Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vastupidavustreening (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vastupidavustreening 
 
 
Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab 
tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet  sooritada  võimalikult pikka aega 
dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja 
töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga.  
 
Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks  jooksmine
tervisekõnd, kepikõnd,  jalgrattasõitsuusatamineujumine , rulluisutamine. Nagu igasuguse muu 
treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. 
Vastupidavustreeningu plussid:  säilitab ja suurendab  organismi üldist töövõimet, suurendab 
südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab veremahtu, 
suurendab lihaste kapillaaristikku ja energiavarusid, parandab psüühilist  seisundit , tugevdab 
immuunsüsteemi ning aitab haiguseid eemal hoida. Miinusteks on liigsest mahust ja 
intensiivsusest tingitud lihasvalkude ja glükogeeni varude lõhkumine, piiratud ajalised  ressursid
  
Tervisesportlasele on väga oluline  harjutada  optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega 
harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad 
tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset 
töövõimet hoopis pärssida. 
 
Tervisetreeningul on optimaalne treeningu intensiivsus 60 – 85 % maksimaalsest töövõimest, sel 
juhul toimub kehaline töö valdavalt aeroobse energiasüsteemi abil. Kui koormus on kõrgem, 
saadakse energiat valdavalt anaeroobsete protsesside arvel, mis toob kaasa väsimust tekitava 
laktaadi produktsiooni. Olenevalt koormuse intensiivsusest ja taastumisest tekib organismi 
happesuse tõus ja aeglustub taastumine. 
 
Treeningu intensiivsust saab kontrollida subjektiivsete tunnuste järgi, hingamise järgi, südame 
löögisageduse alusel ning vere laktaadisisalduse järgi. Informatsiooni koormuse intensiivsuse 
kohta annab ka õige hingamise jälgimine ­ sügav ja rahulik  hingamine  koormuse ajal – koormus 
on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis, hingeldamine näitab, et koormus on juba 
anaeroobses tsoonis, sissehingamine läbi nina ( väljahingamine  suu kaudu) näitab, et koormuse 
intensiivsus on optimaalne 
 
 
 
Arendamaks oma hingamiselundkonda, peaks aeroobset tegema umbes 3 tundi nädalas. 
Säilitamiseks  piisab  paarist tunnist. Selle ajakoguse võib jagada mitmeks osaks. Iga 
saalitreeningu puhul tasub teha alguses ja lõpus 10­15 minutit aeroobset. Seega ei peaks tegema 
nädalas rohkem kui ühe jooksutrenni ning vorm püsib samana. Üksiku jooksu pikkus ei tohi 
venida liiga pikaks. See, mis on liiga pikk, sõltub toitumisest ja muust treeningust. Kui teha 
aeroobset  hommikul  või koos saalitreeninguga, ei tohiks selle pikkus olla üle 45 minuti. 30 
minutit on heaks rusikareegliks. Eraldiseisva treeninguna,  omaette  päeval võib teha madala 
intensiivsusega 60­90 minutise sörgi. Aeroobset võimekust ei pea arendama aastaringselt. 
Näiteks kaks kuud aastason juba parem kui mitte midagi 
 
Pulsivahemik 60­70% maksimaalsest südame löögisagedusest on põhivastupidavustreening 
(PV), 70­90% kiirusvastupidavus (KV) ning üle 90% maksimaalne vastupidavus. 
 
Järgnevalt kaudne tabel harjutamiseks aeroobses treeningtsoonis. 
Jalgrattasõit, veloergomeeter, sõudeergomeeter, stepper, rulluisutamine,  suusatamine  ( vabastiil
 
Treeningpulss = 180 – vanus 
 
Suusatamine (klassikaline stiil), sõudmine 
Treeningpulss = (180 – vanus) + 5 lööki /min 
Jooksmine 
Treeningpulss = (180 – vanus) + 10 lööki /min 
Ujumine, rulluisutamine, uisutamine 
Treeningpulss = (180 – vanus) ­  10 lööki /min 
Tervisekõnd, mägedes käimine 
Treeningpulss = (180 – vanus) ­  20 lööki /min 
Tavaline jalutamine, matkamine 
Treeningpulss = (180 ­ vanus)  ­ 30 lööki /min 
 
 
 
 
 
Vastupidavustreening #1 Vastupidavustreening #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gertumari Õppematerjali autor
Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga.

Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid...........

Sarnased õppematerjalid

Spordi mõju Tervisele
4
odt

Spordi mõju Tervisele

Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis.

Kehaline kasvatus
Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina
106
pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................

Suusatamine
Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening
21
doc

Uurimistöö teemal: Vastupidavustreening

2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid ja uusi harjutusi mis on väga head ning mida on võimalik oma treeningutel rakendada. Lisaks saime me teada mida vastupidavus inimese organismis arendab ja mida ta hoiab korras. Uurimistöö tegemiseks uuriti materjali internetist ning loeti vastavt

Sport
Treeningõpetuse alused
34
docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku

Sise- ja närvihaigused
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju
28
doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine. Mida enam lihaseid on töösse rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini tugevneb tervis. Igasuguse kehalise koormuse mõju organismile on individuaalne. See sõltub paljudest faktoritest, eelkõige aga treeningu intensiivsusest, treenitusest, inimese east ja soost. MÕJU HINGAMIS- JA VERERINGEELUNDKONNALE Optimaalne vastupidavustreening tõhustab vereringeelundkonna tööd, mille tulemusena suureneb organismi hapniku tarbimise võime, mis omakorda suurendab südame ja veresoonkonna ning kopsude tööjõudlust, olles aluseks aeroobse töövõime suurenemisele. • südamelihas tugevneb ning selle vereringe paraneb; • südame löögi- ja minutimaht suurenevad; • väikeste veresoonte (kapillaaride) hulk suureneb; • intensiivistub lihaste varustamine hapniku ja toitainetega;

Tervisesport
Spordifüsioloogia konspekt
40
docx

Spordifüsioloogia konspekt

juurdekasvu Adaptiivne valgusüntees: Ainevahetuse laguproduktide mõju – raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine – Kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi – Kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis Kestusadaptsioonil tekkivad muutused sõltuvad: 1)Põhitreeningu iseloomust – Kiirustreening – Vastupidavustreening – Kiirusliku vastupidavuse treening – Vastupidavusetreening 2)Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis 2) Superkompensatsiooniseadus: Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon. Superkompensatsioon ei kesta kaua

Sport
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport
Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

3. teataval määral suureneb ka mitokondrite valkude süntees ja seeläbi oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. 4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet · Kõige olulisem on hapnikutarbimise võime (VO2 max) suurenemine (kõrgemad VO2 näitajad suusatajatel ja sõudjatel: · Muutused ­ hingamissüsteemis, südame ja vereringesüsteemi lihases · Glükogeeni ja triglütseriidide varude suurenemine skeletilihases · Rasvhapete oksüdeerimise potentsiaali suurenemine skeletilihases Muutused lihases. · Mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemine

Sport/kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun