Eesti sõudjate ajalugu (0)

PEETRI KOOL
EESTI SÕUDMISE AJALUGU
.klass
Juhendaja
Koostaja
KOHT JA Kuupäev

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Mis on sõudmine? 4
2.Ajalugu 4
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad 8

Sissejuhatus

“Eestlased on kõva spordirahvas“- sedaviisi on öeldud teistes naaberriikides ja sedaviisi on eestlasi nimetatud kaugemalgi. Öeldus on tõtt sest eestlastel on traditsioone ja saavutusi, mille üle võib uhkust tunda.
Rohkem kui seitsme sajandi tagant teame , et rahval oli komme sageli koos käia.Kaugetest aegadest on andmeid et mitmesugustel kokkutulekutel proovisid nooremad jõudu , vedasid köit ja vägikaigast , need rahvapärimustest ja kroonikast tuttavad iidsed rammukatsumusalad on rahval au sees tänini.
Selles töös proovin anda lühilise ülevaate Eesti sõudjate ajaloost.

1. Mis on sõudmine?

Sõudmine on paadi liigutamine aerudega, mis on kinnitatud tullidesse.
Sõudmist harrastatakse ka spordialaka kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate kus sõudja istub selg liikumise suunas (mitmekohalistes paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahelabalise aeruga. Sõudmise siseala on ergomeetrisõudmine.

2.Ajalugu

Veekogudel on liigutatud juba aastatuhandeid selleks on kasutatud mitmesuguseid aluseid ja aere. Sõudmine kuulus juba muinaskreeka spordikultuuri juurde ja keskajal korraldati Itaalias sõudmisregatte. Akadeemiline sõudmine on tunduvalt noorem. Kuigi Thamesi jõel korraldati juba 1715 .aastal ühepaatide võistlus tuleb sõudespordi harrastamise alguseks pidada 19. Sajandit. Käesoleva sajandi algul hakati Eestis organiseerima spordiseltse ja muudes seltsides spordiosakohti.Lisaks teistele spordialadele hakati korraldama ka sõudmisvõistlusi.
Enamiku spordialade juures saadi algtõuge Inglismaalt ning esimestena hakati neid korraldama sadamalinnades. Eeskuju võeti ka Saksamaa ja Venemaa spordi seltisdelt.
Kodanlikul ajal tekkis mitmesuguseid spordiseltse ja ühinguid 1939.a. lõpuks tegutses neid 343, mis liitsid ühtekokku 15000 liiget.Veespordialasid viljeldi 28 seltsis .Võistlusi korraldati peamiselt neil aladel mis ei nõudnud suuri kulutusi või aladel mis rohkem pealtvaatajaid köits ja seega sissetulekut andis.
17.veebruaril 1875 peeti Käsitööliste Seltsis Tartus sõudeklubi asustamisekoosolek.Esimeseks presidendiks sai Lööbekist Tartusse elama asunud teenistuja Otto Stier kelle ettevõttel klubi asutatigi.
Aegade jooksul on teisteski Eestimaa linnades peale Tartu korrastatud seda jõudu ja osavust vajavat spordiala .Sõudmisspordi arengut on pidurdanud ka sõjad mis Eestimaast üle käinud.Näiteks Tartus hävis viimase sõja tules nii sõudeklubi hoone, paadikuurid kui ka paadid . Põhilisteks sõudespordikeskusteks on Tartu, Pärnu ja Tallinn. Nende linnade klubides on kasvanud suuri meistreid.1958.a tuli süstamees Ülo Berting 500m distansil hõbemedalile (hiljem võitis ta ka meistritiitli). Üllatuse valmistasid kanuusõitjad Arvi Oks ja Indrek Tuul, kes finaalis pronksmedali said.Medaleid hakkas tulema treenerite ja sõudjate aerutajate tööhakkas vilja kandma. Aino Pajusalust sai koguni NSV Liidu koondise neljase paarisaerulise paadi naiskonna liige ja ta naasis kolmedett Euroopa meistrivõistlustelt koju kuldmedaliga(1961, 1962, 1963). Tartu treeneri Jüri Kureli initsiatiive asutati ülikoolilinnas sõudespordikool. Alates 1960.a on tema õpilased võitnud rohkesti medaleid NSV Liidu noorte meistri võistlustel. 1967.astal tulid tartlased A. Veerma-A. Suijapaarisaerulistel NSV Liidu teiseks paariks.Tiit Helmja koos Leonid Oratsevjakiga tulid esikohale kahelise padile. 1973.a arvati Tiit Helmja neljase roohjate paadi meeskonda ning ta sai Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali 1976.a tuli ta koos Gennadi Kühkaga kahelisel paadil NSV Liidu meistriks.Koos käisid nad ka olümpiamängudelkuid seal sõit ebaõnnestus 1977.a. jätkasid nad tublilt - tõid NSV Liidu meistrivõistlustelt hõbeda võitsid esikoha Trakai ja Mannheimi regatil.
1961.a said pärnulased Heino Keerit ja Heino Juurikas kahesel süstal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi.
Üks tugevamaid sõudjaid on veel Raul Aarnemann. Ta kuulus 1974.a MM-võistlustel Luzernis NSV Liidu neljasesse rooljata paatkonda kes tuli hõbemedalile. 1976.a võitis ta NSV Liidu neljase paadi esisõudjna pronksmedali. 1977.a MM-võistlustel sai hõbemedali.
Sõudmises on vahematele meistritele tõusmas ka rõõmustav järelkasv.
Näiteks: 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises ja 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises.
2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises toimusid 18.–20. septembril Brestis Valgevenes. Järjekorralt olid need 69. Euroopa meistrivõistlused sõudmises.Võistlustel osales 457 sõudjat 32-st riigist. Eestit esindas 18 võistlejat. Edukaim riik oli nelja kuld - ja ühe hõbemedaliga Kreeka. Eesti võitis võistlustelt 1 medali: paarisaerulisel kahepaadil võitsid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo kuldmedali.
2010. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises toimusid 10.–12. septembril Montemor-o-Velhos Portugalis. Järjekorralt olid need 70. Euroopa meistrivõistlused sõudmises.Võistlustel osales 603 sõudjat 34 riigist. Eestit esindas 17 võistlejat. Edukaim riik oli Saksamaa, kes võitis 6 kuld-, 2 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti võitis võistlustelt 1 medali: paarisaerulisel kahepaadil võitsid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo hõbemedali.

Kokkuvõte

Sõudmine on kaua aega olnud ala, millest tetakse vähe, kuid meil on sportlasi, kes teevad häid tulemusi maailmas. Sõudmine on kõike muud kui lerge, nõuab nii head tehnikat kui ka vastupidavust .

Kasutatud allikad

Lembit Koik Retk Eesti spordiajalukku Kirjastus “Perioodika” Tallinn 1980
https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5udmine