Hando runneli elulugu (8)

Võru I Põhikool
Hando Runneli elu ja looming
Referaat
Autor:
Klass:
Juhendaja :
Sisukord
Sissejuhatus.......................................................................................................................3
Lapsepõlv.........................................................................................................................4
Haridus ..............................................................................................................................5
Hilisem tegevus.................................................................................................................6
Perekond Runnelid............................................................................................................7
Ülevaade loomingust.........................................................................................................8
Aukirjad ja preemiad.........................................................................................................9
Teosed...............................................................................................................................10
Ühe luuletuse analüüs........................................................................................................13
Valik luuletusi...................................................................................................................14
Pildimaterjal.......................................................................................................................15
Sissejuhatus
Eestis on väga palju tuntuid ja armastatuid luuletajaid . Neist kõige rohkem on mulle silma jäänud luuletaja Hando Runnel ning sellepärast oligi just tema see, kelle kohta tahtsin ma teada rohkem ning otsustasin teha oma referaadi.
Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, tõsisem harrastus jääb 50-ndate aastate lõpupoole.
Mulle endale meeldib küll loomingu poolest rohkem “vana-aja” Hando Runnel, kuid nagu ta ise ütleb, ta on juba oma suured teemad nii jõuliselt ära kirjutanud ning tunneb, et veel kõvemini kärada oleks praegu asjatu.
Selles referaadis jutustan Hando Runneli elust ja loomingust. Käsitlen teemasid tema lapsepõlvest, haridusest, luuletaja hilisematest tegemistest ning tema loomingust.
Lapsepõlv
Hando Runnel sündis Eduard ja Pärja Runneli (enne nimede eestistamist olid nad Kerssonid) teise lapsena nende neljalapselisse perekonda 24.novembril 1938 aastal. Perekond Runnelid elasid Järvamaal Võhmuta vallas, Liutsalu külas, Vainu talus . Seal veetis Hando Runnel ka oma lapsepõlve koos kolme venna ja õega. Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta – kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg.
Lugema oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud. Ta veetis palju tunde raamatute juures, kuid palju läbi lugeda ta ei jõudnud, ta jäi mõtlema üksikute lausete ja olukordade üle raamatus.
1949. aasta suvel suri nende isa lastehalvatustõve epideemia ohvrina ning nad jäid vaeslasteks.
Pärast isa surma hakkas kõik allapoole minema. Pere kannatas vaesust ja isegi nälga, kuid Hando Runnel edukalt kooli. Tänase päevani tänab ta oma ema, sest just tema oli see, kes õpetas teda ennast armastama ning mõtlema tulevikule.
Haridus
Sellel ajal oli kohustuslik lõpetada seitse klassi, nõnda siis aastatel 1945-1952 sai ta õppida kodukandi algkoolides - Jalgsema algkoolis, Ambla alevikoolis ja Järva-Jaani 7–klassilises koolis, keskhariduse sai Tartu I Keskkoolis ning Paide Keskkoolis.
Keskkooli lõpukevadel kutsuti 1938.aastal sündinud noormehed kokku sõjaväearvele võtmiseks. Ootamatult peeti Handot riviteenistuseks kõlbmatuks ning anti talle tagavaraväelase pilet. Aastal 1956-1966 oli ta Paide rajooni “külvaja” kolhoosis ja õppis ühtlasi Eesti Põllumajanduse Akadeemias kaugõppe teel agronoomiat, mis jäi lõpetamata.
Hilisem tegevus
1.juunil aastal 1966 lahkus ta kodukülast Tallinna ning töötas kuni aastani 1971 ajakirja “Looming” toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed luuletused (aastal 1963) ning esimene kogumik “Maa lapsed” ilmus 1965.
Aastast 1969 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Hando Runnel on korduvalt valitud ka Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks.
Alates aastast 1971 oli ta vabakutseline kirjanik.
1973. aastal kolis ta Tallinnast ära väiksemasse linna Tartusse .
Aastal 1992 asutas ta kirjastuse “Ilmamaa” ning on tegutsenud selle nõukogu esimehe ja sarja “Eesti mõttelugu” peatoimetajana.
1992/1993 oli Hando Runnel Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor .
Aastal 1993 oli tema tuŠijoonistuste näitus.
Aastast 2002 on ta Tartu linna aukodanik
Perekond Runnelid
1973. aastal kolis ta ülikoolilinna Tartusse ja abiellus seal õnnelikult Katre Ligiga. ( Herbert Ligi tütar) Ta töötas mõned kuud Tartu rajooni raamatukogus ning jäi siis koju lapsi kasvatama. Hando Runnelil ja Katre Ligil on kuus last: Klaus-Eduard Runnel, Henn Runnel, Simo Runnel, Kadri Runnel, Pille Runnel, Tõnu Runnel.
Võib öelda, et nendest kõige kuulsam on Simo Runnel, kes sündis 1.mail 1977. Tema on läinud samuti vanemate jälgedes hakanud rohkesti tegelema ka luuletamisega.
Ülevaade loomingust
Hando Runnel on arvanud luuletajana olemisest järgmiselt: “See on läbi su elu kestev enam-vähem muutumatu moraalne hoiak, mis aitab seda elu organiseerida, aitab sul inimeseks saada ja inimene olla!”
Tema luuletused on meid saatnud juba pea nelikümmend aastat.
Suurima tunnustuse ongi Hando Runnel pälvinud luuletajana. Kirjanikku ja kirjastajat Hando Runnelit on nimetatud meie haritlaskonna südametunnistuseks, kelle luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga, eestlaseks olemine, rahvuse püsimine ning elu ja ühiskonna pahupooled ja valuprobleemid. Tema luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor.
Oma loomingus on ta ühitanud regilaulu ja uuema rahvalaulu. Tema Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline, see kriitika pole konkreetse inimese, vaid teatud või sotsiaalse nähtuse üle.
Hando Runnel on ka armastatud lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu.
Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega.
Luuletaja arvab nii, et kõike, mida pakub elu, on ka värsiväärne.
Runneli luulet on väga palju viisistatud: "Kaua sa kannatad", "Vana laul", "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi ", "Ei mullast sul olegi enam suurt lugu" jne. Runneli tekstid levisid laulude vahendusel. Tõenäoliselt on Runnel olnud heliloojate seas soosituim Eesti luuletaja.  
Hando Runnelist endast on valminud ka pühendusteos, talle 60. sünnipäeva puhul. See koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi.
Aukirjad ja Preemiad
1966. aastal - Eduard Vilde kirjanduspreemia
1983. aastal - Juhan Smuuli preemia
1988. aastal - Eduard Vilde kirjanduspreemia
1989. aastal - Juhan Smuuli preemia
1989. aastal - Anton Hansen Tammsaare kirjanduspreemia
1992. aatsal Kirjanduse aastapreemia
1993. aastal - Henrik Visnapuu fondi kirjandusauhind
1993. aastal - Juhan Liivi luuleauhind
1997. aastal - Riigivapi teenemärk IV klass
Valiti XX sajandi Eesti saja suurkuju hulka.
2000. aastal - Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku aukiri – jagati kui “Eesti mõttelugu” ellukutsujata teoloogilise kirjanduse väljaandjat, Eesti Raamatu Aasta üht algatajat
2002. aastal - Teenetemärk Tartu Suurtäht
2003. aastal – Eesti Vabariigi elutöö preemia
2007. aastal - IRL rahvuskultuuri aastapreemia – preemia eesmärk oli tänad neid inimesi, kes on pühendunud Eesti kultuuri loomisele, hoidmisele või arendamisele
- Gustav Suitsu nimeline Stipendium
Teosed

• "Maa lapsed" (1965)
  
• "Laulud tüdrukuga" (1967)
  
• "Avalikud laulud" (1970)
  
• "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972)
  
• "Miks ja miks" ( luuleraamat lastele, 1973)
  
• "Mõru ning mööduja" (1976)
  
• "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977)
  
• "Kodu-käija" (valikkogu, 1978)
  
• "Punaste õhtute purpur " (1982)
  
• "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982)
  
• "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
  
• " Juturaamat " (proosaraamat lastele, 1986)
  
• "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
  
• "Mõõk ja peegel " (esseed, 1988)
  
• "Aja lugu" (laulukava, 1988)
  
• "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989)
  
• "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991)
  
• "Oli kevad, oli suvi" (1992)
  
• "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993)
  
• "Üle Alpide" (1997)
  
• "Haruldused" (1998)
  
• "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
  
• "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
  
• "Mõistatused" (2000)
  

• "Omad" (2002)
  
• "Õpetussõnad" (2003)
  
• "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme " (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004)
  
• "Sinamu" (2005)
  
• "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006)
  

Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja :

• "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik)
  
• "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik ."
  
• "Eesti kirjanduslugu . Gustav Suits."
  
• "Minu elu. Konstantin Päts."
  

Luuletuse analüüs
Mina tahan
Ei taha mina tagasi ei tea mis kuldseid aegu,
Ma tahan olla õnnelik siinsamas ja just praegu
ja nõnda väga õnnelik kuis üldse jaksab olla,
ma tahan olla õnnelik või üldse mitte olla!
Ei taha mina tagasi vaid kaugeid kuldseid aegu,
ma tahan olla ise just siin samas ja just praegu
just praegu siin just õnnelik just mina tahan olla,
just mina siin, just praegu siin jah armastada , olla!
Ilus, ilus, ilus on maa,
Ilus on maa mida
Armastan.

• Autor - Hando Runnel
  
• Pealkiri - „Mina tahan”
  
• Teema - tundeluuletus
  
• Idee - Kirjanik püüab endale sisestada, et ta tahab olla õnnelik. Tundub, et ta igatseb midagi sellist, mis tema elus varem oli. Justkui elaks ta oma mälestustes ning ei tahaks näha olevikus ja tulevikus midagi head. Tõenäoliselt julgustab ta meid elama just nüüd ja praegu ning rõõmu tundma sellest, mis meil on!
  
• Meeleolu - mõtlema panev
  

• Stroofid - 3 stroofi
  
• Värsid - kahes esimeses stroofis on 4 värssi ning viimases 3 värssi
  
• Meesriim - olla-olla
  
• Naisriim - aegu-praegu
  
• Riimiskeem - kaks esimest stroofi on paarisriimis ja viimane on ristriim
  

• Kõnekujundid:
  

epiteet - pole
võrdlus - pole
metafoor - pole
isikustamine - pole

• Ebatavaline sõnajärg – Ei taha mina tagasi vaid kaugeid kuldseid aegu
  
• Žanr – poeem
  
• Hinnang – Kuna Hando Runnelil on väga mõtlema panevad ja sügava sisuga luuletused, siis oli mul seda väga raske leida.
  

Just see oli üks vähestest luuletustest, mis mulle silma jäi ja mis põhiline, see oli üks vähestest luuletustest, mille sisust ma aru sain. Sellel luuletusel on minu arvates väga hea mõte, millest igaüks võib muidugi erinevalt aru saada. Kõige rohkem meeldibki mulle lugeda luuletusi inimeste endi mõtetest ja tunnetest.
Valik luuletusi
Loomine
Pane liikuma punkt, nõnda tekitad joone,
pane liikuma joon, nõnda tekib pind,
pane liikuma pind, nõnda tekitad ruumi,
pane liikuma ruum, nõnda tekib aeg,
pane liikuma aeg, lükka liikuma aine,
tõuka liikuma elu, lükka surm, tõuka vaim,
läheb liikuma vaim, tema tekitab mässu,
miks on põhjas vaid punkt, kõige
juures vaid joon
Võib olla armastus on ookean
Võib-olla armastus on ookean.
Kus mina tean, kas mina mõõta saan.
Ma seisan siinpool kaldal , sina seal.
Ja armastus see mühab vahepeal .
Oh häda, häda – ees on ookean,
kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan,
ja pole silda, pole laeva vees,
on üksi otsatus, on armastus me ees.
Mis tuleb?
Mis tuleb, see on läinud.
Mis oli, - alles ees!
Martini moodi
Tõde varjab olemist,
Olemine tõde.
Tõesti, see on imelik,
Aga see on tõde.
Pildimaterjal
Hando Runnel (keskel) koos oma perega aastal 1946
Hando Runnel koos abikaasa ja lastega
15