10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suvalinekasutajanimi
Õppematerjali autor
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter Col
Tulnud 197987 kesk- ja pikamaa- ning murdmaajooksus 20 korda Eesti meistriks.Aastast 1979 kuni 1988 on võistnud kõik Eestimeistrivõistlused. (Spordiinfo 2013) 5000m ja 10000m rekordid kuuluvad Enn Sellikule.1976.aastal Podolskis jooksis ta 5000m ajaga 13.17, mis siiani kehtiv Eesti rekord.10000m jooksis 1978.aastal Prahas ajaga 27.40. (Wikipedia 2013) ,,Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas.3000m takistusjooksus on Eesti rekord Ilmar Ruusi nimel.1971. aastal 31. juunil jooksis ta Moskvas aja 8.29, mis on siiani kehtiv Eesti rekord." (Wikipedia 2013) Naistest on kindlasti märkimisväärne eesti kesk- ja pikamaajooksja Ille Kukk.Tema nimel on rekordid 1500m, 3000m ning 5000m distantsidel.1500m jooksis ta Moskvas 1981.aastal ajaga 4.14.Donetskis 1984.aastal toimunud võistlustel jooksis 3000m ajaga 8.55.Ning viimaks 5000m joostud aeg 15
Tallinna Ühisgümnaasium Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus Kehalise kasvatuse referaat Laura Jane Katriina Pesonen Juhendaja Maia Looskari Tallinn 2011 Sisukord Kergejõustikust üldiselt 3 Daegu MM lühikokkuvõte 4 Meeste tulemused 5 Naiste tulemused 7 Yohan Blake 9 Gerd Kanter 10 Kergejõustikust ülidiselt Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab jookse, s
Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947, 1948), hõbe (1945), 2 pronksi (1951, 1953). Ants Antson Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. MM-võistlustel 1964 1500 ja 5000 meetris pronks. EM-võistlustel 1964 mitmevõistluses kuld; 1964, 1965 ja 1967 üksikaladel üks 1. koht, kaks 2. kohta ja kolm 3. Kohta. NSV Liidu meistrivõistlustel 19641968 mitmevõistluses üks kuld, kaks hõbedat ja üks pronks, üksikaladel kolm 1., kaks 2. ja viis 3. Kohta. Maailmarekord väikeses mitmevõistluses 176,3000 punkti ja 3000 meetris 4.27,3 (1964) ja 1500 meetris 2.11,2 (1963). Võitis 1964 maailma parimale kiiruisutajale välja pandud Oscar Mathiseni auhinna. NSV Liidu teeneline meistersportlane 1964 33-kordne Eesti meister kiiruisutamises. Lisaks
Göteborgis viis finaali veel ka tulemus 13.93. Raigo Toompuu sai meeste kuulitõuke kvalifikatsioonis tulemuseks 19.11, mis andis 32 mehe konkurentsis 19. koha. Taavi Peetre suutis vaid 18.67, mis ei andnud enamat 24. kohast. Toompuu isiklik rekord kuulitõukes on 19.28, käesoleva hooaja parim oli siiani 19.09. Peetre isiklik rekord on 20.30 ja 2006. aasta parim resultaat 19.80. Tarmo Jallai sai meeste 110 meetri tõkkejooksus ajaks 13,89, millega jagas kolmandas eeljooksus 4. kohta ja poolfinaali ei pääsenud. Eesti teatenelik koosseisus Argo Golberg, Henry Sool, Martin Vihmann ja Marek Niit osales laupäeval EM-i 4x100 meetri esimeses poolfinaaljooksus, kus pidi leppima vaid seitsmenda kohaga. 10 Tiitlikaitsja Carolina Klüft võitis naiste seitsmevõistluse suure ülekaaluga, ainus Eesti esindaja Kaie Kand sai 25. koha. Kaie Kand, kes võitis esimese 800 meetri jooksu ajaga 2.12,30, kogus lõpuks 5613
olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932--1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks. Fakte olümpiamängude kohta. Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses. · Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui meie esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudest. Tõstjast Alfred Neulandist sai seal esimene eestlasest olümpiavõitja. · 1924.a
2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 2.2 Tõkke- ja takistusjooksud Tõkkejooksus on meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Igal rajal on 10 tõket. Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. 2.3 Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle
Spordikultuuri alused 1) Millal ja kus toimusid esimesed antiikolümpiamängud ja kelle auks? Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. hiljemalt 776. aastast eKr 2) Kes oli antiikolümpia algataja, kes esimene võitja ja kes tohtis osaleda? Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3) Kes oli esimeste kaasaegsete OM mängude algataja ja kus ja millal need toimusid? Prantsuse pedagoog ja ajaloolane Pierre de Coubertin (01.01.1863-02.09.1937) läks ajalukku nüüdisaegsete olümpiamängude algatajana. ROK-i egiidi all toimusid esimesed olümpiamängud 1896. aastal Ateenas Panathinaikó staadionil 4) OM sümboolika - mis need on? Mida tähendavad OM rõngad lipul; deviis; olümpiatuli(kus süüdatakse ja selle teekond edasi) Olümpiadeviisi Citius. Altius. Fo
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid