Berliini Olümpiamängud (0)

Berliini OM
(01.08-16.08 1936)
Esimest korda oli  Berliin  saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid I maailmasõja 
tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Ametlik otsus Berliinis olümpiamängude 
korraldamiseks võeti vastu 1931. aastal Barcelonas, kus otsustavas hääletuses võitis Berliin 
Barcelonat 27 häälega, kaheksa liiget ei hääletanud.
Sel aastal toimunud olümpiamängudel osales 49 riiki, kõige rohkem sportlasi oli välja 
pannud korraldaja riik Saksamaa- 406 sportlast. Kokku oli sportlasi 3962, kellest 328 olid 
naised. Nendel mängudel oli 144 võistlusala ning 2 näidisala- pesapall ja  purilend . Edukaim 
riik võidetud medalite arvult oli Saksamaa(89  medalit ), ka kuldmedaleid oli neil kõige 
rohkem(33). Noorim medalivõitja oli 12-aastane ja vanim 52-aastane.
Selleks olümpiaks sai õiguse kavandada  staadioni  Otto Marchi poeg Werner  March. Koos 
vend Walteriga projekteerisid nad suurejoonelise spordikompleksi, kus asus 110 000 
pealtvaatajat mahutav olümpiastaadion, selle kõrval ujumisstaadion , polo - ja ratsutamisareen, 
raskejõustikuareen,  Dietrich -Eckarti vabaõhuareen, kus peeti võimlemisvõistlused, 
maahokistaadion ning Deutsches  Sportforum, kus toimusid võistlused  korvpallis  ja vehklemises. 
Laskmine  toimus  Wannsee  tiirudes, 
aerutamine ja sõudmine Grünau kanalil 
ning purjetamine  Kielis.
Esmakordselt toimus 
olümpiatule süütamise  tseremoonia  
Kreekas iidses Olympias (20. juulil). 
Tuli toodi ajavahemikul 20. juulist 
kuni 1. augustini  teatejooksuga läbi 
seitsme riigi olümpialinna, kokku 
läbiti 3187 km. Tule süütas luubi abil 
päikesekiirtest Pyrgosest pärit 
tudengineiu Koula Pratsika. 
Olümpiaisa  Pierre  de Coubertin ütles 
sel puhul Lausanne’is peetud raadiokõnes: “Nüüd, kus olümpiatuli on süttinud, usun veelgi 
kindlamini kogu maailma  noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie 
teatejooks.“
Eestlased Berliini OM-il
Eestil oli välja pandud 37 liikmeline  koondis . Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 
medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises. 
Eesti edukaim sportlane oli  Kristjan  Palusalu, kes esimese raskekaallasena suutis võita 
olümpiakulla nii kreeka- rooma  kui vabamaadluses. Seejuures sai Palusalust esimene eestlane, 
kes võitnud kaks olümpiakulda.
Berliini mängudeks töötas
Eesti Olümpia  Kommitee  välja
spetsiaalse olümpiaülikonna.
Ülikond koosnes inglise stiilis
tumesinisest  bostoni  kaherealisest
kuuest, vestist ja  hallist  flanellist
ameerika lõikega pükstest, lisaks
valged sonid.