Sõudeklubi pärnu (0)

1 Hindamata

Sõudeklubi pärnu
Tegevused:
Treeningud , võistlused,jooksuvõistlused ja muu
Sõudmisest vees ja kuival maal:
Vee peal liikumine on iidsetest aegadest pärit edasi jõudmise viis. Esimeseks liikumisvahendiks arvatakse olevat puutüvi, esimeseks paadiks aga puutüvest õõnestatud paat.
Vana – Egiptuse Derelbahesi templi varemetest leitud skulptuurid annavad märku, et juba 2500 a. e. Kr. kasutati pikkade aerudega sõudmist. Seda sporti ülistasid antiikaja poeedidki - Homeros foiniiklaste sõudekunsti ning Vergilius esimesi sõudevõistlusi. Põhja – Euroopas kujunes sõudmine eriti oluliseks liikumisviisiks. 8. sajandi keskpaigast kuni 11. sajandini röövretkedel osalenud viikingid vedasid oma saaki just aerude taga higistades.
Nagu selgub , on sõudmine võimalik ka kuival maal. Selleks pole vaja muud, kui kõrvaloleval pildil asuvat aparaati. See Concept 2-e nime kandev seadeldis konstrueeriti esmakordselt 1981. aastal. Concept 2 ergomeetrit peetakse üheks ideaalseimaks treeningvahendiks üldse, kuna ligi 80% Sinu lihastest saavad koormust.
Tema kasutusvaldkond on väga lai. Masin on kogunud populaarsust üle maailma. Ergomeetrit kasutatakse näiteks naftapuurtornidel, vanglates ,sellel treenivad NASA Kosmosejuhtimiskeskuse astronaudid jne.
Ajalugu:
“Pernauer Ruder Club’i” tegevuse lõpetas 1940. aastal Eestimaal kehtestatud nõukogude võim, mis likvideeris kõik klubid.
Kolmandat korda alustati sõudmisega Pärnus 1948. aasta sügisel. Sõjajärgset Pärnu spordielu hakkas edendama tuntud spordiaktivist Arnold Ebrok, kes seadis oma põhieesmärgiks veespordialade (sh. ka sõudmise) taastamise . Kuna sõudmist populariseeriti koolinoorte seas, õnnestus ala juurde meelitada palju andekaid noori, kes hiljem mängisid suurt rolli sõudespordi edasises arengus. Üheks neist oli Mihkel Leppik , kes alustas treeninguid VKSÜ Spartak treeninggrupis treenerite A.Ebroki ja Erich Wilhelm Seileri juhendamisel. Juba 1951 aastal alustas M.Leppik iseseisvat treeneritööd. Seoses Spartaki baasi üleandmisega Pärnu Kalevile jäid sõudjad ilma klubiruumidest. 1952 aastal leidis Leppik sobiva asukoha Pärnu jõe paremal kaldal - praeguse SK Pärnu baasi kõrval, kuhu asus kohe ka sõudebaasi rajama. 1958 anti Spartaki baas järjekordselt Pärnu Kalevile. 1959 - 1960 oli M.Leppik sundkorras Pärnu Kalevi liige, ehitades samal ajal juba uut Dünamo sõdebaasi, milles SK Pärnu ka praegu tegutseb.
1991 aastal varises Dünamo süsteem kokku ja loodi Sõudeklubi Pärnu.
Tegevus:
Esimesed võistlused peeti Pärnu 1949. aasta juunis rahvapaatidel Jüri Kuruli eestvedamisel, kes ka praegu sõudmise juures tegev on. Järgmisel aastal peeti ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sõudmises. 1950ndaid aastaid võib pidada kujunemisaastateks - loodi baase ja traditsioone, hangiti varustust, sõudmisse tuli inimesi, kes jäid ala juurde pikaks ajaks. Nime tehti endale ka N.Liidu tasandil - üheks andekamaks oli M.Leppiku õpilane Aino Pajusalu. Sõudmine oli oma elujõudu tõestanud.
1960ndaid aastaid võib pidada rahvusvahelisele areenile murdmise aastaiks. Lisaks A.Pajusalule näitasid end naistest veel näiteks Evi Lepik, kes praegugi hobi korras sõudekohtunikuna tegutseb. Meeste arvestuses tõusid rahvusvaheliselt arvestatavateks tegijateks Tiit Helmja suuremates paatides ja Märt Lelle ühesel paadil, kelle ei olnud Eestis tervel kümnendil vastast. Sõudmise juurde tulid veel näiteks Rein Põlluste, Jüri Reiman, Peeter Sonntak
Treenerid :
Klubi üldtelefon/ faks 44 26 484
MIHKEL LEPPIK - VANEMTREENER
Telefon: 5154022 email : [email protected] See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
TATJANA JAANSON
Telefon: 56451477 email: [email protected] See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
RAINI LELLE - NOORTETREENER
Telefon: 55572646 email: klubi@rowing.ee
RITA MAIER - NOORTETREENER
Telefon: 5219611 email: rita @rowing.ee See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
INGRID VÕSU - NOORTETREENER
Telefon: 53240442 email: ingrid.vsu@ gmail .com

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 5 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kuuonpaike113 Õppematerjali autor

referaat

Sõudeklubi pärnu Sõudeklubi

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti sõudjate ajalugu

Eeskuju võeti ka Saksamaa ja Venemaa spordi seltisdelt. 4 Kodanlikul ajal tekkis mitmesuguseid spordiseltse ja ühinguid 1939.a. lõpuks tegutses neid 343, mis liitsid ühtekokku 15000 liiget.Veespordialasid viljeldi 28 seltsis.Võistlusi korraldati peamiselt neil aladel mis ei nõudnud suuri kulutusi või aladel mis rohkem pealtvaatajaid köits ja seega sissetulekut andis. 17.veebruaril 1875 peeti Käsitööliste Seltsis Tartus sõudeklubi asustamisekoosolek.Esimeseks presidendiks sai Lööbekist Tartusse elama asunud teenistuja Otto Stier kelle ettevõttel klubi asutatigi. Aegade jooksul on teisteski Eestimaa linnades peale Tartu korrastatud seda jõudu ja osavust vajavat spordiala.Sõudmisspordi arengut on pidurdanud ka sõjad mis Eestimaast üle käinud.Näiteks Tartus hävis viimase sõja tules nii sõudeklubi hoone, paadikuurid kui ka paadid. Põhilisteks

Sport/kehaline kasvatus

doc

Spordi ajalugu aastaarvud

võimlemispidu Eestis. Tallinnas asutati saksa võimlemisselts "Revaler Turnverein" 1864 Tartus asutati saksa võimlemisselts "Dorpater Turnverein" 1867 Avati Dorpater Turnvereini võimla Tartu Linnavalitsuse Ametnike Pensioniühingu hoone tiivas 1874 Võimlemisõpetaja Paul Buro avaldas raamatu "Das Turnen in Beziehung auf die Wehrpflicht" (Võimlemine seoses sõjaväeteenistuskohustusega). Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis 1875 Asutati Tartu Sõudeklubi (Dorpater Ruderclub) 1876 C.R. Jakobson avaldas oma "Kooli lugemise raamatu" III osas antiikolümpiamänge tutvustava "Olimpia mängu-pühad". Jüri Soo korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide võimlemispeo 1879 Ilmus esimese eestikeelse kehakultuurialase õpikuna Johann Kurriku kirjutatud "Turnimise raamat" 1881 Ajalehes "Revalsche Beobachter" avati malenurk 1883 Ajaleht "Olevik" avaldas eestikeelse malemänguõpetuse. Esimesed teated purjetamis- võistlustest Pärnus

Sport

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk