Hispaania keel (0)

Hispaania keel
Sissejuhatus
Hispaania keele valisin ma oma uurimustöö keeleks, sest see on väga eksootiline ja huvitav keel. See hakkas mind huvitama kui ma paar aastat tagasi Hipaanias reisil käisin ning peale seda olen tahtnud sellest rohkem teada ning nüüd avanes mul hea võimalus seda ka teha.
Ajalugu
Hispaania keele lätted pärinevad 1. sajandist Kastiilia piirkonnast . Sellel aja oli Hispaania aladel muhameedlaste ülemvõim ning levis Andaluusia ladina keel. Esimesel aastatuhandel ei olnud põhjust arvata, et Kastiilia murrak võiks saada eriti mõjusaks.
Kuid võimuvahetused 1037. ja 1492. aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel.
( Austin: 20-21 )
Keele üldiseloomustus.
Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaarel rahvaladina keelest ning see sisaldab keldi -ibeeri segakeele jälgi.
Samuti on keeles palju araabia laene , mida on umbes 4000 sõna kandis . Enamus araabia laensõnu algavad liitega a-/al-/az-, mis viitavad araabia keele määravale artiklile . Näiteks: „azucar“ – suhkur; „almacen“ – kaubaturg.
Eristatakse ka Ameerika Hispaania keelt. Ameerika Hispaania keel erineb vähesel määral Hispaanias kõneldavast. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning ka Lõuna-Hispaanias hääldatakse z ja c enne täishäälikuid e ja i nagu s tähte: „cocer“ – keetma ja „coser“ – õmblema kõlavad ühte moodi. Samuti hääldatakse ll (lj) ja y sageli nagu ž.
Mõnes Ameerika osas, eriti Argentiinas ja Kesk-Ameerikas kasutatakse sinatamiseks sõna tu asemel sõna vos. Ameerikas ja Hispaanias kõneldava hispaania keele vahel on ka sõnavaralisi erinevusi. Näiteks: „educacion“ sõna „pedagogia“ – haridus asemel ja „lonche“ sõna „almuerzo – lõunasöök asemel, nendes sõnades on näha ka inglise keele mõjutusi „educacion“ sõnast „education“ ja „lounche“ sõnast „lunch“.
( ENE 3: 438; Austin: 21 )
Levik
Hispaania keel on laiaulatuslik keel, mida kõneleb üle 500 miljoni inimese, kusjuures kusagil 400 miljonit emakeelena. Hispaania keelt kõneldakse laialdaselt Hispaanias, Põhja-Aafrikas Kanaari saartel ja ka üle kogu Ameerika mandri.
Hispaania keel on ametlik riigikeel 21 riigis: Hispaania, Kolumbia , Peruu, Venetsueela, Ecuador, Guatemala , Kuuba , Boliivia , Honduras, El Salvador , Paraguai, Costa Rica, Panama , Ekvatoriaal- Guinea , Puerto Rico , Mehhiko , Argentiina , Tšiili, Dominikaani Vabariik, Nicaragua ja Uruguai.
Kõnelejate arvult kuulub hispaania keel tänapäeval inglise ja hindi kõrval maailma nelja enim kasutatava keele hulka, aga jääb siiski kaugele maha hiina keelest. Kuid samas on hispaania keele kõnelejate arv jõudsalt kasvamas tänu Ladina-Ameerika rahvaarvu kiirele tõusule.
( http://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_language , http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel )
Keele struktuur
Eessõnad
Erinevalt paljudest teistest keeltest, kaasaarvatud eesti keelest, puudub hispaania keeles käänded. Sõnad muuteid antakse edasi eessõnade abil ning eessõnad on muutumatud.
Eessõnad jagunevad kaheks: lihteessõnad, mis koosnevad ühest sõnast ja ühendeessõnad, mis koosnevad kahest või enamast sõnast.
Näiteid eessõnadest:
A/Al – kuhu ?
Voy al museo. - Ma lähen muuseumi.
De/Del – kust ?
Yo vengo de la museo. - Ma tulen muuseumist.
En – kus ?
Yo en el medico. - Ma olen arsti juures.
Con – kellega ?
Hablo con Juan – Räägin Juaniga.
Käänete ja eessõnade vahel vastavusi otsida on natuke üldistav ja võib olla ebatäpne, kuna keeles on palju ebareeglipärasusi.
( Bermon: 88, 43; Peerna: 24-25, 150-152 )
Artiklid
Hispaania keeles on artiklid, mis eest keeles puuduvad. Artiklid näitavad tegijat ning tegija arvu.
On kahte liiki artikleid, määravad ja umbmäärased. Määravad artiklid: meessoost – el ( ainsus ), los ( mitmus ); naissoost : la (ainsus), las (mitmus). Näiteks: „el ultramarinos“- toidupood, „la barba“ – habe. Umbmäärased artiklid: meessoost – un (ainsus), lunos (mitmus); naissoost – una (ainsus), lunas (mitmus). Näiteks: „un hotel “ – hotell, „una camera “ – fotoaparaat.
Artikkel määratakse sõnale sõna lõpu järgi. Enamasti on a-lõpulised sõnad naisoost ja ülejäänud meessoost, kuid on ka väga palju erandeid ja ebareeglipärasusi.
( Peerna: 120; Bermon: 72, 122 )
Ainsus ja mitmus
Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks ennamasti –d, siis hispaania keeles on mitmuse tunnuseks –es või –s lõpp.
-s lisatakse, kui sõna lõppeb rõhutu vokaaliga, näiteks „la casa “ – maja, „las casas“ – majad või kui sõna lõppeb rõbulise –e või o-ga, näiteks „cafe“ – kohvik , „cafes“ – kohvikud .
-es lisatakse konsonandiga lõppevatele sõnadele, näiteks „el proffesor“ – õpetaja, „los profesores“ või rõhulise vokaaliga lõppevale sõnale, näiteks „marroqui“ – marrokolane, „los marroquies“
Nimisõnad, millel on juba lõpus –s või –es jäävad samaks, näiteks „el lunes“ – esmaspäev, „los lunes“ – esmaspäevad.
( http://www.spanishlanguageguide.com/spanish/grammar/article.asp , Bermon: 100 )
Sõnajärg
Sõnajärje puhul on nii nagu eesti keeles ka hispaania keeles verb teisel kohal. Kuid üldiselt on sõnajärg siiski hispaania keeles veel vabam. Näiteks „ Juani kass “ – „El gato de Juan“.
( Peerna: 40 )
Tegija
Hispaania keeles kasutatakse tegusõnu tavaliselt ilma tegijata. Kui tegija tegusõnale ette panna, siis tundukse see liigse rõhutamisega, kuid samas poleks see vale. Näiteks „Yo no soy espanol“ – Ma (yo) ei ole hispaanlane.
( Kehr 28 )
Pööramine
Nagu ka eesti keele tegusõnad, võivad ka hispaania keele tegusõnad muutuda nii isikus , ajas, arvus ja tegumoes. Tegusõnad jagunevad hispaania keeles pöördumise järgi kahte rühma: reeglipärased ja ebareeglipärased. Ning just need ebareeglipärased sõnad teevadki hispaania keele välismaalastele raskeks – neid on palju ning need peab kõik pähe õppima, et hispaanlane aru saaks.
( Peerna 61 )
Tähestik
Hispaania keeles on kasutusel Hispaania tähestik, mis on tegelikult Ladina tähestik, kuhu on juurde pandud üks täht Ń. Tähestikus on 27 tähte.
A: a; B: be; C: ce; D: de; E: e;F: efe; G: ge; H: hache; I: i; J: jota; K: ka;L: ele; M: eme; N ene; Ñ: eñe; O: o; P: pe; Q: cu; R: ere (või  erre );S: ese; T: te; U: u;V: uve; W: uve doble ; X: equis; Y: ye; Z:  zeta .
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus:
Christof Kehr „Viimase minuti hispaania keel“
Ana Bermon „15 Minutit hispaania keelt“
Peter K. Austin „ Tuhat keelt“
Christof Kehr „Hispaania keel lõbusalt ja lihtsalt“
http://www.spanishlanguageguide.com/spanish/grammar/article.asp
http://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_language
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel