novembril 2010 teatas Jaanson oma tippsportlaskarjääri lõpust. 30. novembril 2010 teatas ta liitumisest Reformierakonnaga ja kavatsusest kandideerida 2011 aasta Rigikogu valimisel. Ta kandideeris valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) ning valiti 1178 häälega Riigikokku. Isikuandmed Isikuandmed Riik Eesti. Sünniaeg 14. oktoober 1965 (46-aastane) Sünnikoht Tartu, Eesti. Medalid Medalid Olümpiamängud Hõbe 2004 Sõudmine Hõbe 2008 Sõudmine Maailmameistrivõistlused Kuld 1990 Sõudmine Hõbe 1995 Sõudmine Pronks 1989 Sõudmine Pronks 2005 Sõudmine Pronks 2007 Saavutused Maailmameistrivõistlustel 1989. aastal Bledis toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil pronksmedali. 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. 1995. aasta maailmameistrivõistlustel Tamperes saavutas ta meeste ühepaadi klassis hõbemedali. 2005
PEETRI KOOL EESTI SÕUDMISE AJALUGU .klass Juhendaja Koostaja KOHT JA Kuupäev SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Mis on sõudmine?..............................................................................................................4 2.Ajalugu................................................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri ...
Nikolai 1980 Moskva Purjetamine Poljakov Toomas Tõniste, 1988 Sul Purjetamine Tõnu Tõniste Salt Lake Andrus 50 km 2002 Murdmaasuusatamine City Veerpalu klassikatehnikas 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 Jüri Jaanson, 6:29.05 2008 Peking Tõnu Sõudmine (+1.69) Endrekson Kristina 10 km 2010 Vancouver Smigun- Murdmaasuusatamine 25:05.0
Sõudmisest vees ja kuival maal: Vee peal liikumine on iidsetest aegadest pärit edasi jõudmise viis. Esimeseks liikumisvahendiks arvatakse olevat puutüvi, esimeseks paadiks aga puutüvest õõnestatud paat. Vana Egiptuse Derelbahesi templi varemetest leitud skulptuurid annavad märku, et juba 2500 a. e. Kr. kasutati pikkade aerudega sõudmist. Seda sporti ülistasid antiikaja poeedidki - Homeros foiniiklaste sõudekunsti ning Vergilius esimesi sõudevõistlusi. Põhja Euroopas kujunes sõudmine eriti oluliseks liikumisviisiks. 8. sajandi keskpaigast kuni 11. sajandini röövretkedel osalenud viikingid vedasid oma saaki just aerude taga higistades. Nagu selgub, on sõudmine võimalik ka kuival maal. Selleks pole vaja muud, kui kõrvaloleval pildil asuvat aparaati. See Concept 2-e nime kandev seadeldis konstrueeriti esmakordselt 1981. aastal. Concept 2 ergomeetrit peetakse üheks ideaalseimaks treeningvahendiks üldse, kuna ligi 80% Sinu lihastest saavad koormust.
Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks),
Sõudmine Carelin Tuul 11.c Sõudmine on paadi liigutamine aerudega, mis on kinnitatud tullidesse. Sõudmist harrastatakse ka spordialana, kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga. Üldised nõuded Olümpial Rahvusvahelistel võistlustel on aerulabad värvitud reeglina rahvusvärvidega või lipu värvidega. Roolimehega paatides on Rroolija minimaalne lubatud kaal on meeste puhul 55 kg, naiste puhul 50 kg. Kui roolija on nimetatud kaalust kergem on lubatud kaasa võtta lisaraskus kuni 10 kg. Kergekaalu paatkonna keskmine kaal ei tohi meestel ületada 70 kg ja ükski mees paadis ei tohi kaaluda rohkem kui 72,5 kg, naistel on vastavad näitajad 57 ja 59 kg. Roolijaid ja ke...
Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus 1960 Rooma Aleksander Tsutselov Purjetamine 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus 7677 (uue arvestuse järgi 7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine 1980 Moskva Nikolai Poljakov Purjetamine 1988 Sul Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2002 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 50 km klassikatehnikas 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 2008 Peking Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson Sõudmine 6:29.05 (+1.69) 2010 Vancouver Kristina Smigun-Vähi Murdmaasuusatamine 10 km vabastiilis 25:05.0 6.Eestlaste pronksimedalivõidud 1912 Stockholm Mart Kuusik Sõudmine Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine 1924 Pariis Harald Tammer Tõstmine 1924 Pariis Aleksander Kolmpere Kergejõustik Kümnevõistlus
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja
rasvumine. · tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba kõverdused · väheneb südame varujõud · väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi kui treenitud isikud Milleks olla liikuv? Milline on tasakaalustatud toit? LIHT SÜSIVESI KUD LIIT SÜSIVESI KUD Südame treenimine Kõnd Matkamine · Sõudmine Tantsimine Jalgrattasõit · Ujumine Suusatamine Vesijooks · Aeroobika vesiaeroobika · Treppidest käimine · Uisutamine · Sportmängud Päevas tuleb liikuda vähemalt 30 min. Aitäh kuulamast!
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level
2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7. Vetelpääste 110 KIRJANDUS 118 LISAD 119 3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel. Samas on akadeemiline sõudmine oma arengus läbi teinud pika arengutee. Sealjuures on läbi aegade muutumatuna püsinud paatkondade koostöö, mis on esmatähtis iga sõudevõistluse võitmiseks. Koostöö parimaks näiteks on alati kuninglike kaheksapaatide võistlus, kus ühise eesmärgi nimel pingutavad kaheksa sõudjat ja roolimees
Nikolai 1980 Moskva Purjetamine Poljakov Toomas 1988 Sul Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste 50 km Salt Lake Andrus Murdmaasuusatamin 2002 klassikatehnika City Veerpalu e s 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 Jüri 6:29.05 2008 Peking Jaanson, Tõn Sõudmine (+1.69) u Endrekson Kristina Murdmaasuusatamin 10 km 2010 Vancouver 25:05.0 Smigun-Vähi e vabastiilis
pealtvaatajat mahutav olümpiastaadion, selle kõrval ujumisstaadion , polo- ja ratsutamisareen, raskejõustikuareen, Dietrich-Eckarti vabaõhuareen, kus peeti võimlemisvõistlused, maahokistaadion ning Deutsches Sportforum, kus toimusid võistlused korvpallis ja vehklemises. Laskmine toimus Wannsee tiirudes, aerutamine ja sõudmine Grünau kanalil ning purjetamine Kielis. Esmakordselt toimus olümpiatule süütamise tseremoonia Kreekas iidses Olympias (20. juulil). Tuli toodi ajavahemikul 20. juulist
tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1) 4 · vibulaskmine (1) Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala 39 distsipliinis. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis. Neil oli kolm kaalukategooriat. Samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. 2. AVATSEREMOONIA
1. Mis on Eesti rekord 100m jooksus, kes püstitas ja millal ja kus? - 10,19 Marek Niit 31. märtsil 2012 USA-s Fayetteville'is 2. Kui kõrged on naiste 100m tõkkejooksu tõkked? - 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateuju...
tegemine, hüpped, pidurdused jne. Individuaalne soojendus - harjutuste valik lähtub konkreetse sportlase iseärasustest. Kui näiteks jalgpalluril on sageli raskendatud liikuvus puusaliigeses ja on ka seljaga probleeme, tuleks suuremat tähelepanu pöörata niude-nimmelihaste venitusharjutustele. Soojendusharjutused Enne igat treeningut tuleks teha järgmisi harjutusi: 1)Kerge aeroobne liikumine 5 minutit – näiteks sörkjooks, rattasõit, sõudmine,põlve- ja sääretõstejooks 2)Dünaamilised venitused kogu kehale. Pööra erilist tähelepanu nendele lihasgruppidele, mis trennis kõige rohkem koormust saavad. Dünaamilised venitused peaksid eelnema igale sportlikule tegevusele ja olema vastavuses alaga, millele hakatakse pühenduma. Eesmärk on tekitada kehas tunnetus, milliseks tegevuseks peab ta valmis olema. Kestvusalade (jooks, rattasõit, suusatamine) harrastaja treeningu puhul sobib soojenduseks
suveolümpiamängudega. London 27. aprill 29. oktoober 1908 ROK-i 6. ametlikul istungil Londonis 1904. aastal, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, purjetamine, jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
sissehingamise korral on suuteline max välja hingama. Meestel 5L, naistel 3.5-4 L VM= HM + IRM+ERM Max minutiventilatsioon õhuhulk, mida inimene on suuteline minutiga sisse ja välja hingama. Tehakse 10 sekundit ja korrutatakse 6-ga. Millest näitajad sõltuvad? Välise hingamise näitajad sõltuvad kasvust, kaalust (keha pindala); soost ja vanusest. Meestel kõrgemad näitajad kui naistel. Kõigil erinev. Ujumine, sõudmine, puhkpilli mängimine, laulmine hingamise funktsionaalsed näitajad väga olulised.
