Tervisekäitumise muutmise projekt (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Tööseadusandluse praktiline rakendamine

INTERNATIONAL MASSAGE ACADEMY PH TASAKAAL KEHAS Lõputöö Juhendaja : Mai ­ Liis Toivar Tallinn 2009 ­ 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1. PH OLEMUS..........................................................................................4 2.PH TASE VERES JA PRGANISMIS...............................................................5 3.PH PUHASTUMINE..................................................................................6 4.PH TOITUMINE.......................................................................................8 5.TOIDULISANDITE VÄÄRTUS JA TÄHTSUS PH DIEEDI JUURES......................9 6.PH TASAKAAL JA FÜÜSILINE KOORMUS...........................

Tööõigus

11

doc

Juhtumi analüüs - Personalijuhtimise eriala

See tähendaks ka seda, et praeguse kaalu hoidmiseks tuleks tarbida päevas ca 1747 kalorit, selleks, et aga saavutada kehamassiindeks 24 ja ideaalkaal 78 kg tuleks päevane toitumise kalorinorm viia 1247 kalorini, mitte rohekemaks, ega ka vähemaks. Selleks, et tulemusi näha tuleks kaaluda kord nädalas, kuid alati samal ajal, et andmed oleks võrreldavad. Eriku uneaeg Tööpäeviti heidab Erik puhkama suhteliselt hilja, ööuni jääb 5-6 tunni piiresse. Lynn Van Dyke seitsme tervisekäitumise harjumuste kohaselt tuleks aga Erikul regulaarselt, minimaalselt magada ööpäevas 7-8 tundi, vahel ka rohkem. Seda selleks, et tekiks une ja ärkveloleku rütm. Paraneksid Eriku hommikune unisus, uimasus ning nõnda on tema 3  Juhtumi analüüs organism suuteline efektiivselt toimima terve päeva vältel

Tervisepsühholoogia

210

pdf

1 Tervisekäitumine II loeng 2017 Moodle

Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus

Psühholoogia

45

docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

ehmuda küll - raske on poes leida toodet, millesse poleks lisatud E-aineid. Kas ilma E-aineteta siiski ei saaks? Kui aga vorst poelettidel ei näeks enam välja nii ilus ja roosa, vaid oleks kergelt hallikas või jäätis oleks nii kõva, et selle küljest tuleks sügavkülmast võttes kirvega tükki raiuda või kas pruunikskuivanud aprikoosid näeksid välja isuäratavad... Suur hulk lisaaineid lisatakse toidu välimuse "müügikõlblikumaks" muutmise pärast, inimene sööb ju ka silmadega. Säilitusaineid kaustatakse peamiselt toidu riknemise vältimiseks. Toiduainetes arenevad bakterid, pärm- või hallitusseened võivad põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Säilitusaineid kasutatakse tihti tootja huvides, et toodet võimalikult kaua müüa saaks - nii ongi lisatud säilitusaineid pea kõikidesse meie igapäevastesse toodetesse - sinkidesse, saiadesse, juustudesse, jogurtitesse, mahladesse jne. Poest leiab küll

Toitumine

53

docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.

Meditsiin

105

doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil.  1853- Eesti Loodusuurijate Selts  1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis  1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt  1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa)  1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste  1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“  1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist. 1960. aastate

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)