Ujumine (0)

UJUMINE
1. Nimeta põhiujumisviisid.
Krool , seliliujumine , liblikujumine ja rinnuliujumine .
2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord ?
1) liblikujumine ehk delfiin
2) seliliujumine
3) rinnuliujumine ehk konn
4) vabaujumine ehk krool
3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt , milliseid veest?
Pukilt sooritatakse krooli , liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist.
4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre?
Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama.
5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre ?
Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul.
6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal?
Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust arvesse.
7. Kas stardihüpet võib sooritada ka puki kõrvalt?
Ei, võistluste ajal ei ole puki kõrvalt hüppamine lubatud.
8. Kui kaugele võib ujuda võistleja vee all peale stardihüpet (meetrites)?
Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit.
9. Miks on basseini kohal mõlemas otsas lipukesed?
Lipukesed annavad ujujale teada, kui pikk maa veel raja lõpuni on, et ujuja teaks arvestada, millal alustada pööret.
10. Kuidas toimub teateujumises teatevahetuse üleandmine?
Järgmine ujuja võib vette hüpata siis, kui eelnev ujuja on puudutanud seina (olenevalt ujumisstiilist kas ühe või kahe käega).
11. Mitu võistlejat osaleb klassikalistel teateujumise võistlustel?
Klassikalistel teateujumise võistlustel osaleb neli võistlejat.
12. Nimeta ujumisvõistluste kohtunikud .
Ajavõtja, distantsikohtunik, pöördekohtunik ja finišikohtunik.
13. Mis ülesanne on 1) distantsikohtunikul 2) pöördekohtunikul 3) finishikohtunikul?
1) Distantsikohtuniku ülesandeks on lugeda läbitud disantsi pikkust ning arvestada, palju on võistlejal veel ujuda jäänud.
2) Pöördekohtuniku ülesandeks on jälgida, et võistleja sooritaks pöörded vastava ujumisstiili reeglite järgi.
3) Finišikohtunik jälgib Finišeerimise korrektsust ning seda, millises järjekorras võistlejad ujumise lõpetavad.
14. Kas paremad tulemused saavutatakse 25- või 50 m ujulas ? Miks?
25m ujulas, kuna pöörded toimuvad tihedamini ning pöörde sooritamisel on võistlejal pärast tõuget suur kiirus.
15. Kirjelda ühe ujumisviisi tehnikat (käte töö, jalgade töö, hingamine).
Vabaujumine. Vabaujumist alustatakse pukilt. Jalad liiguvad vaheldumisi üles-alla, käed vahelsumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja uuesti vee alla. Väljahingamine toimub vee all. Sissehingamiseks pööratakse nägu veest välja.
16. Milliseid distantse ujutakse kroolis? Milliseid teistes ujumisviisides?
Kõikide ujumisviiside puhul on distantsideks 25 m, 50 m, 100 m, Kroolis veel lisaks 400m, 800m ja 1500m.
Kompleksujumisel on ainult 100m , 200m või 400m.
17. Nimeta tuntumaid Eesti ujujaid. Kas Eesti ujujad on osalenud OM-del?
Martin Liivamägi, Indrek Sei, Jane Trepp. Martti Aljand , Triin Aljand, Andres Olvik.
Jah, Eesti ujujad on osalenud olümpiamängudel (Martti ja Triin aljand ning Martin Liivamägi).
18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)?
Lahtises veekogus peab jälgima sügavust, et mitte liiga sügavale sattuda ning ümbrus­konda, et tundmatus kohas mitte ära eksida. Basseinis tuleb arvestada teiste basseinis viibijatega.
19. Nimeta veespordialasid.
Aerutamine, purjetamine, sõudmine , ujumine, veepall , vesiaeroobika, sukeldumine .
20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik?
Ujumine on hea füüsilise vormi hoidmiseks. See treenib lihaseid ning kopse. Ujumisoskus tuleb alati pigem kasuks. Ujumine on ka hea ajaviide .