Sõudmine (0)

Sõudmine
Carelin Tuul 11.c
Sõudmine on paadi liigutamine aerudega, mis on kinnitatud tullidesse.
Sõudmist harrastatakse ka spordialana, kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga.
Üldised nõuded Olümpial
Rahvusvahelistel võistlustel on aerulabad värvitud reeglina rahvusvärvidega või lipu värvidega. Roolimehega paatides on Rroolija minimaalne lubatud kaal on meeste puhul 55 kg, naiste puhul 50 kg. Kui roolija on nimetatud kaalust kergem on lubatud kaasa võtta lisaraskus kuni 10 kg. Kergekaalu paatkonna keskmine kaal ei tohi meestel ületada 70 kg ja ükski mees paadis ei tohi kaaluda rohkem kui 72,5 kg, naistel on vastavad näitajad 57 ja 59 kg.
Roolijaid ja kergekaalu võistlejaid kaalutakse mitte vähem kui 1 tund ja mitte rohkem kui 2 tundi enne vastava võistlus ¬klassi esimest sõitu.
Olümpiamängude (ja muude tiitlivõistluste) võistlusdistantsi pikkus on 2000 m. Võistlusradu on 6 (kuid sõudestaadionil peab olema 8 rada), ühe raja laius on 13,5 m, sügavust peab kõigil radadel olema vähemalt 3,5 m.
Paadiklassid
Vastavalt inimeste arvu ja kaalu järgi jagatakse paadid kaheksasse erinevasse rühma. Paadiklass, paadiklassi tähis, pikkus (m), min kaal (kg)
Ühepaat, Single Sculls, 1x, 7,2m*, 14kg
Paarisaeruline kahepaat, Double Sculls, 2x, 10,4m, 27kg
Roolijata kahepaat, Pair , 2-, 10,4m, 27kg
Roolijaga kahepaat, Coxed Pair, 2+, 10,4m, 32kg
Paarisaeruline neljapaat, Quadruple Sculls, 4x, 13,4m, 52kg
Roolijata neljapaat, Four , 4-, 13,4m, 50kg
Roolijaga neljapaat, Coxed Four, 4+, 13,7m, 51kg
Kaheksapaat, Eight , 8+, 19,9m**, 96kg
Ühepaadi minimaalne pikkus on 7,2 m. Juhul kui paat on lühem ( lühemaid paate kasutatavad naiste kergekaalu sõudjad) peab paadi sabaosas olema paadi konstruktsiooniga jäigas ühenduse olema pikendus.
Võistluse reeglid
Võistluste kestel Ühepaatides vahetusi teha ei saa. Teistes paatkondades võib vahe¬tada kuni pool koosseisust (pluss roolimees), viimane tähtaeg on tund enne vastava paadiklassi esimest starti. Veelgi hilisem aeg tuleb kõne alla üksnes vigastuse või raske haiguse puhul, mille peab kinnitama võistluste arst.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee kvoodi järgi lubatakse olümpiamängudele 550 sõudjat: mehi 358 ja naisi 192. Riikide olümpiakoondised saavad igas klassis välja panna ühe paadi,
Tippajad
Sõudmises rekordeid ei fikseerita, tulenevalt asjaolust, et looduslikud olud eri võistluspaigus on väga erinevad.
Kvalifikatsioon
Kuna sõudmise tiitlivõistlustel (sh OM-l) mahub distantsile korraga 6 paati, siis võitjate selgitamiseks on kehtestatud vastav kvalifikatsioonisüsteem.
Kvalifikatsioonisüsteemis on 13 varianti , sõltuvalt osavõtjate arvust.
Ühe paadiklassi võistluse osadeks on:

• eelsõit
  
• vahesõit
  
• veerandfinaal
  
• poolfinaal
  
• Finaal
  

Vahesõit on loodud selleks, et elimineerida loosimisest või ilmastiku oludest tingitud ebavõrdsust ja anda igale osavõtjale täiendav šanss edasipääsemiseks.
Võistlusest täpsemalt
Distantsi pikkus on 2000 m. Rajad on tähistatud 15 cm läbimööduga poidega, millede vahe pikidistantsi on 12,5 m. Poid on erekollast või valget värvi. Starditsooni (100 m) ja finišiala (250 m) poid on punast värvi, samuti on iga 250 m tagant üks poi punast värvi. Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud.
Kohtunikud
Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad. Kohtunikel järgmised ametikohustused: Starter , starteri abi, stardikohtunik, arbiitrid, finišikohtunikud ja kontrollkomisjon.
Arbiitrid on kohtunikud, kes saadavad sõitu, Peale stardikäskluse andmist on arbiiter sisuliselt kõige tähtsam otsuse langetaja, juhul kui midagi juhtub.
Võistlustel osalevad kohtunikud kokku moodustavad žürii. Peakohtunik on žürii esimeheks. Igaks võistluspäevaks määratakse ka žürii juhatus, mille esimeheks on peakohtunik .
Start
Starditsooni pikkus on 100 m, rajad on tähistatud punaste poidega, stardi-ala lõpetavad 2 valget lippu, mis paiknevad kummalgi pool distantsi. Kui veel starditsoonis oleva meeskonna paat või varustus saab viga, annab meeskonna liige probleemist märku käe tõstmisega. Starter või Arbiiter peatab sõidu. Arbiiter otsustab seejärel ettevõetavad meetmed, vajadusel Peakohtunikuga (Žürii esimehega) konsulteerides.
Võistluse käik
• Enne starti antakse 2-minutiline ettevalmistusaeg, sel ajal reastatakse võistluspaadid , paadi ninaga stardijoonel.. Paati hoiab õigel kaugusel ja sätib seda vastavalt joondaja käskudele paadisillal olev paadihoidja.
• Mõni hetk enne starti süttib märgufooris punane tuli ja samal ajal kõlab starteri käsklus „ Attention !"
• Startimiseks antakse korraga nii visuaalne kui ka akustiline signaal - roheline tuli ja stardisignaal (või alternatiivina stardikäsklus „Go!").
• Võistlussõidus kaks valelähet teinud paatkond kõrvaldatakse võist¬luselt.
• Radade numeratsioon: rada nr 1 asub stardist finiši poole vaadates starteri vasakul käel.
• Paatkonna aeg fikseeritakse hetkel, kui paadi nina on ületanud finišiliini.
• Aega mõõdetakse 1/1000-sekundilise täpsusega. Kõik tulemused fikseeritakse fotofinišiga.
Eesti tuntuimad sõudjad
2016 Rio de Janeiro olümpiamängudel võitis neljapaat koosseisus Tõnu Endrekson , Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja saavutas A- finaalis südi sõiduga kolmanda koha.
2004 Ateenas ja 2008 Pekingis võitis Jüri Jaanson sõudmises medali.
2008 Pekingis võitis ka Tõnu Endrekson olümpiamängudel. Tõnu Endrekson võitis ka 2016 aastal Euroopa meistrivõistlustel kuld medali. Kokku võitnud 10 medalit Euroopa meistrivõistluste, Maailmameistrivõistluste ja Olümpiamängude vahel.
1912 võitis Stockholmis Mart Kuusik üksiksõidus pronksi.
1976 võitis Montrealis Raul Arnemann pronksmedali.
KASUTATUD KIRJANDUS
Sõudmine- http://www.eok.ee/s%C3%B5udmine
Medali võitnud sõudjad- https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sportlaste_ol%C3%BCmpiamedaliv%C3%B5idud