Martti Aljand, Triin Aljand, Andres Olvik. Jah, Eesti ujujad on osalenud olümpiamängudel (Martti ja Triin aljand ning Martin Liivamägi). 18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Lahtises veekogus peab jälgima sügavust, et mitte liiga sügavale sattuda ning ümbruskonda, et tundmatus kohas mitte ära eksida. Basseinis tuleb arvestada teiste basseinis viibijatega. 19. Nimeta veespordialasid. Aerutamine, purjetamine, sõudmine, ujumine, veepall, vesiaeroobika, sukeldumine. 20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik? Ujumine on hea füüsilise vormi hoidmiseks. See treenib lihaseid ning kopse. Ujumisoskus tuleb alati pigem kasuks. Ujumine on ka hea ajaviide.
Jakob Westholmi Gümnaasium Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega.
4 l. VM = IRM + ERM + HM, näitaja, mida alati mõõdetakse. Maksimaalne minutiventilatsioon õhu hulk, mida inimede in suuteline 1 minutiga sisse ja välja hingama. Määratakse 10 sekundiga ja korrutatakse 6-ga hingamise dünaamika näitaja. Väl hingamise näitajad sõltuvad kasvust, kaalust (keha pindalast), soost ja vanusest. Kui ühevanused, siis pikemal inimesel suuremad näitajad. Meestel kõrgemad ku naistel. Vanusega näitajad langevad. Spordis mõjutavad ujumine, sõudmine jt vastupidavusalad. Näidud on kõrgemad ka nt puhkpillimängijatel ja lauljatel.
Võistluspaigad Mitteametlik avatseremoonia ning jalgpallispordi-, kriketi-, ragbi-, jalgpalli- ja võimlemisvõistlused toimusid staadioniks ümberehitatud Vincennesi velodroomil. Kergejõustrikuvõistlused peeti halvas seisukorras Racing Club de France'i spordiväljak Boulogne'i metsas. Selle 500-meetrine rada oli rohuga kaetud, rajakatet ega süvendeid ei olnud. Pealtvaatajate vaatevälja varjasid puud. Odad, vasarad ja kettad visati puudesse. Ujumine, vettehüpped, veepall ja sõudmine toimusid Seine'i harujõel d'Asnieres'is. Vehklemine toimus La Grande Salle Fetes de l´Exposition Tuileries´s. Võistlused toimusid 20 spordialal (ROK-i ametliku arvestuse järgi 19 spordialal: ujumine ja veepall ühendatuna veespordi alla) ning 95 võistlualal. Mitteametlikud spordialad Nagu kõik ametlikud alad olümpial, olid need alad üheks osaks maailmanäitusest, aga ROK ei ole neid alasid ametlikult olümpiamängude aladeks: · Õngepüük · Õhupalli sõit
Richmondi Virginia Museum of Fine Art on USA esimene riiklik kunstimuuseum. Muuseumis on esemed alates Vana- Egiptusest kuni Salvador Daili moodsate kunstiteosteni. 280 pealtvaatajakohaga Virginia teadusmuuseumi planetaariumis on järele aimatud maailmaruumi ja külastajad võivad sooritada omapärase ekskursiooni tähtede maailma. Sport: Põhja-Ameerika suurtesse profiligadesse kuuluvad Võistkondi Virginias ei ole. Populaarsemad spordialad on tennis, golf, ujumine, sõudmine, purjetamine ja veesuusatamine. Osariigis on 180 avalikku ja eragolfiväljakut. Tuntumad inimesed: Virginias on sündinud kaheksa Usa presidenti: George Washington, Thomas Jefferson, James Madison, James Monroe, William Henry Harrison, John Tyler, Zachary Taylor ja Woodrow Wilson. Näitlejatest on tuntuimad Warren Beatty, Shirley MacLaine ja Sandra Bullock ning muusikutest June Carter ja Ella Fitzgerald. Sportlastst
