AIDUKARJÄÄR (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Virumaa Kolledž
Aidu karjäär
Uurimistöö
Õppejõud:
Üliõpilane:
Üliõpilase kood:
Rühm:

Kohtla-Järve 2014

Sisukord:
Sissejuhatus 3
1. Karjääri skeem 4
2. Karjääris kasutatavat tehnoloogiat 5
3. Veekõrvaldus 7
4. Tehnika 8
5. Lõhketööd 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

See töö on Aidu Karjäärist mis asub Kiviõli lähedal .
30 aastast on Aidu karjääris toodetud ja tarbijatele laaditud ligi 73 mln tonni põlevkivi , taastatud 2024 ha maid. Tootmisvõimsus oli 2 miljoni tonni aastas.
Aidu karjäär oli oma eksisteerimise esimestest päevadest alates olnud uue tehnika ja tehnoloogia katsetamise ning juurutamise baasettevõtteks. On olnud ehitatud esimene ja ainus rikastusvabrik karjääriviisilise tootmise puhul, omandatud kaevandatud maade rekultiveerimise tehnoloogia nende maade põllumajanduslikuks tootmiseks kasutamiseks.
Nende tööaastate jooksul oli karjääris välja kujunenud kogenud tööliste ning insener-tehniliste spetsialistide koosseis, kes on võimeline lahendama igasuguseid ülesandeid.
Viimaste aastate jooksul enne sulgemist oli ära tehtud suur töö mäetehnika-buldooserid, puuragregaadid, ekskavaatorid uuendamisel. Tehakse karjäärivälja avamisel kasutava tehnika ulatuslikku kapitaalremonti, renoveeritakse rikastusvabrikut, mille käigus on ehitatud veel kaks selektiivselt väljatud põlevkivi purustamise liini.

1. Karjääri skeem

2. Karjääris kasutatavat tehnoloogiat

• Koristustööd
  

Põlevkivi väljatakse osaliselt selektiivselt, ehk kihtide kaupa:
kihid E-F
toodangusse
vahekiht E - C
puistangusse
kihid C - B
toodangusse
vahekiht B - A
puistangusse
kihid A/A'
toodangusse

• Põlevkivi tootmise tehnoloogia
  

Karjääri konfiguratsioon on määratud Savala mattunud ürgoruga ja Kohtla, Sompa ning Kiviõli kaevandusväljaga. Karjäärivälja loodeosas paiknevad põllumaad, kesk- ja kirdeosas metsamassiv ning Kodasoo sooala. Katendi paksus kasvab karjääriväljal põhjast lõunasse. Põlevkivikihindi kalle põhjast lõunasse on 11 minutit. Kattekivimite paksus avamusjoone lähedal settekivimite all on 6-9 m, maksimaalne paksus 24-25 m karjäärivälja lõunaosas. Karjääriväli on jagatud neljaks kasutusosaks – nr 1, nr 2, nr 3a ja 3b. Põlevkivivarud neis on vastavalt 36,4; 27,3; 49,1 ja 40,0 mln tonni. Karjäärivälja koosseisus on ka viies jaoskond – Vanaküla, mis liideti Aidu karjääriväljaga pärast Kohtla kaevanduse sulgemist.
Põlevkivi tootmiseks on vaja teostada rida mäetehnilisi töid, mis võimaldavad ligipääsu põlevkivile ja tagavad selle tarbijale vajaliku kvaliteedi.
Põlevkivi toodetakse käesoleval ajal kahes mäejaoskonnas: jaoskonnas nr 1 ja nr 2. Tootmistranšeed on jagatud mäejaoskondade vahel : mäejaoskond nr 1 – tranšee 3a, tranšee 2 ja Vanaküla jaoskond; mäejaoskond nr 2 – tranšee 3v ja tranšee 1.

• Avamistööd (katenditööd)
  

Käesoleval ajal on katendi eemaldamisel kasutusel järgmine tehnika:

• tranšee 1 – EŠ – 10/70 nr 131;
  
• tranšee 2 – EŠ – 10/70 nr 18;
  
• tranšee 3a – EŠ – 20/90 nr 1;
  
• tranšee 3a – EŠ – 15/90 nr 136.
  

Parameetrid
EŠ-10/70
Kopa maht, m3
10,0
Noole pikkus, m
70,0
Kaevamise raadius, m
66,5
Laadimise raadius, m
66,5
Kaevesügavus, m
35,0
Laadimiskõrgus, m
27,5
Käigu laius, m
14,5-15,0
Pöördeplatvormist kuni pinnaseni, m
1,280
Peale selle kasutatakse vajaduse korral puistangute planeerimisel ekskavaatoreid EŠ-10/70 nr 18 ja EŠ-10/70 nr 131.

• Puurimistööd
  

Lõhkeaine paigutamiseks puuritakse lubjakivisse augud. Puurseadme tüüp pole viimase 30 aasta jooksul muutunud. Aidu karjääris kasutusel puurseadmed 5SBŠ – 200 (3 tk.) ja SBŠ – 250MHA (1 tk.). Nende kasutamise aeg on 50 000 meetrit. Põlevkivi ja veekõrvalduskraavide puurimisel kasutatakse Aidu karjääris alates 2004. aastast puurseade SMAG (SVM 89-Rad). See puurseade on mobiilne, varustatud hea tolmueemaldussüsteemiga ja teenindava personali jaoks on loodud mugavad tingimused.

3. Veekõrvaldus

Vee sissevool karjääri kui maapinnas olevasse süvendisse on paratamatu. Toiteallikaks on nii pinnase- kui ka sademeveed. Veekõrvalduse eesmärgiks ongi hoida kõik tranšeed kuivana, et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti.(ep.ee)
Algul kuivendamine ja veekõrvaldus toimusid drenaažistrekide abil. Alates aastast 2000 drenaažistrekkide läbindamist enam ei toimu. Karjääriväljal läbindatud järgmised drenaažistrekid:

• drenaažistrekk nr 5 piki väljasõidutranšeed 3b kesk.
  
• drenaažistrekk nr 6 piki väljasõidutranšeed 1/3;
  
• drenaažistrekk nr 7 piki väljasõidutranšeed 3/3;
  
• drenaažistrekk nr 9 piki väljasõidutranšeed 3a kesk;
  

Need drenaažistrekid ei taga karjäärivälja täielikku kuivendust. Seepärast on peale drenaažistrekkidesse rajatud pumbajaamade ehitatud ka avatud tüüpi pumbajaamad.Neid on 8. Kaeveõõntesse voolava vee kõrvaldamine toimub ulatusliku veekõrvaldussüsteemi abil, mis koosneb järgmistest osadest: veekõrvalduskraav, tootuskihindi põhjas, drenaažikaevõõs, veekõrvalduskompleks ja settebassein vee selitamiseks hõljuvainetest. Veekõrvaldusseadmed drenaažistrekkidel on seadmestatud vertikaalse võlliga pumpadega 24A 18-1, mis on maapinnalt läbi 800-1000 mm diameetriga puuraukude lastud alla drenaažistrekkidesse. Kokku Aidu karjääris on kasutusel 7 Pleuger pumpasid, mille elektrienergiakulu ühe kuupmeetri vee väljapumpamiseks oli 1,25 kW/m3, kuna aga pumpadel 24A 18-1 oli see 1,97 kW/m3. See võimaldab varustada nendega kõik pumbajaamad. Heitvee eelvooludena kasutati Ojamaa jõge. Aidu karjäär, Aidu karjääri ning AS Mäetehnika olmeveed suunatakse linnade tsentraliseeritud kanalisatsioonisüsteemidesse.
Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotranšee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse magistraalkraavi ning juhitakse settetiiki.

4. Tehnika

1) Bilassid
2) 4 jalgekskovaatori a)15m3 b)20 m3 c)ja on 2 mis on 10 m3
3) Ekskovaator EK65
4) Tavalised ekskovaatorid ( komatsu )
6) Puur (augutegija lõhketöötegemiseks)
Põlevkivi laadimine toimub mehhanilise labida tüüpi ekskavaatoritega EKG-5, mis transporditakse võimsate karjäärikalluritega karjääri rikastusvaabriku vastuvõtu - ja purustuskompleksi punkritesse. Rikastusvabrikus eraldatud aheraine veetakse nendesamade kalluritega tagasi väljatöötatud alale ning kasutatakse samuti tehnoloogiliste autoteede ehitusel ja remondil. Karjääris 17 BelAZ tüüpi karjäärikallurit kandevõimega 40 tonni ja 2 Euclid tüüpi karjäärikallurit kandevõimega 60 tonni. Abi – ja majandustöödel kasutatavas transpordis on vanad ZILid, MAZid ja KrAZid asendatud kaasaegsete Mercedes tüüpi masinatega. Aidu karjääris on loodud kõik tingimused tehnoloogilise transpordi teenindamiseks ja remondiks – garaažides on tehtud remont, rajatud keskküte, renoveeritud valgustus. Teede korrashoiuks ning uute teede ehitamiseks on karjääris loodud spetsiaalne teegrupp, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga , mille hulka kuuluvad greider Caterpillar, frontaalladur Komatsu ja vastava hõlmaga varustatud traktor K-702.

5. Lõhketööd

Paljandusekskavaatorite tootlikkus sõltub sellest, kui hästi on lõhatud katendkivimid. Kvaliteetse purustuse korral on ekskavaatorite tootlikkus suurem. Puur-lõhketöödega kobestatava astangu kõrgus on:
põlevkivis 2,5 – 3,25 m.
katenditöödel 6 – 25 m;
Lõhatavad kivimid on erineva veeldusastmega. Lõhatavas plokis on nii kuivi kui ka veeldunud puurauke. Veeldumine takistab lihtlõhkeainete kasutamist, kuna need kaotavad veel detoneerimisvõime, sest komponendid eralduvad. Et võidelda veeldumisega, toimub enne ploki puurimist selle kontuurimine murdekohaga, millega piiratakse põhjavee juurdevool. Mõned puuraugud jäävad osaliselt veeldunuks ning sealt pumbatakse vesi välja sukelpumbaga. Vastupidava hüdroisolatsiooni tagab lõhkeaine laadimine kilesukka.
Aidu karjääri tähtsam samm lõhketööde täiustamisel oli loobumine suuri hoolduskulusid nõudnud oma lõhkeainelaost. Lõhkevahendid ning padrundatud LA tarnitakse töödeks kohale lõhkematerjalide valmistamise firma 10 – tonnise eriautoga Mercedes. Sellelt autolt jagatakse vahetuse jooksul lõhkevahendeid. Jäägid viiakse tagasi tarnijafirma lattu. Karjääris on alati olnud ja on praegugi oma lõhketööde jaoskond.

Kokkuvõte

Praegu Aidu põlevkivikrajääri rajatav spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks on rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal, veresoonteks kümneid kilomeetreid tehisveekogusid ning kõike seda hoiab elavana veepeal, vee sees ja vee ääres toimuvad aktiivsed tegevused: sõudmine , aerutamine, veemoto, sukeldumine, kalapüük , purjetamine, matkamine jms. Aidu sõudekanal on 2,3 km pikkune ja 166 m laiune ning 3,5 m sügav sõudekanali süvis , mis täitub loodusliku veega. Kanali rajamiseks tuleb Eesti Energia Kaevandustel tõsta ringi ligi 5 miljonit tonni mäemassi. Lühidalt – Aidu veespordikeskus on parim paik maailmatasemel spordivõistlustele ning kõigile, kes peavad lugu aktiivsest puhkusest. Ma arvan, et on hea projekt, mis rakendab ülejäänud krunt pärast karjääri.

Kasutatud kirjandus

Aidu veespordikeskus. http://www.aidu.ee/et

Varb, N., Tambet , Ü. 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Tehnoloogia ja inimesed. Väljaandja: OÜ GeoTrail KS

Aidu põlevkivikarjäär. http://karjaarid.blogspot.com/2010/06/aidu-karjaar.html
11