TÖÖÕIGUSLIKE PROBLEEMIDE ANALÜÜS (1)

PRAKTIKAS ESINEVATE TÖÖÕIGUSLIKE PROBLEEMIDE ANALÜÜS TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMISEL

Esimesed tööõiguse alased probleemid saavad alguse töölepingust.
Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, kuid öeldakse, et leping on sõlmitud ka siis, kui töötaja on nõus tegema tööd tasu eest ( Hanson , 2011: 1).
Seetõttu on mõned tööandjad saanud aru, et seaduse järgi ei ole vaja töölepingut kirjalikult sõlmida. Kirjalik leping on oluline ka üksnes seetõttu, et fikseerida poolte kokkulepped, näiteks millised on töötaja tööülesanded, millist töötasu ta saama hakkab, mis aegadel ja kus ta peab töötama. (Hanson, 2011: 1)
Kui tööleping on kirjalikult vormistatud , on mõlemal poolel teada nende õigused ja kohustused. Samuti võivad probleemid tekkida töölepingut koostades.
Töölepingud koostatakse üldjuhul Töölepinguseaduses esitatud miinimumtingimustel. Need punktid kaitsevad rohkem töötajat kui tööandjat. (Seinberg, 2014)
Seaduses käsitletakse töötajat nõrgema poolena ning tööandjat kaitsvad punktid tulevad tal endal töölepingusse sisse kirjutada. Tihti saavadki probleemid sellest alguse, et tööandja on ennast vabatahtlikult kaitsest ilma jätnud. Sageli ei määratleta piisavalt ärisaladuse mõistet või konkurentsipiirangut. (Seinberg, 2014)
Kruusalu on intervjuus toonud välja, et paljud väiksemad ettevõtted on töölepingutesse kirjutanud sisse lause, et lepingule allakirjutades kinnitab töötaja, et on tutvunud ka teiste dokumentidega ja on kohustatud neid täitma. Tihti juhtub aga see, et neid dokumente ei ole olemaski. (Seinbeg, 2014)
„Kõik toimib seni, kuni tööandja ja töötaja on vastastikuste kohustuste täitmises ühel meelel “ (Seinberg, 2014). Tööandja peab tõendama, et töötaja on tutvunud töökorraldusreeglite, ohutusjuhendite ja teiste nõutavate dokumentidega. Kõige lihtsam moodus ennast selliste olukordade eest kaitsta on see, et vajalikud dokumendid on olemas ning töötaja allkiri koos kuupäevaga fikseeritud. (Seinberg, 2014)
Praktikas tuleb ette, et probleemiks võib osutuda ka töölepingute ülesütlemised.
Töölepingut on võimalik erakorraliselt üles öelda erinevatel juhtudel (Töölepingu seadus, § 88-91):

• tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel;
  
• tööandja poolt majanduslikel põhjustel;
  
• kollektiivne ülesütlemine;
  
• ülesütlemine töötaja poolt.
  

Töötajast tulenevatel põhjustel saab töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikuga seotud mõjuvatel põhjustel, näiteks haiguse tõttu. Teiseks kui töötaja on rikkunud töökohustusi. (Töölepingu seadus, § 88)
Töövaidluskomisjoni praktikas tuleb ette, et töötaja ei ole nõus tööandja poolt esitatud lepingu ülesütlemisavaldusega ja pöördub seetõttu töövaidluskomisjoni poole. Ülesütlemisavaldus peab sisaldama viidet Töölepingu seaduse § 88 konkreetsele punktile või sisaldab sõnaliselt punkti kirjeldust. Töövaidluskomisjonid on pidanud hindama avalduse vastavust seadusest tulenevatele nõuetele ja tegelikke asjaolusid. (Töövaidluste analüüs 2013: 21)
Töölepingu seaduse § 89 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda enda majanduslike põhjuste tõttu (Töölepingu seadus, § 89). Töövaidlustes on tuvastatud tööandjapoolset rikkumist töötaja koondamisel , kus erikaitset, näiteks väikelapse vanem, omavad isikuid ei ole eelistatud teistest töötajatest. Samuti on töövaidluskomisjonis tulnud ette olukordi, kus erikaitset omavate inimeste koondamine on olnud põhjendatud. (Töövaidluste analüüs 2013: 34)
Töölepingute kollektiivne ülesütlemine toimub Töölepingu seaduse § 90 järgi 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu (Töölepingu seadus, § 90).
Töölepingu seaduse § 91 järgi võib töötaja erakorraliselt töölepingu üles öelda mõjuval põhjusel, kui tööandja on rikkunud oma kohustusi (Töölepingu seadus, § 91).
Praktikas on oluline teha vahet sellel, kas põhjus, miks leping soovitakse erakorraliselt lõpetada, on põhjendatud ja oluline.
Töövaidluskomisjonid on lahendanud erinevaid juhtumeid sarnastel põhjustel. Kõiki rikkumisi tuleb vaadelda erinevalt ja seetõttu on olnud ka otsused erinevad. (Töövaidluste analüüs 2013: 38)
Töölepingu seaduses § 100 lõigus 5 on kirjas, et kui töötaja või tööandja teatab vastaspoolele soovist tööleping üles öelda lühema aja jooksul kui seaduses sätestatud, siis on teisel poolel õigus nõuda hüvitist (Töölepingu seadus §100).
Töötajate leidmine võib olla pikk ja kulukas protsess ja seetõttu ei ole ettevõtte omanikele kasulik, kui töötajad soovivad lühikese etteteatamistähtajaga töölt lahkuda. Töövaidluste analüüsi fookusgrupid on teinud ettepaneku, et seadust võiks täiendada nii, et töötajad teaksid arvestada, millised on makstavate hüvitiste suurused, kui etteteatamistähtaegadest kinni ei peeta (Töövaidluste analüüs 2013: 20).
Töölepingu seaduse § 92 on välja toodud põhjused, millal tööandja ei tohi töötajaga töölepingut üles öelda. Nendeks põhjusteks on:

• töötaja rasedus ;
  
• töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;
  
• lühiajaline tööülesannetega mitte toime tulemine terviseseisundi tõttu;
  
• töötaja esindab seaduse alusel teisi töötajaid;
  
• töötaja ei soovi vahetada või muuta töökoormust;
  
• töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses. (Töölepingu seadus, § 92)
  

Praktikas on olnud töövaidluskomisjonil juhtum, kus lapsehoolduspuhkusel viibiv töötaja soovis tagasi tööle tulla. Tööandja tegi töötajale pakkumise teha tööd teises linnas, millega töötaja aga ei nõustunud. Peale seda ütles tööandja töötajale töölepingu üles, tuues põhjuseks töömahu vähenemise. Selles otsuses toodi välja, et eesmärgiks on kaitsta lapsehoolduspuhkust kasutava töötaja õigust. Kohus otsustas, et välistab lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja koondamise tööandja töömahu vähenemise tõttu, olenemata, kas töömaht vähenes või mitte. Hiljem selgus, et tööandja töömaht ei vähenenud. (Töövaidluste analüüs 2013: 45)
Töölepingu seaduse 3. jaos on ära toodud töö- ja puhkeaeg (Töölepingu seadus §42-53). 2013. aasta esimese üheksa kuuga tuvastas Tööinspektsioon 74 puhkeaja reeglite rikkumist (Sõõrumaa, 2013). Töölepingu seaduse § 52 järgi peab töötaja saama seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega (Töölepingu seadus §53). Vähene puhkeaeg mõjub halvasti töötaja nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, seeläbi võib suureneda ka tööõnnetuste risk (Sõõrumaa, 2013).
Tööandja peab võimaldama töötajale iga 6 tunni töötamise järel vähemalt 30 minutit puhkamiseks ja einestamiseks. Juhul, kui töötaja töötab 8 tundi päevas, peab ta saama 30 minutit vaheaega , mis teeb tööpäeva kestuseks 8,5 tundi. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?)
Tööpäevasisest vaheaega ei tohi segamini ajada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel antavate puhkeaegadega. Tööaja sisse tuleb arvestada puhkeajad suure füüsilise või vaimse koormuse, pikaajalise sundasendi või monotoonse töö korral. Puhkepause reguleerivad ka määrused. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?)
Praktikas näeme palju olukordi, mil Töölepingu seaduse punkte ei järgita ja tihti ei saada neist ka aru.

Kasutatud kirjandus

Hanson, U. (2011). Töölepingu seadus ja selle ellurakendamise probleemid Kasutamise kuupäev: 14.11. 2017 . https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/toolepingu_seadus_ja_selle_ellurakendumise_probleemid.pdf

Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega? (18.04. 2016 ). allikas Tööelu. Kasutamise kuupäev: 16.11. 2017 . http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2016/04/18/kui-palju-tuleb-tootajale-voimaldada-puhkeaega

Seinberg, T. (14.11.2014). Levinud vead töölepingu vormistamisel . Allikas Äripäev. Kasutamise kuupäev: 14.11.2017 http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2014/11/14/enamlevinud-vead-toolepingu-vormistamisel

Sõõrumaa, S. (22.10.2013). Ettevõtetes esineb probleeme puhkeajaga. Allikas Tööelu. Kasutamise kuupäev: 16.11.2017. http://www.tooelu.ee/et/uudised/383/ettevotetes-esineb-probleeme-puhkeajaga/

Töölepingu seadus. (17.12.2008), Eesti Vabariigi seadus, viimati muudetud 01.07.2017. Kasutamise kuupäev: 14.11.2017, allikas Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017003

Töövaidluste analüüs. (2013). Tartu Ülikool. Kasutamise kuupäev: 14.11.2017. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/toovaidluste_analuus_loppraport.pdf