harjutuste sooritamise kiirus (tempo) tõuseb eelnevaga võrreldes 40 50 %. Väikese vastupanuga harjutusi (kuni 20 % max) on soovitav vaheldada samuti atsükliliste ühekordsete harjutustega (ca 40 % max) vahekorras 5 : 1. Kiirusliku jõu juurdekasv avaldub erinevatel spordialadel või harjutuste sooritamisel liigutuste kiiruse kasvus. · Jõuvastupidavuse arendamise heaks näiteks on sõudmine. 2000 m. distantsil tuleb sõudjal 6 7 min. vältel sooritada 230 250 tõmmet, rakendades iga tõmbe puhul keskmiselt 40 60 kg. jõudu. Jõuvastupidavuse treeningefekti määravad: o vastupanu suurus o harjutuste sooritamise tempo o töö kestvus ja iseloom o treeningutevaheline puhkepaus o treeningperioodi kestus o jõuvastupidavuse lähtetase Jõuvastupidavuse arendamisel kasutatakse peamiselt korduvat tööd vastupanuga 25 50% maksimaalsest,
konkureeriti maailma karikavõistluste arvestuses. Juba aastast 2012 otsustati hakata korraldama Euroopa ja maailmameistrivõistlusi. Athletic fitness, mis lisaks kenale muskulatuurile eeldab ka sportlikke võimeid (jõudu ja vastupidavust), on ideaalne ala jõusaalis treenijale. Kui edu fitnessis nõuab tehniliselt keeruka vabakava esitamist ja korralikku võimlemis- ja akrobaatikaalast ettevalmistust, siis athletic fitnessi juurde kuuluv lõuatõmbamine, rööbaspuudel surumine ja ergomeetril sõudmine on tuttav ja jõukohane igale harjutajale. Võistlus koosneb kolmest võrdse tähtsusega osast--keha-, jõu- ja vastupidavusraundist. Keha hindamisel kasutatakse fitnessi kriteeriume. KOHUSTUSLIKUD POOSID Mehed: Naised:
5. Crunches trenazööril 3 x 25 20 * Ära võta kohe suurt raskust, muidu ei tunneta kõhulihaste tööd 6. Jalgade tõsted või midagi kõhule veel 3 x 15 12 korduse vahel Võta aeg ajalt sisse ka ,,Hacki" kükke, väljaasteid ja sääre sirutamisi!!! REEDE 1. Jõutõmme 4 x 8 5, esimesed 4 5 nädalat hoia kordused 10 8 vahel. Tehnika korralik, kumera seljaga ei tõmba!!! 2. Sõudmine istudes 4 x 10 7 * Trennist trenni vaheta haardeid ja haardelaiusi 3. Tõmme ülalt istudes rinnale lai haare peopesad vastamisi 4 x 12 8 * Vaheta seda harjutust ,,Tõmme istudes kaela taha" ga 4. Õlgade tõstmine seistes trenazööril või seistes hantlitega 4 x 15 10 5. Surumine lamades kitsa haardega 4 x 12 8 * Varieeri ,,Prantsuse" surumisega 6. Ploki allasurumine 4 x 12 8 * 3 esimest seeriat tavalised seeriad, viimast tee kummagi seeria korral
Frequency 40 20 0 19 25 30 More Bin Frequency More Sugu Vanus Klass Pikkus Kaal KMI Millise treeninguga tegeled? Mees 18 11 170 83 28.72 sõudmine Naine 17 10 173 83 27.73 teen ise kodus trenni Naine 18 11 165 75 27.55 tantsimine Mees 19 12 178 83 26.20 jalgpall Naine 16 10 158 65 26.04 ei tee trenni Naine 19 12 164 70 26.03 teen ise kodus trenni Naine 17 10 165 70 25.71 sulgpall Naine 18 12 164 68 25.28 teen ise kodus trenni
Enesekorrastus, tualett 1,50 Ujumine 47 m/min 10,30 Riietumine 1,70 Uisutamine 6,45 Kodused tööd 3,40 Suusatamine 4,30 Lugemine 1,50 Suusatreening 11,25 Laulmine 1,75 Sõudmine 6,60 Loengud 1,50 Aerutamine 6 km/t 7,33 Laboratoorsed tööd (seistes) 2,15 Jalgrattamatk 17 km/t 7,70 Arvutil (masinal) kirjutamine 2,0 Jalgrattatreening 12,0 Puude saagimine (käsitsi) 6,90 Jalgrattaspordivõistlus 15,20
Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel Riikide järjestus on järgnev: esiteks on kuldmedalite arvu järgi, siis hõbe- ja pronksmedalite arvu järgi.
