Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Liikumine ja tervis

Rakvere Ametikool Liikumine ja tervis Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014  Rakvere Ametikool 1. Liikumise tähtsus tervisele. Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. Liikumise mõju tugevus on varieeruv. Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet

Kehaline kasvatus

20

pdf

Tasakaalustatud toitumine

Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin-

Inimeseõpetus

10

doc

Kehaline aktiivsus

suudeta ära kulutada. See ladestatakse organismis rasva näol. Ülekaalulisele sobivad ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit, suusatamine. Kõnd ja kepikõnd on head treeninguviisid ülekaalulisele, kuid vahel tuleb lisaks kõnnile harrastada ka teisi liikumisviise, kas või näiteks toolil võimlemist. Ülekaalulisele ei sobi jooks, hüpped ja keha järske liigutusi nõudvad spordialad. Püsivalt ohjeldavad kehakaalu dieet, liikumine ja elustiili muutmine üheskoos. 8 Kasutatud kirjandus Jalak, R. (2011). Maailma tervishoiuorganisatsiooni kehalise aktiivsuse alased soovitused. Liikumine ja Sport , 32-37. Jalak, R. (2011). Terviseprobleemid - oluline põhjus "sport kõigile" programmide edendamiseks. Liikumine ja Sport , 45-48. Kull, M. (2011). Tervis ja kehaline aktiivsus. Kasutamise kuupäev: 15. 02 2011. a., allikas www.ut

Kehaline kasvatus

14

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

· Kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine · Koormustesti tulemuste alusel üldise töövõime, südameveresoonkonna ja hingamisfunktsiooni kohanemisprotsesside hindamine · Kokkuvõtete tegemine ja nõustamine treeningkoormuste, päevareziimi ja toitumise kohta.a Milleks just biokeemiline kontroll ehk monitoorig? Esiteks ­ tervislikku seisundit (vaadata asjale meditsiini aspektist, saab hinnata toitumise adekvaatsust · Sportlase toitumine - NB! Hinnata valkude ja SV saamise koguseid · Hinnata tervislikku seisundit · Informatsiooni hankimine sportlase tervisliku seisundi objektiivseks hindamiseks · Haiguste varajane diagnoosimine Teiseks ­ hinnata organismi metaboolset reaktsiooni kehalistele koormustele. · Üksikule kehalisele koormusele või ühele treeningule · Võistlusharjutuste sooritamisele · Organismi treenituse/ületreenituse hindamine

Sport/kehaline kasvatus

43

rtf

Diabeet

Need ravimid ei sisalda insuliini ja toimivad ainult siis, kui diabeetiku kõhunääre toodab veel küllaldaselt oma insuliini. RAVI EESMÄRK: 1. Saavutada võimalikult normilähedane veresuhkur. 2. Vähendada südame-ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid: o alandada vererõhku o vähendada vererasvade (kolesterooli) hulka o loobuda suitsetamisest RAVI PÕHIPRINTSIIBID: 1. Õige dieet - rasvavaene toit. 2. Kehakaalu vähendamine. 3. Liikumine 4. Suitsetamisest loobumine. 5. Jalgade hooldus ja ravi. 6. Ravimid. 7. Veresuhkru ja vererõhu kontroll kodus. 8. Regulaarne arstlik kontroll. 2.2.2 SUUKAUDSED VERESUHKRUT ALANDAVAD RAVIMID I. Sulfanüüluurea preparaadid: o glibenklamiid (Daonil, Gilemid, Euglucon) o gliptsiid (Minidiab, Glebenese, Melizid) o gliklasiid (Predian, Diabrezide) Toime: alandavad veresuhkrut, suurendades insuliini eritumist kõhunäärmest. Selle tõttu võivad need tabletid põhjustada hüpoglükeemiat, s.t

Toitumisõpetus

46

doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

 Suitsetamine  Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik. Krupoosne kopsupõletik ehk pneumonia crouposa Krupoosne kopsupõletik haarab terve kopsusagara, kergemal juhul ka osa sagarast. Tekitajaks on pneumokokk. Soodustab:  Külmetamine  Alajahtumine  Saastunud õhk  Halb toitumine  Kaasnevad haigused Kliiniline pilt:  Haigus algab järsku külmavärinate ja kõrge temperatuuriga.  Temperatuur tõuseb kõrgele mõne tunni jooksul.   Üldine halb enesetunne – nõrkus, peavalu, näost punetavad.  Higistamine  Torked haiges küljes, eelistab lamada haigel küljel.  Tekib köha, mis algul on kuiv, kuid järgnevatel päevadel hakkab erituma ka röga (pruunikas-punane ehk roostekarva, hiljem kollakas, mädasegune).

Sise- ja närvihaigused

14

doc

Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja ­väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt ­ tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt ­ võime säilitada kehalist ja vaimset heaolu vaatamata

Sport/kehaline kasvatus

14

doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted,

Sport

Meedia

Kommentaarid (0)