Vassili Kandinsky (0)

Abja Gümnaasium
Anni Saharov
12. B klass
VASSILI KANDINSKY
Referaat
Juhendaja : Maie Kreevs
Abja- Paluoja 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Vassili Vassiljevitš Kandinsky 4
Kandinsky elust 4
Õpingud 5
Looming 6
Teosed 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Lisad 11
Lisa 1. Vassili Kandinsky 11
Lisa 2. „Must laik“ 11
Lisa 3. „Turuplats“ 12
Lisa 4. „Kolm“ 12

Sissejuhatus

Referaat on Saksamaal elanud Vene maalikunstniku, graafiku ja kunstiteoreetiku Vassili Vassiljevitš Kandinsky elust, õpingutest ning loomingust. Kandinsky oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid, seepärast ma otsustasingi temast teha referaadi. Referaati tehes sain teada palju uut tema kohta. Materjali maalikunstniku kohta sain ma nii internetist kui ka raamatutest.

Vassili Vassiljevitš Kandinsky

Kandinsky elust

Vassili Vassiljevitš Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud Vene maalikunstnik , graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne , mõlemad vanemad mängisid klaverit , ning Kandinsky ise oskas juba varakult klaverit ja tsellot mängida.
Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus. Nimelt oli ta üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui ta taipas , et pildi motiivil on „jalad ülespidi“. Siit järeldas ta, et motiiv on pildis ainult segav asjaolu, väärtusetu ballast. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest.
Kandinskyle oli oluline eneseväljendus ja seda aitas kõige paremini edasi anda värvide omavaheline koosmõju ja tasakaalustatud kompositsioon . 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. See taies oli abstraktne akvarell . Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonist ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist.
Kandinsky oli 1918-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal kolis Kandinsky Saksamaalt Pariisi. Tema hilisema aja tööd tekitasid kriitikutes palju vaidlusi, kuid noored kunstnikud austasid teda endiselt ja imetlesid tema töid. Teda peetakse tänapäeval abstraktse kunsti algatajaks ja tema töid võib näha kõikjal Euroopas. Bauhaus'i ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjajaid elemente.
Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastatud värvidega. Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surma, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada puhaste värvide ja joonte abil. Vassiljevitš taotles ka muusikalise elamuse väljendust ( toetus värvuste psühholoogilisele mõjule).
Kandinsky polnud üksnes maalija , vaid ka 20.saj. olulisimaks peetav kunstiteoreetik, kes andis välja raamatuid ja kirjutas artikleid abstraktsionismi ning kompositsiooniküsimuste kohta. Ta töötas välja tasakaalustatud abstraktse kompositsiooni põhimõtted, mida püüdis ise rakendada.
Vassili Vassiljevitš Kandinsky suri 13.detsembril 1944. aastal.

Õpingud

Lapsepõlves oli ta õppinud muusikat, 20-aastaselt astus aga Moskva Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal ja asus tööle Moskva Ülikooli. 1889. aastal oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist Vologdamaale, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti , vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi. Murranguliseks aastaks Kandinsky elus kujunes 1895. aasta. Sellel aastal eksponeeriti Moskvas esmakordselt hulgaliselt prantsuse impressionistide kunsti ning seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet ` maalist “ Heinasaad ”. Sellega oli otsustatud kogu ta saatus. Ta jättis pooleli juristikarjääri, kuigi oli just edukalt kandideerinud Tartu Ülikooli õppejõu kohale, ning sõitis Münchenisse kunsti õppima.
Kandinsky valis õppimiseks Prantsusmaa asemel tagasihoidlikuma Saksamaa. Seda on seletatud sellega, et tema koduseks keeleks oli saksa keel ja teda võlus Baieri kuninga Ludwig II ekstravagantne õukond ja sarm. München oli tol ajal võrreldes ülejäänud Saksamaaga kultuuriliselt paremini arenenud ja seal korraldati palju kunstinäitusi ning ilmusid mitmed kunsti propageerivad ajalehed.
Münchenis asus Kandinsky õppima Anton Ažbe kunstikooli , mis oli tuntud oma odava õppemaksu ja välismaalastest õppurite soosimise poolest. Koolis õpetati rangelt klassikalist joonistamist ja erilist rõhku pandi anatoomiale, aga samas ei unustatud ka joone vabadust ja tundlikust, mida on rohkelt näha Kandinsky aktitöödes. Kahe aasta pärast asus kunstnik õppima Müncheni Kunstiakadeemiasse, kus valmisid tema esimesed puulõiked ja värvilised maalid mustal taustal. Kandinsky armastas väga muusikat ja ta maalis mõningaid enamiku oma maale vahetult muusikat kuulates, sest tema arvates võis ka maalikunst ilmutada samasugust jõudu kui muusika . ´