Selgus, et see tõenäosus oli lausa 25% väiksem! Sport ja silmatervishoid Teises uuringus uuriti, milline on sportimise ja AMD(maakula degeneratsioon) tekkimise vahelised seosed. Kokku osales uuringus 3800 inimest. Ka siin tõestati, et neil, kes teevad nädalas vähemalt 3 korda trenni, on haigestumise risk palju väiksem kui vähemaktiivsetel inimestel. Spordialad ja traumad Madal risk- võimlemine, jalgrattasõit, ujumine, kergejõustik, suusatamine, sõudmine jne Kõrge risk- poks, võitluskunstid, korvpall, pesapall, jäähoki, tennis, vehklemine, veepall, jalgpall Kõige ohtlikumad on spordialad, kus kaitseprillide või maskide kasutamine pole võimalik. Silmatraumad http://www.aafp.org/afp/2003/0401/p1481.html KASUTATUD KIRJANDUS http://prillidestpriiks.weebly.com/silmaharjutused.html http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/kuidas-nagemist-looduslikul- moel-parandada#.UqNPLts-sVY http://marismaripu.planet
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehem...
1,6 1,4 atleetvõimlemine* võimlemine* Tõstmine 1,7 1,5 Võrkpall, maahoki 17 Ujumine, kesk- ja Maahoki 1,8 1,6 pikamaajooks Jalgpall, sõudmine 1,9 1,8 Jalgrattasport Ujumine, veepall 2,0 2,0 Sõudmine Uisutamine 2,2 3,4 Suusatamine Jalgrattasport 2,5 Triatlon 2,6 Jalgrattasport 3,3 Suusatamine 4,0 Toidu energeetilist väärtust ei saa samastada toiteväärtusega. Toidu toiteväärtus seisneb selle toitainelise koostise vastavuses füsioloogilistele vajadustele. Täisväärtuslik toit peab sisaldama
See vähendab südame- veresoonkonna haiguste ja nende tüsistuste (südameinfarkt, ajuinfarkt) teket ning leevendab nende haiguste kulgu, parandab südame tervist (süda jõuab korraga rohkem verd pumbata, ei hakka nii kergelt puperdama), normaliseerib kolesterooli hulka, alandab vererõhku ja parandab ka liigeste tervist. Südame treenimiseks sobivad kõndimine, matkamine, tantsimine, jalgrattaga sõitmine, suusatamine, jooks, vesijooks, vesiaeroobika, sõudmine, ujumine, aeroobika, treppidest käimine, (rull)uisutamine ja vastupidavust nõudvad sportmängud(nt. reketisport). Selleks, et piisaks vaid argisest kõndimisest, tuleks päevas teha vähemalt 9000 sammu. Samme aitab lugeda spetsiaalne sammulugeja. Ideaalne liikumismaht on igapäev u. 30 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut ja 20-60 minutit, 3-5 korda nädalas tugeva intensiivsusega treeningut. Treeningu intensiivsust saab kontrollida pulsi järgi. Soovitav on treenida 60-
Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom. Erand: maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile anti ka pronksmedal
ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. · Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht · Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused GÜMNASTIKA(alasti) a. jooksud, hüpped,heited,visked, b. maadlus, rusikavõitlus, pankration, c. viievõitlus:stadiotromos, kaugushüpe, kettaheide, ujumine, sõudmine d. sõjalised harjutused: ratsutamine ja kaarikusõit KREEKA/ROOMA JUMALAD Zeus- peajumal Apollon- kunsti ja muusikajumal Poseidon- merejumal Athena- tarkusejumal HEA TEADA ! Esiajaks on ajaperjood elutekkest kuni riikide tekkeni Kehaliste harjutuste organiseeritud õpetamine eraldus vahetust tööprotsessist 12-10 tuhat aastat e.Kr Primitiimse inimese(igapäevaelus kasutatavad)tegevused kujunesid refrektoorsete liigutste baasil
