eeldatakse.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid