TARTU
ÜLIKOOL Kehakultuuri teaduskondSpordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
Anti
PungarSangpommi
tõstmise ajaluguKKSP.05.259
Sportliku eriala õpetamise metoodika. RaskejõustikKehalise
kasvatuse ja spordi eriala
Juhendaja :
Peep Päll
Juhendaja
allkiri
Tartu
2010
Sangpommiks
peetakse kindla fikseeritud raskusega metallist kuuli, mille otsas on
sang. Sangpommiraskusteks on: 8 kg, 12 kg, 16 kg, 24 kg, 32 kg ja 48
kg. Sangpommi harrastust nimetatakse sangpommi tõstmiseks. Sangpommi
tõstmise kui
spordiala puhul on sportlastel tarvis jõudu ja
vastupidavust . Võistlusi peetakse kahel alal ning liidetakse hiljem
kokku. Esimeseks alaks on sangpommi rebimine, kus
sooritatakse sangpommiga üles-alla tõsteid 10 minuti jooksul, algul ühe käega
nii palju kui jõutakse, siis teise käega. Teiseks alaks sangpommi
tõstmisel peetakse sangpommi tõukamist, kus tuleb kahte sama
raskusega pommi rinnalt üles tõugata 10 minuti jooksul kordades
suutlikkuse piirini.
(
http://et.wikipedia.org/wiki/Sangpommi_t%C3%B5stmine )
Eestis
on naised tegelenud sangpommirebimisega juba kuus-
seitse aastat.
Arvestatavaid
tegijaid on Eestis kümmekond. Venemaa
sangpommikoondise naised treenivad sangpommidega kaks korda päevas
treenerite juhendamisel. Aive
Vahtra (44) on rebinud sangpommi
võistlustel ühe käega 110 korda 16 kg.
(
http://www.parnupostimees.ee/?id=204983 )
Veteranide
maailmameistrivõistlustel on Eesti
sportlased saavutanud
märkimisväärseid tulemusi. Nt on Kalle Püss saanud euroopa
meistriks sangpommitõstmises 2004 aastal.
(
http://www.jarva.ee/public/files/2004%20aastaraamat%20013.pdf )
Varematel
aegadel kasutasid tuntud Eesti sportlased Lurich ja Aberg sangpommi
jõutreeningul. (
http://www.epl.ee/artikkel/449606 )
Sangpommi
on kasutaud mitmetel üritustel. Tihti korraldatakse sangpommi
tõstmise võistlusi rahvuslikel pidudel (jaanipäeval) ja ka
meelelahutusvõistlustena spordiklubide aastapäevadel.
(
http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=13538 )
Samuti kasutatakse noorte poiste rammumeeste võistlusel sangpommi
tõstmist. (
http://www.rammumees.ee/uudised/160 )
On
loodud rahvusvaheline sangpommitõstmise liit (IUKL), mis tegeleb
sangpommi tõstmise võistluste korraldamisega. Liidul on juhatuses
19 liiget Lätist, Venemaalt ,
Leedust , Inglismaalt, Eestist,
Soomest, Norrast, Austraaliast,
Kreekast , Rumeeniast, Poolast,
Türgist, Rootsist, Itaaliast, Ukrainast ja Taanist. Liidu
presidendiks on lätlane Imantis Lochmelis. 2010. aastal toimuvate
sangpommi tõstmise võistluste ajaline
graafik on toodud joonisel 1.
Nr. The Name of competitionsStructure of a team Age Date of carryingPlace of carrying1.
International
Games men,
women According to
Regulation of Games
May,
15-
16th Shaulyai,
Lithuania 2.
Open Superiority of the
Europe (CB, LC,
Snatch )
Juniors
According to Regulation of IUKL
May,
15-16th
Shaulyai,
Lithuania
3.
Open Championship of the Europe
(CB, LC, Snatch)
men, women
According to Regulation of IUKL
4.
Open Superiority of the Europe
among seniors
men, women
According to Regulation of IUKL
May,
15-
17th Shaulyai,
Lithuania
5.
International commercial tournament „CUP of CHAMPIONS”
(Classical
Jerk )
men, women
According to Regulation of IUKL
July ,
03-04th
Gatchina,
Russia 6.
Open Superiority of the Europe U-18
(CB, LC, Snatch)
young men,
girls According to Regulation of IUKL
July, 31st - August, 01st
Ventspils,
Latvia
7.
International commercial tournament " VENTSPILS ATLANTS " (CB, Snatch, Juggling)
girls,
women, young men, amateurs, masters
According to Regulation of IUKL
July, 31st - August, 01st
Ventspils,
Latvia
8.
Superiority of the World among juniors (CB, LC, Snatch)
men, women
According to Regulation of IUKL
November, 11-
14th Tampere,
Finland 9.
Championship of the World among adults (CB, LC, Snatch)
men, women
According to Regulation of IUKL
November, 11-14th
Tampere,
Finland
10.
Superiority of the World among seniors (CB, LC, Snatch)
men, women
According to Regulation of IUKL
November, 13-15th
Tampere,
Finland
CB
– Klassikaline kahevõitlus - rebimine + tõukamine (Mehed) ;
LC
– Pikk tsükkel (Mehed);
Tõukamine – erinevad harjutused
„tõukamine“ (Naised).
Joonis
1. Sangpommi tõstmise rahvusvahelise liidu võistluste kalender
2010.
IUKL-i
ajaloost
Kaasaaegse
sangpommi ajalugu ulatub 20. sajandisse. On teda, et
sangpommilaadsete raskustega harjutati juba
antiikajal . Muistsed
kreeklased olid esimesed, kes leiutasid
hantlid , mida kasutati noorte
inimeste füüsiliseks
arendamiseks . Hantlid kaalusid 1,5-2 kg ja
olid tehtud kivist, rauast ja
tinast . Välja arvatud hellenistid, kes
kasutasid hantlite asemel sangpommile sarnaseid kivi tükke ja
plokke. Suurim tänaseni säilinud
sangpomm kaalub 143,5 kg.
Sangpommi peale oli kirjutatud: „Piisonid tõstsid mind üle oma
pea ühe käe abil.“ Keegi pole korranud seda sooritust tänase
päevani. Sangpommi ühe käega ülestõstmise
rekord 1913 aastal
kuulus Georg Lurichile (121,2 kg). Paul Anders ületas selle,
sooritades ühe käega tõstmisel 136 kg 10-12 korda järjest. Artur
Sakson
sooritas 158,9 kg kaaluva sangpommi rebimise ühe käega,
kuigi ta asetas oma teise käe oma põlve peale.
Spordivõistlused
on uuenenud alles 20. sajandil. Sel ajal arenesid kiiresti sellised
alad nagu jalgpall, sõudmine, vehklemine, võitlused ja kangi
tõstmine.
Sportlaste võistlused on toimunud Euroopas palju aega
enne seda kui loodi tõste rahvusvahelised liidud. Sportlaste
võistlused on olnud Pariisis (1825), Londonis (1840), Brüsselis
(1840), New
Yorgis (1868), Warssawis (1873),
Viinis (1880),
Peterburgis (1885) ja Münchenis (1895).
Raskuste
tõstmise demonstreerimisi tuntakse juba palju varasematest aegadest.
Nii oli ka Jekatarina II õukonnas.
Vassili
Lukin
leiutas harjutused
topelt sangpommiga füüsilise jõu
treeninguks. Ta lõpetas mitte ainult lihtsate harjutuste tegemise,
vaid ka lõi kõige
raskemad trikid:
viskas sangpommid üles ja
seejärel püüdis need kinni.
Sangpommide
massiline kasutus jõutreeningutel Saksamaal toimus tänu Turnerile.
Ta lõi
spetsiaalsed platvormid – need sisaldasid harjutusi
erinevate gümnastiliste aparatuuridega nagu liikuvad sangpommid,
latid. Kahjuks piirati Turneri ideid 1820. aastate
autorite poolt ja
sangpommide kasutamine sai saatuslikuks spordile, võitlejatele ja
tsirkuseartistidele.
19.
sajandi teisel poolel oli sangpommidega
harjutamine populaarne sportlaste, tsirkuseartistide ja isegi sõudjate seas. 1861. aastal
soovitas Vilkins
sooritada treeninguid sangpommidega.
Sangpommitõstmine sai osaks ratsutamishallides ja areenidel.
Sangpommidega
treenimise suure populaarsuse tõttu hakkasid ka naised seda
laadi sporti harrastama. Ajaloos on tuntud harrastajatena Ekaterina
Brombah, Pedzhi Knaak, Ketti
Roberts , Evgenii Vermke,
Bells Dzhiny,
Carolina
Bauman , Dzhozefiny Blatt, Annas Abs, Maria Loors ja paljud
teised
sellistest riikidest, nagu Austria, Saksamma, Venemaa,
Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika.
Sangpommi
migratsioon Euroopas sai kindlaks harjumuseks Venemaal.
Maailmarekordid ja tšempionid olid: Sergey Eliseev, Peter Krylov, George Gakkenshmidt, George Lurich, Ivan Pomerantsev, Nekandra
Vakhturova, Ivan Poddubnogo ja Ivan Shemyakina.
Kangi
tõstmise programm olümpiamängudel ja harjutused sangpommidega
andsid suure panuse sangpommi spordiajalukku.
Venemaine
kroonika raskejõustiku atleetide kohta saab alguse 10. augustil
1885. Sellel päeval Peterburgis, esmakordselt Venemaal, loodi
raskejõustikuatleetide klubi doktor
Vladislav Krajevski korterisse.
1950.
ndatel jätkus sangpommide populaarsus linnas noorte meeste,
kalameeste, nõukogude
armee sõdurite ja sõjalaevastiku jaoks.
Rammumeeste võistlustel kasutati sangpomme.
1960.
ndatel loodi sangpommispordi ja raskejõustiku föderatsioon
Venemaal. Sellest ajast tuntakse järgmisi võistlusreegleid: vasaku
ja parema käega tõuge ning tõuge kahe sangpommiga korraga rinnalt
üles. Selleks ajaks sai see spordiala populaarseks Ukrainas, Lätis
ja paljudes Vene Föderatsiooni regioonides.
1970.
ndatel peeti Nõukogude Liidu siseseid sangpommi tõstmise võistlusi.
1977.
aastal füüsilise treeningu ja spordi
kommitee istungil loodi
Sangpommi Komitee.
1992.
aastal loodi liit Euroopa raskuspalli liit Balti maade soovil.
1992.
aastal 29. oktoobril loodi Vene Föderatsiooni poolt Rahvusvaheline
Sangpommispordi föderatsioon.
2007.
aasta augustis loodi Sangpommi tõstmise rahvusvaheline ühendus.
Tänapäeval on sellel liikmeid kaheksateistkümnelt maalt: Läti,
Leedu, Eesti, Venemaa,
Suurbritannia ,
Australia , Soome, Norra,
Kreeka, Kazastan, Iirimaa, Prantsusmaa, Rootsi, Taani,
Ukraina ,
Itaalia, Poola, Türgi ja samuti rahvusvahelised
organisatsioonid nagu rahvusvaheline sangpommi ja jõutreeningu akadeemia.
2007.
detsembris registreeriti uus Ukraina ja Valgevene
osakond Gira
Sport Föderatsioonis.
Tänapäeval
on olemas ametlikke ja mitteametlikke rahvusvahelised võistlusi
sangpommi tõstmises. Osalevad sportlased Aasiast, Põhja-
Ameerikast ,
Aafrikast ja Austraaliast.
Niisiis sai sangpommitõstmine mõjutusi Venemaa liiduvabariikidelt ja
mõjutas sellega kogu maailma. Sangpommispordi populaarsuse kasv,
geograafiline laienemine ja massiline sportlik aktiivsus sellel
sportimistüübil räägivad ala huvitavast tulevikust.
(
http://www.giri-iukl.com/Eng/news_rus.html )
6
Kõik kommentaarid