50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A C
Õppematerjali autor
REFERAAT JÜRI JAANSON . . . Gümnaasium 6 A klass Koost as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks 8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks Jaanson sõudetrenni ja ütles treenerile,et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks.Mõni päev hiljem teatas ta kodus kalendrisse vaadates,et 1988 aastal jõuab ta olümpiale.Vend Erkiga sõlmiti kirjalik leping,millega Jüri kohustus tulema maailmameistriks.Mõistagi pakkus see kõigile palju nalja
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks
Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Pariis 3. mai - 27. juuni 1924 Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26),
Peakonkurent USA ei suuda teatepulka finishisse tuua. Finaal on ettearvatult ühe tiimi soolo. Jamaica võidab uue maailmarekordiga 37,10. See oli usain Bolti olümpia. Kui pärast Pekingi olümpiat hääletatakse internetiportaalides, kumb oli olümpia suurim kangelane, Bolt või kaheksa ujumiskulda võitbud Michael Phelps, kipub jamaikalane isegi peale jääma. Meie eestlaste suurimad kangelased olid muidugi Gerd Kanter ning Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson. Ateena mängudel ühepaadil hõbeda võitnud igiliikur Jüri Jaanson ja tiitlivõistluste kahekordne pronksmedali omanik Tõnu Endrekson istuvad 2007. aastal paarisaerulisse kahepaati. Nad lõpetavad aasta MK-sarja võiduga ning MM-i pronksiga. See oli piisav argument selleks, et Jaanson ja Endrekson koos ka Pekingis sõidaksid. Enne Pekingisse sõitu kontrollisid mehed oma vormi vaid Poznani MK-etapil, kui pälvisid kolmanda koha. Olümpia eelsõit 9. augustil tekitab küsimärke
Kuna NSVL ei võtnud olümpiamängudest osa, siis ei saanud ka Eesti võistelda , kui NSVL- i liitvabariik. XV taliolümpiamängud Calgary 1988 Eestlastest oli võistlemas ainult Allar Levandi. kes sai suusakahevõistluses kolmanda koha. XXIV suveolümpiamängud, Soul 1988 Tiina Lillak oli Jällegi Soome au kaitmas, Mart Klepp Kanada eest laskmises sai 14. koha. Vladimir Reznitsenko võitis 1988. aasta olümpial NSVL epeemeeskonnas pronksmedali ja oli individuaalvõistlustel kaheksas. Jüri Jaanson sõudmises 8. koht. 1988. aasta olümpiamees Riho Suun on jäänud meelde eelkõige kompromissitu võitlejana ja Rahutuuri sangarina. XVI taliolümpiamängud, Albertville 1992 Üle pika aja võistleme jällegi Eesti sini -must -valge lipu all. Eestlasi oli osa võtmas 20, medaleid koju seekord ei toodud, tublimad olid Håkan Loob, kes esindas jäähokis Rootsi riiki ja Allan Kohala kelgutamises, kes võistles samuti Rootsi meeskonnas. Meie Allar Levandi jäi kuuendaks
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3
Hiina võimude tegevust rahutuste mahasurumisel kritiseerisid ka mitmed tippsportlased. Pekingi suveolümpiamängudel toimus 302 võistlust ja 28 spordiala, 165 meestele 127 naistele ja 10 segavõistkondadele. Avatseremoonia algas 08.08. (august) 2008 kell 20.08, sest hiinlased peavad numbrit 8 õnnenumbriks. Edukaim riik oli Hiina (51 kulda, 21 hõbedat ja 28 pronksi). Eestit esindas 45 sportlast. Eestlastest said medali Gerd Kanter (1 kuldmedal) kettaheites Tõnu Hendrekson ja Jüri Jaanson ( mõlemad hõbedad) sõudmises. Pekingi suveolümpia maskotid olid Beibei, Jingjing, Huanhuan, Yingyin ja Nini. (2008. aasta suveolümpiamängud, 2012) Joonis 6. MaskotidBeibei, Jingjing, Huanhuan, Yinying ja Nini (http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml)13 4. Eesti olümpiasangarid Eestis on pärast iseseisvust 5 olümpiavõitjat kes on kokku võitnud 8 olümpia kulda neist 7 on võidetud Eesti taasiseseisvuse ajal
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid