Sissehingamine ja väljahingamine (0)

Sissehingamine
Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste . Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude . Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse – ongi toimunud sissehingamine!
Väljahingamine
Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb ja kopsudes muutub atmosfäärist rõhk kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja – on toimunud väljahingamine.
Pneumotooraks ehk õhkrind – tekib siis, kui rikutakse pleuraõõre hermeetilisus. Kui õhk satub pneumotooraks võib olla ühe-või kahepoolne. Ühe – siis kui mingi valjäastpoolt on tekkinud vigastus .......... korral. Seestpoolt võib ka: pikaajaline põletikuline protsess, õhk pääsab kopsude poolt pleuraõõnde. ...........Kui mõlemad kelmed on läbistatud, siis on ühendus kopsukoe ja atmosfääri vahel. Kui pleuraõõne hermeetilisus on rikutud, siis hakkab õhk pleuraõõnde kogunema ja seal ei ole enam negatiivne rõhk, ta läheb sinna väga kergesti, sest negatiivses suunas läheb õhk kergesti, hakkab pleuraõõnde kogunema ja see omakorda, see positiivne rõhk pleuraõõnes, põhjustab pleurasurvet kopsudele, kuni nii kaugele, et teine kops langeb kokku. Ja mida rohkem see kops kokkusurutud on, seda vähem ta hingamises osaleda saab, kui täielikult koos, siis teine kops ei saa üldse hingamises osaleda.
Ventiilpneumotooraks on selline, kus iga sissehingamisega tuleb pleuraõõnde teatud kogus õhku juurde, aga väljahingamisega välja ei lähe..............
Juhul kui pneumotooraks.......... õmmeldakse ava kinni ja õhk kõrvaldatakse sealt. Esmaabi korras pneumotooraks sulgemine käib nii, et vigastuse kohale pannakse üks marlilapp ja sellele üks õhku läbi laskev materjal, või mõni kile...........
Välise hingamise näitajad ja ealised iseärasused
Hingamismahud ja mahtuvused.
Hingamiselundite talitluse iseloomustamiseks kasutatakse teatud näitajaid – välise hinngamise näitajad. Neid mõõdetakse spirograafi abil. Spirograaf – aparaat, kus suletud ninaga hingab inimene huuliku kaudu kinnisesse süsteemi, mille maht vastavalt hingamiskogustele muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikumavel paberile.
Maht – väikseim võimalik muudetav suurus (volume)
Mahtuvus – kahe või enama mahu summa (kapatsiteet)

Hingamismaht (HM) – on õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab. Täiskasvanul on see keskmiselt 500 ml.

Sissehingamise varumaht ehk inspiratoorne reservmaht (IRM)– õhuhulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on suuteline sisse hingama

Väljahingamise varumaht –ekspiratoorne reservmaht (ERM) – õhu hulk, mida inimene tavalisele väljahingemisele lisaks on veel võimaliku välja hingama.

Kopsude eluline mahtuvus – vitaalkapatsiteet (VM)– õhu hulk, mida inimene max sissehingamise korral on suuteline max välja hingama. Meestel 5L, naistel 3.5-4 L
VM= HM + IRM+ERM
Max minutiventilatsioon – õhuhulk, mida inimene on suuteline minutiga sisse ja välja hingama. Tehakse 10 sekundit ja korrutatakse 6-ga.
Millest näitajad sõltuvad?
Välise hingamise näitajad sõltuvad kasvust, kaalust (keha pindala); soost ja vanusest . Meestel kõrgemad näitajad kui naistel. Kõigil erinev. Ujumine , sõudmine, puhkpilli mängimine, laulmine – hingamise funktsionaalsed näitajad väga olulised.