Hingamisakt ja selle osad (0)

Meditsiin - Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

5 VÄGA HEA

Hingamisakt ja selle osad
Hingamisakti osad on:

Väline e kopsuhingamine – õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri.

Gaaside transport – O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2.

Sisemine e koehingamine – kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre.
Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi –rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased.
Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste . Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude . Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse.
Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas. Rõhk rindkere õõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb, kopsudes muutub atmosfääri rõhust kõrgemaks ning õhk surutakse kopsudest välja.
Pneumotooraks e õhkrind tekib kui rikutakse pleuraõõne hermeetilises, õhk satub pleuraõõnde. Pneumotooraks võib olla 1- ja 2-poolne. 1-poolne, ku vigastuse tõttu on väljastpoolt tekkinud ühendus pleura ja atmosfääri vahel. Seestpoolt võib pneumatooraks ka tekkida, aga see on haruldasem, võib tekkida pikema põletikulise protsessi korral (nt tuberkuloos ). Läbistav e 2-poolne pneumotooraks – mõlemad kelmed läbistatud, olemas ühendus kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus rikutud, hakkab õhk pleuraõõnde kogunema ja rõhk pole enam negatiivne. See omakorda põhjustab pleura survet kopsudele, kuni teine kops langeb kokku. Mida rohkem kops kokkusurutud on, seda vähem ta hingamises osaleda saab.
Ventiilpneumotooraks on selline, kus iga sissehingamisega – õhu hulk suureneb, teine kops surutakse tuleb pleuraõõnde teatud kogus õhku juurde, aga väljahingamisega välja ei lähe kokku. Pneumotooraks tuleb kõrvaldada operatiivselt, tooraksiava õmmeldakse kinni, õhk lastakse välja- Esmaabikorras pannakse vigastatud kohale õhku mitteläbilaskev materjal ning sellele side ümber.
Välise hingamise näitajad ja ealised iseärasused
Hingmiselundite talitsluse iseloomustamiseks kasutatakse teatud näitajaid – välise hingamise
näitajad. mõõdetakse spirograafi (mõõdab hingamismahte) abil – aparaat , kus suletud ninaga inimene hingab huuliku kaudu kinnisesse süsteemi, mille maht vastavalt õhu kogusele muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikuvale paberile.
Maht – kõige väiskem mõõdetav summa, volume
Mahtuvus – 2 või enama mahu summa. Selle teine nimetus on kapatsiteet
Hingamismaht – õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab, HM
Sissehingamise varumaht e inspratoorne varumaht – IRM, õhu hulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on võimeline sisse hingama
Väljahingamise varumaht e ekspiratoorne varumaht – ERM, õhu hulk, mida inimene on lisaks taval väljahingamisele suuteline välja hingama
Kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet – VM, õhu hulk, mida inimene maksimaalse sissehingamise korral on suuteline maksimaalselt välja hingama, meestel kesm 5 l, naistel 3,5-4 l. VM = IRM + ERM + HM, näitaja, mida alati mõõdetakse.
Maksimaalne minutiventilatsioon – õhu hulk, mida inimede in suuteline 1 minutiga sisse ja välja hingama. Määratakse 10 sekundiga ja korrutatakse 6-ga – hingamise dünaamika näitaja.
Väl hingamise näitajad sõltuvad kasvust, kaalust (keha pindalast), soost ja vanusest . Kui ühevanused, siis pikemal inimesel suuremad näitajad. Meestel kõrgemad ku naistel. Vanusega näitajad langevad. Spordis mõjutavad ujumine , sõudmine jt vastupidavusalad . Näidud on kõrgemad ka nt puhkpillimängijatel ja lauljatel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

algloom Õppematerjali autor

Lisamaterjal vastavale tunniteemale. Materjal pärit kohustuslikust kirjandusest ja õppejõu soovitatud lisalugemisest.

lisahingamise kops kopsu õõne pleura rindkere väljahingamise kopsudes õhu hulk õhu hulkmida pneumotooraks hulkmida

Sarnased õppematerjalid

docx

Sissehingamine ja väljahingamine

Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

HINGAMINE

võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. Gaaside transport veres Sisemine e. koehingamine - s.o hapniku ärakasutamine oksüdatsiooniprotsessides rakkudes ja kudedes. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse-ja väljahingamisel on põhiline rindkere õõne mahtude ja rõhkude muutumine

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

ANATOOMIA 16. LOENG

See on eelduseks vedeliku kogunemisele kopsudesse turse korral. Kuna rindkere liikuvus on väiksem ja hingamine seetõttu pindmisem, tekivad kergemini kopsupõletikud. Kopsupõletik põhjustatud pneumokoki poolt. Kopsukelme ehk pleura on väga õhuke ja pleura õõs on kergesti väljavenitatud, juhul kui pleuraõõnde on vedelik välja kogunenud. See põhjustab omakorda põhjustab survet südamele ja veresoontele, see võib neid normaalsest asendist kõrvale nihutada. Hingamisakt ja selle osad, mehhanism Hingamisakti osad: 1) Väline ehk kopsuhingamine st õhu liikumist atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal õhu liikumist ja vastupidi väljahingamisel alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport hapnik imendub(difundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedeni. Kudedest verega transporditakse kuni alveoolideni CO2. 3) Sisemine ehk koehingamine kudedesse sisenenud hapniku ärakasutamine aine ja

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

pdf

Hingamise füsioloogia

Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess, mis toimub hingamislihaste osavõtul.

Meditsiin

docx

Hingamisfüsioloogia

Hingamis füsioloogia 1.Hingamisprotsessi erinevad osad väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk

Füsioloogia

docx

Anatoomia - Hingamiselundkond

KÕRI larynx - organ, kust tuleb hääl. Asub 4.-6. Kaelalüli kõrgusel. On kaetud kaelalihastega ja külgedel asuvad kilpnääre ja suured veresooned. Kõri taga asub neel.Kõriõõs sarnaneb liivakellale. Kõri toes koosneb kõhredest. Kõri jaotatakse korrusteks: 1. Kõriesik ülemine laiem osa. Seal on rikas limaskest, mis on varustatud tundenärvilõpmetega. Iga võõrkeha kutsub tänu sellele esile köhatuse või läkastuse. 2. Kõrivatsake selle seinas on palju seroosnäärmeid, mille nõre niisutab häälepaelu. 3. Häälekõrialune õõs läheb üle hingetoruks. Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasaabil. Hingamisel on häälepilu avatud, kõnelemisel häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sealt tekibki heli. HINGETORU trachea 9-15 cm pikkune, 1,5-2,7 cm laiune torujas elund. Algab kõrist 6.-7.

Anatoomia

doc

Hingamiselundkond

CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal. Ülaltoodust on mõistetav, miks suu kaudu hingamisel õhk piisavalt ei soojene ega puhastu.

Bioloogia

doc

Hingamissüsteemi eksamiküsimuste vastused

2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes 4. Mida mõistetakse koehingamise all? gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine 5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? Päris-hingamiselundid- kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid