Liitlause. Rindlause (1)

Liitlause . Rindlause
Liitlause

• Lauset mis väljendab kaht või enamat tegevust ( lauses on kaks või enam öeldist), nimetatakse liitlauseks:
  

- Ants koorib kartuleid ja Külli teeb pannkooke.
- Inimesed istusid ning vaikisid, sest kõik oli öeldud.
- Märkasin koera , kes kõndis kahel jalal ja lõi trummi.

• Suulises kõnes märgistab lausevahelist piiri lühem või pikem paus, kirjalikus tekstis aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal).
  

Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada.
Rindlause

• Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetatakse rindlauseteks:
  

- Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli.
NB! Rindlause osalauseid ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga.
Rindlause kirjavahemärgid.
_________________ , __________________
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
Poisid koovad sokki , tüdrukud ajavad karu jälgi.
Päike paistab, lõokene lõõrib, loodus lokkab.
Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad.
 
Sidesõnade ja, ning, ega, või ette enamasti koma ei panda.
________________ ning ________________
Maarja laulab ning Rein mängib klaverit .
Ülo ei ole kunagi taimetoitlane olnud ega ole sellele isegi mõelnud.
Nüüd hakkan küll kohe õppima või võtan vähemalt õpikud kotist välja.
Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas… või ette pannakse koma.
___________________ , ent ________________.
Algul oli ta rõõmus, kuid siis hakkas krokodillipisaraid valama .
Esinejad olid tantsud hoolega ette valmistanud, aga kontsert jäi halva ilma tõttu ära.
Järgmisel suvel ei sõida me perega välismaale, vaid naudime Eestimaa imekaunist loodust.
Leib on vanem kui meie, ent sellest hoolimata loopis Sulo rukkipalakest.
 
Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise osalause mõtet või järeldab selle põhjal midagi.
________________________ : ____________________.
Peoperemees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud.
 
Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui on tarvis eelneva osalause mõtet eriti rõhutada.
________________________ - ____________________.
Mitte ükski ülikond ei sobinud - nii ta seadiski sammud rätsepa juurde.
 
Semikoolonit kasutatakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud.
________________________ ; ____________________.
Väljas oli hall sügisilm; inimesed põrnitsesid toas üksteist vaikides.