Looming

Kandinsky tunnistas , et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse´i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. 1910. aastal maalis Kandinsky oma esimese abstraktse akvarelli, mis koosnes hoogsatest värvidest. Kandinsky elas sel ajal Saksamaal Münchenis ja tema ümber koondus rühmitus „Sinine ratsanik “. Selle liikmed rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et „Sinine ratsanik“ pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale.
Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus ilmselt teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus.
1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism peaaegu ainult oma konstruktivistlikus variandis. Kandinsky rajatud ekspressiivne variant jäi mitmekümneks aastaks varjusurma, sest kui Kandinsky „Bauhausis“ töötas, ilmusid isegi tema teostesse geomeetrilised kujundid.
Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada „sisemist aega“ (loov emotsioon ) „välimisega“ (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on „emotsionaalne jõud“, mis kanti maalile kunstniku „sisemise vajaduse sunnil“. Kompositsiooni üldist liikumist liigendavad rutakad ja kindlasuunalised mustad jooned, mis tõusevad, laskuvad või on ringjalt ühendatud. Kunstnik armastas kõige enam kujutada kõverjooni, katkevaid jooni esineb väga harva. Kandinsky jaoks on maal „harmooniale rajatud kompositsioon..., mille värv mõjub tervele inimese kehale“. Erksad toonid kuhjuvad, vormid kaovad värvis, mis väljub kujutatud abstraktsete objektide piiridest. Kandinsky on lahti mõtestanud oma värvide olemuse: „Sinine vaigistab ja sügavamaks muutudes rahustab. Mustale lähenedes saab ta kurbuse varjundi... Kui sinine heledamaks muutub..., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks või tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast ükskõiksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane mõjub sisemiselt kui tulisest ja püsimatust elust pulbitsev värv. Lilla on füüsilises ja psüühilises mõttes jahedam punane. Must on kui võimalusteta „eimiski“, pärast päikese kustumist kustunud „eimiski“, igavene vaikus , tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on värvi ja vormi ühtsus oluline: „Teravate värvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (näiteks kollane kolmnurgas). Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis ).“ Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks „vabaks lastud “ värvi ja vormi.

Teosed

Maalid:
„Kompositsioon musta kaarega“ (1912)
„Väike maal kollasega“ (1914)
„Turuplats“ (1903)
„Sügis Baieris“ (1908)
„Must laik“ (1912)
„Horisontaal“ (1924)
„Kolm“ (1928)
„Trapets“ (1930)
"Kollane saade" (1924)
"Murnau kirikuga I" (1910)
"Improvisatsioon 26 ("Sõudmine") (1912)
"Kompositsioon VIII" (1923)
Kunstiraamatud:
"Über das Geistige in der Kunst" (1912)
"Punkt und Linie zur Fläche" (1926)

Kokkuvõte

Vassili Kandinsky oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal. Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Seda referaati tehes sain teada, kuidas üldse Kandinsky jõudis kuntsini ja mis kunst teda huvitas.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Vassili_Kandinsky
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/kandinsky/tekst.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vassili_kandinsky.ht m
http://www.slideshare.net/hommik/07abstraktsionis m
Kangilaski Jaak, „Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile“ Tallinn 2005
Kangilaski Jaak, „Üldine kunstiajalugu “ Tallinn 2001

Lisad

Lisa 1. Vassili Kandinsky

Lisa 2. „Must laik“

Lisa 3. „Turuplats“

Lisa 4. „Kolm“