Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abiliha
Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob. Sissehingamiskeskus enam pidurdavaid impulsse ei saa ja temas tekib taas erutus ja järgneb uuesti sissehingamine. 2. Humoraalne regulatsioon regulatsioonis on määrav osa veres ja ka rakuvahelises ruumis sisalduval co2-el, hapnikul ja vesinikioonide kontsentratsioonil. Co2 ja
Veel jaotub hingamise regulatsioon reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine. Sissehingamisel toimub kopsukoe venitus, pressoretseptorid erutuvad, info liigub uitnärvi pidi kesknärvisüsteemi ja sissehingamist reguleerivates neuronites tekib pidurdus. Selle tulemusena sissehingamine lakkab ja järgneb väljahingamise faas. Lihased lõtvuvad, pressoretseptorite erutus lakkab, sissehingamiskeskusesse minev pidurdav impulss nõrgeneb, seal tekib uus erutus ja järgneb sissehingamine. Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H- - ioonide kontsentratsiooni tõusule. Selle tagajärjel erutub
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavool
väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja
k radix pulmonis Kopsualveool - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb. Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised lihased, rind tõuseb ülespoole,diafragma kontraheerub, rindkere õõs suureneb rõhk on kopsudes negatiivne ning õhk imetakse kopsudesse. 17.Selgitage, mis on ekspiirium ehk väljahingamine, selle ajal roietevahelised lihased lõõgstuvad, rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja. 18.Nimetage hingamistüübid · abdominaalne e kõhuhingamine · diafragmaalne e vahelihashingamine
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu s
2. Alveolaarne surnud ruum-õhuhulk väike,mis jõuab küll alveoolidesse,kuid gaasivahetuses ei osale ja hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV) - väljahingamise e ekspiratoorne reservmaht(ERV) - jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC). (hingamismaht, sissehingamise ja väljahingamise reservmaht) - funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC). (Jääkmaht + väljahingamise reservmaht) 5. Vitaalkapatsiteet e
Kõik kommentaarid