Liikuma peab iga päev vähemalt 30 minutit. Siia hulka kuuluvad nii jalgsi käimine ja jalutamine kui ka tervisesport. Sobiva koormuse südamele ja vereringele annab näiteks kiire käimine vähemalt 30 minutit iga päev või 23 korda nädalas 1 tund korraga. Millist liikumist eelistada? (www.terviseinfo.ee lk 16) Südametervise seisukohast on vastupidavusharjutused tähtsamad kui jõuharjutused. Oluline on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus käimine, jooksmine, suusatamine, sõudmine, ujumine, aeroobika, tantsimine, jalgrattasõit. Vastupidavusharjutused tugevdavad südamelihast, parandavad vereringet ja kiirendavad ainevahetust, mis on kõige laiemas mõistes hea enesetunde aluseks. Liikumisel varustab 4 Tervisekäitumise muutmise projekt
" Keegi pole korranud seda sooritust tänase päevani. Sangpommi ühe käega ülestõstmise rekord 1913 aastal kuulus Georg Lurichile (121,2 kg). Paul Anders ületas selle, sooritades ühe käega tõstmisel 136 kg 10-12 korda järjest. Artur Sakson sooritas 158,9 kg kaaluva sangpommi rebimise ühe käega, kuigi ta asetas oma teise käe oma põlve peale. Spordivõistlused on uuenenud alles 20. sajandil. Sel ajal arenesid kiiresti sellised alad nagu jalgpall, sõudmine, vehklemine, võitlused ja kangi tõstmine. Sportlaste võistlused on toimunud Euroopas palju aega enne seda kui loodi tõste rahvusvahelised liidud. Sportlaste võistlused on olnud Pariisis (1825), Londonis (1840), Brüsselis (1840), New Yorgis (1868), Warssawis (1873), Viinis (1880), Peterburgis (1885) ja Münchenis (1895). Raskuste tõstmise demonstreerimisi tuntakse juba palju varasematest aegadest. Nii oli ka Jekatarina II õukonnas.
Rajas esimese turnimisplatsi Berliini lähedale 1811. / monarhist, marurahvuslane, rassiteooria rajaja, rõhutas riistvõimlemist. 1820 Saksamaal keelustati. 6. kelle ideel ja kuna asutati "Rõõmu kodu" 1425, Vittorino da Feltre 7. gümnastika alaliigid 1) palestrika (harjutused palestras maadlus, sõjalised harjutused) 2) orkestrika (laulu ja tantsumängud) 3) mängud (pallimängud) Gümnastika alaliigid: 1) palestrika - jooksud, hüpped, kettaheide, odavise, maadlus, ujumine, sõudmine 2)viievõistlus 3)orkestrika - pallimängud, tantsud 8. 7 rüütlioskust 1) ratsutamine 2) ujumine 3) küttimine 4) vibulaskmine 5) võitluskunstide omandamine (vehklemine) 6) seltskondlikud mängud (kabe, male) 7) tantsu- ja poeesiaoskus 7 rüütlioskust - ratsutamine, ujumine, vibulaskmine, male, vehklemine, jaht, oda/kilbi/mõõga käsitlemine 9. milles seisnes Locke "tabula rasa" Laps sünnib ilma valge (puhta) lehena, oluline kasvatus 10
Hobusekasvatus Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobulaste sugukonda ja hobuse perekonda. Täkud peavad olema alati aasta vanemad kui märad paaritamisel. Muul ei anna järglasi, sest neil on paaritu arv kromosoome. Evolutsioon ja kodustamine · Pärilikkus · Muutlikkus · Looduslik valik Kodustamine Lõuna Prantsusmaal on leitud üle 20000 hobuse skeleti. Hobune kodustati aasia kultuurikolletes kuid ka osaliselt Euroopas. Mesopotaamias 2 at alguses enne meie aja arvamist. Kodustamine võttis aega umbes 500-600 aastat. Mesopotaamias võeti hobune kasutusele vankri ees. 1840. aastatel hakkas talude päriseksostmine. Oli vaja tugevamaid hobuseid, kes jõuaksid künda. 32000 asundustalu. 1 hobune suudab harida 5,5 ha põllumaad. Eestis on kombeks paarisrakendid. 1927 oli kõige suurem hobuste arv 230 000. Das Gebäude tall FILM No...
ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused GÜMNASTIKA(alasti) a. jooksud, hüpped,heited,visked, b. maadlus, rusikavõitlus, pankration, c. viievõitlus:stadiotromos, kaugushüpe, kettaheide, ujumine, sõudmine d. sõjalised harjutused: ratsutamine ja kaarikusõit KREEKA/ROOMA JUMALAD Zeus- peajumal Apollon- kunsti ja muusikajumal Poseidon- merejumal Athena- tarkusejumal HEA TEADA ! Esiajaks on ajaperjood elutekkest kuni riikide tekkeni Kehaliste harjutuste organiseeritud õpetamine eraldus vahetust tööprotsessist 12- 10 tuhat aastat e.Kr Primitiimse inimese(igapäevaelus kasutatavad)tegevused kujunesid
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass VASSILI KANDINSKY Referaat Juhendaja: Maie Kreevs Abja- Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaat on Saksamaal elanud Vene maalikunstniku, graafiku ja kunstiteoreetiku Vassili Vassiljevits Kandinsky elust, õpingutest ning loomingust. Kandinsky oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid, seepärast ma otsustasingi temast teha referaadi. Referaati tehes sain teada palju uut tema kohta. Materjali maalikunstniku kohta sain ma nii internetist kui ka raamatutest. Vassili Vassiljevits Kandinsky Kandinsky elust Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängis...
Karjääris on alati olnud ja on praegugi oma lõhketööde jaoskond. 9 Kokkuvõte Praegu Aidu põlevkivikrajääri rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiab elavana veepeal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine, aerutamine, veemoto, sukeldumine, kalapüük, purjetamine, matkamine jms. Aidu sõudekanal on 2,3 km pikkune ja 166 m laiune ning 3,5 m sügav sõudekanali süvis, mis täitub loodusliku veega. Kanali rajamiseks tuleb Eesti Energia Kaevandustel tõsta ringi ligi 5 miljonit tonni mäemassi. Lühidalt – Aidu veespordikeskus on parim paik maailmatasemel spordivõistlustele ning kõigile, kes peavad lugu aktiivsest puhkusest. Ma arvan, et on hea projekt, mis
.2 2. Vastupidavuse arendamine………….…3 3. Kiirus………………………………..…4 4. Kiiruse arendamine………………….…7 5. Lisad…………………………………...8 Vastupidavus 1 Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov.
jääb sellest väheks. Janukustutaja. Mahlades rohkem suhkrut kui Cocas. Mineraalvees pole suhkrut. Pigem treeningueelselt juua rohkem kui spordijooki. KA positiivsed küljed: suureneb energiakulu, rasvkoe kadu, rasvavaba kaal, aeroobne töövõime, rasvarakkude lipplüüs. Kas ülekaal ei ole patoloogiline? Vältima peaks harjutusi, mille puhul tuleks kehakaalu edasi viia, nt käimine, jooksmine. Eelistatud rattasõit, ujumine, sõudmine. Minimaalselt 3 treeningut, kiirendame ainevahetust, aga kehakaal ei alane. Päevane energiakulu ei tohi olla alla 1200 kcal. see on vajalik organismi toimiseks. Mitte muuta toitumisharjumusi, vähendada ainult toidu kogust, rasvade, süsivesikute ja valkude vahekorda ei soovitata muuta. Negatiuvne energiabilanss peaks olema umbes 500-1000 kcal päevas. Maksimaalne kaalukadu võib olla kuni 1 kg nädalas. Vedelik-kehakaal. Täiskasvanud inimesed vajavad vedelikku 2.5l vett päevas. 2%
10% 7,0kg Kokkuvarisemine võistlustel. Desorientatsioon. Koordinatsioonihäired. Somnolents. Neeru häired 15% 10,5kg Teadvusetus. Kokkuvarisemine. Surma oht Kehakaalu kaotus (N.Jakovlevi järgi) Kg SPORDI- ALAD Suusa- Sõudmine 100m 10000m Maraton tamine 10kg 2000m 150g 1,5kg 4 kg 1 kg 0,8 kg Vehklemine 1,0kg Korvpall Jalgpall Maadlus Poks Jäähoki 1,8kg 1,7kg 3,0kg 1,8 kg 1,8kg Tugeva higistamisega kaotame palju mineraale · Keedusool (NaCl)
Sõnad Mööbel: der Tisch- laud die Tür- uks das Bett-voodi die Regale-riiul das Sofa-diivan das Bild-seinamaal das Zimmer-tuba der Fussboden-põrand die Stereoanlage-muusikakeskus die Kommode-kummut das Fenster- aken der Stuhl-tool der Papierkorb- prügikast die Vase-vaas die Zimmerpflanze-toalill aknalaud die Wand-sein der Vorhang-kardin der Schrank-kapp der Flur-esik Sport der Rennsport-võidusõit der Skilanglauf-murdmaasuusatamine die Leichtathletik-kergejõustik das Klettern- ronimine das Joggen-jooksmine das Schwimmen-ujumine Inlineskates fahren-rulluisutamine das Tennis- tennis Snowboard fahren-lumelauaga sõitma das Turnen-võimlemine Fitnesstraining-jõusaalitreening das Rad fahren-rattaga sõitmine das Tanzen-tantsimine das BMX fahren-BMX'iga sõitmine der Basketball-korvpall Ski fahren-mäesuusatamine der Volleyball-võrkpall Skateboard fahren-rulaga sõitma Der Baseball-pesapall Der Fussball-jalgpall d...
hammaste lohud kuluvad siiski kaunis ebareeglipäraselt. 6. Allüürid ja allüüride korrapärasus Allüür on hobuse liikumise viis. Jagatakse: *loomulik- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Loomulikke allüüre ei pea hobusele õpetama, sest nad oskavad neid juba sünnipäraselt.; *kunstlik- passaaz, piruett, jne. Neid peab hobusele õpetama. Samm peab olema avar, ning traav hoogne. *Seotud samm- on viga, ehk korrapärasuse hälve. Allüüri vead: *seisuvead; *liikumisvead. Kerimine, sõudmine. 7. Veojõud, selle mõõtmine, ühikud, tehtud töö ja võimsus, mõõtmine ja ühikud Veojõu all mõistetakse jõudu, millega hobune veab haagist. Eristatakse: *tegelik veojõud; *normaalne veojõud; *maksimaalne veojõud. Veojõudu mõjutavad tegurid on: *hobuse tüüp, *kliima ja ilmastik, *teetingimused, *tõusud ja langused, *rakmed, *liikumiskiirus, *töö hulk. Veojõudu arvutatakse: C=P/Q, kus C-veotakistuse koefitsent, P-veojõud kG, Q- koorma mass 8
esmatähtis oli sõjaline ettevalmistus. Kehaline kasvatus suunatud valitseva klassi järeltulijatele: koduõppes üldlevinud kehalised harjutused ja armees täiustati kehalist ettevalmistust ning sõjalist meisterlikkust. Alad: ratsutamine, maadlus, vehklemine, laskmine, loomulikud liikumisviisid, ja suusatamine. Mängiti rahvamänge, 18. saj lõpul hakkasid levima laptuu ja kurnimäng. Peeter I valitsusajal saavad populaarseks sõudmine, purjetamine ja uisutamine. 19. saj. esimesel poolel tekkisid esimesed aadlinoorsoole mõeldud (kinnised) spordiringid, kus välismaalastest õpetajad õpetasid vehklemist, võimlemist, ujumist. Korraldati spordivõistlusi. 1846.a. ,,Imperiaatorlik Jahtklubi" 1860.a. sportmängude ring ,,Neeva" 1864.a. purjetamise-sõudmise klubi ,,Sterla"(,,Nool"?) ja kiiruisutajate klubi 1867.a. jahtklubi Moskvas 1868.a. tenniseklubi Peterburis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
