Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naiste osavõtt olümpiamängudest (0)

1 Hindamata
Punktid
Naiste osavõtt 
olümpiamängudes
t
Keity Vaistla
12.C
1900. aasta suveolümpiamängud 
Leidsid aset Pariisis 14.  maist  28. 
oktoobrini 1900. aastal.
Alad: kroket,  tennis , purjetamine, 
ujumine , jalgpall, võimlemine, ragbi, 
veepall , sõudmine, vehklemine, golf, 
kergejõustik,  ratsutamine , jne.
Kasutati esimest korda motot: Citius, 
altius, fortius.
Eesti  sportlased  Pariisis ei osalenud
Pierre de 
CoubeClir
ck t t
o ed in
it Master text styles
Second level

Kaasaegsete 

Third level

Fourth  level
olümpiamängu

Fifth level
de  algataja .

Valiti  juhtima  
ROKi.

Naiste osavõtt 
oli  vastuolus  
tema 
veendumusteg
a.
Charlotte Reinagle Cooper 
Click to edit Master text styles
Second level


22. Sept. 1870 – 10. 
Third level

Fourth level

Okt. 1966
Fifth level

Naistennisist

Esimene naisvõitja 
tennises 1900. a

Paremakäeline 

Wimbledoni 
tenniseturniir
Gold
Pariis, 1900
Naisüksikmäng
Gold
Pariis, 1900
Segapaarismäng
Hélène de Pourtalès
Click to edit Master text styles

28. apr.1868 – 2. 
Second level

Third level
nov. 1945

Fourth level

Fifth level

Ta oli paadi 
Lérina liige.

Tema mees 
Hermann ja 
mehe 
vennapoeg 
Bernard olid ka 
Gold
1-2 tonni klass, 
Pariis, 1900
meeskonnas.
võidusõit 1
Silver
1-2 tonni klass, 
Pariis, 1900
võidusõit 2
Proua Brohy ja  preili  Ohnier
Prantsusmaalt
Esimesed naisvõistlejad kroketis
Margaret  Ives  Abbott 
Click to edit Master text styles

15. juuni 
Second level

Third level
1876 – 10. 

Fourth level

Fifth level
juuni 1955

Võttis osa 
üheksa 
auguga 
golfiturniirist.

Ta ei 
saanudki 
teada, et on 
Gold
Pariis, 1900
Individuaal
olümpiavõitja
Tänan 
kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • 1900. aasta suveolümpiamängud 
  • Pierre de Coubertin
  • Charlotte Reinagle Cooper 
  • Hélène de Pourtalès
  • Proua Brohy ja preili Ohnier
  • Margaret Ives Abbott 
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Naiste osavõtt olümpiamängudest #1 Naiste osavõtt olümpiamängudest #2 Naiste osavõtt olümpiamängudest #3 Naiste osavõtt olümpiamängudest #4 Naiste osavõtt olümpiamängudest #5 Naiste osavõtt olümpiamängudest #6 Naiste osavõtt olümpiamängudest #7 Naiste osavõtt olümpiamängudest #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keityvaistla Õppematerjali autor
PowerPoint esitlus teemal: Naiste osavõtt olümpiamängudest

Sarnased õppematerjalid

1900 Suveolümpia
11
doc

1900 Suveolümpia

fortius" tähendab eesti keeles 'Kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.)Kaasaegsete olümpiamängudel on lisaks antiiksele hüüdlausele kasutusel ka iga korraldajamaa oma üleskutse, mille ROK oli heaks kiitnud 1897. Muide 2008 Pekingis toimuvate olümpiamängude ametlik deviis on "Üks maailm, üks unistus". Pariisis on kaasaegsed suveolümpiamängud toimunud kahel korral: · II olümpiaadi mängud 1900. aastal · VIII olümpiaadi mängud 1924. aastal Nüüdisaegsetest olümpiamängudest Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud

Ajalugu
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

sest piiri tõmbamine Eesti päritolu märkimiseks on üsna keeruline ülesanne. Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises

Kehaline kasvatus
Spordiajaloo konspekt
29
docx

Spordiajaloo konspekt

KAASAEGSED SUVEOLÜMPIAMÄNGUD 1896 Ateena, esimene võitja: J.B. Connolly(USA) ­ kolmikhüpe Kreeka Paul Masson (FRA) ­ kuld (trekisõit) 1900 Pariis, Alvin Kraenzlein(USA) ­ 4võitu (60m jooks, 110 ja 200m tõkked, Prants. kaugushüpe) Ray Ewry(USA) ­ 3võitu(hoota kõrgus, -kaugus ja ­kolmikhüpe) Charlotte Cooper(UK) ­ tennis ESIMENE AASTA NAISTE OSAVÕTUGA 1904 Saint Louis, USA 1908 London, SB 1912 Stockholm, EESTLANE Martin Klein(Venemaa) ­ hõbe(kreeka-rooma) Rootsi James(Jim) Thorpe (USA) - viie ja kümnevõistlus 1916 JÄID ÄRA I MS TÕTTU 1920 Antverpen, Paavo Nurmi (Soome) ­ 3kulda, 1 hõbe (kergejõustik) Belgia Alfred Nauland (EESTI) ­ kuld (tõstmine kergekaalus)

Spordiajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun