Suhtlemine AEV ja HEV lastega (0)

Suhtlemine  AEV ja HEV 
lastega
Signe  Raudik
TÜ  eripedagoogika  osakond
kevad 2012
HEV  määratlus
§ 46.  Haridusliku  erivajadusega õpilane
 (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kel e 
andekus,  õpiraskused , terviseseisund,  puue , käitumis- ja 
tundeeluhäired , pikemaajaline õppest eemalvi bimine või 
kooli õppekeele ebapi sav  valdamine  toob kaasa vajaduse 
teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, 
õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu 
õppevahendid, õpperuumid,  suhtluskeel , sealhulgas 
vi pekeel või muud alternati vsed  suhtlusvahendid , 
tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega  pedagoogid ), 
taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga 
töötamiseks koostatud töökavas.
Hariduslike erivajadustega õpilaste arv 
üldhariduskoolides  
Tavakool 
Eriklass 
Tavaklass* 
Õpiraskused
833 
7 320
Kõnepuuded
10 012
Kuulmispuue
11
1831
Lihtsustatud õppekava /LÕK
251
420
Toimetulekuklass / TÕK
91
20
HEV osakaal päevase õppevormi 
Erikool
õpilaste arvust 
0,72%
11,29%
2,78%
*Arv peegeldab ainult neid tavaklasside lapsi, kel e  erivajadus  on teada ja/või kel ele rakendatakse tugisüsteeme. 
Allikas: erivajadustega laste õppimisvõimalused. Riigikontrolli audit 2006.
Suhtlemine 
Partnerite vastastikune  mõjutamine  
mingil eesmärgil
        
Suhtlemisstrateegia
          
Taktika  e vahendid
Kõneloome  ja -taju
Suhtlusmotiivid 
Moti vide kujunemise valdkonnad:
  Ühistegevus
Soovin
 Füüsilised vajadused
 Tunnetuslik huvi
Vaja 
 Tajutud tekst 
Peab
Keelekasutuse funktsioonid  
Suhtlemine      
 Informatiivne
 Tunnetustegevust teenindav
 Reguleeriv-planeeriv funktsioon
Suhtlemine sõltub
 Psüühilisest arengust (taju, mälu, mõtlemine), 
emotsionaalsest arengust (mida  teab 
suhtlemisest, millest saab suhelda)
 Kõne arengust
 Suhetest teiste inimestega (kujunevad 
tegevuse käigus)
 Suhtlemise osaoskuste omandatusest
Kõnetaju  suhtlemisel
Orienteerumine ,  kuulamine , lugemine
Sisu     (Mida öeldi?)
Eesmärk  (Mil eks öeldi?)
Motiiv     (Miks öeldi?) 
Eesmärk realiseerub, kui mõistetakse partneri(te) moti vi.
Kõnetaju  tasandid
I Sensoorne tasand: akustilise info vastuvõtt, 
töötlemine ja säilitamine
II  Pertseptiivne  tasand: sõna, lause ( fraas ), tekst 
(ütlus) 
 Keelevahendite äratundmine
 Keelevahendite tähenduse mõistmine
 Ütluse mõtte mõistmine
 Kõneleja/kirjutaja motiivide ja kavatsuste 
mõistmine
Mõistmist raskendab (1)
Sõnatasand:
 Sõnatähenduse puudulik valdamine
 Mitmetähenduslikkus
 Tähenduse piiratus või ebatäpsus
 Foneetiline või semantiline lähedus
Sõnavara/sõnatähenduse areng
 Baassõnavara  ↔ esmased tajud/kujutlused
  Baassõnadest konkreetsemad ja 
üldisemad  leksikaalsed  üksused 
→ konkreetsete ja üldistatud rühmade 
moodustamine
→  mentaalsed  rühmad
→ rühmade seosed
Sõnatähenduse areng
                       Hoone         Ehitis
Kuut
Koera maja
Tall
Hobuse maja
Puumaja
Kanala
Kana  maja
Maja 
Savimaja
Laut
Lehma maja...
Kivimaja…
Talumaja
Elumaja
Linnamaja
Maamaja
Kortermaja
Suvemaja...
Eramaja ...
Mõistmist raskendab (2)
Fraasitasand:
 Maht
 Lausemalli vähene tuttavus
  Ebaharilik  sõnajärg
 Keerulised  konstruktsioonid
 Võõras teave
Rasked lausekonstruktsioonid
 Võrdluskonstruktsioonid
 Ruumi- ja ajasuhete väljendamine
 Atributi vsed konstruktsioonid
 Ebahariliku sõnajärjega  laused
  Põimlaused , eriti hõlmavad konstruktsioonid
 Lause- ja sõnatähenduse “konflikt”
Mõistmist raskendab (3)
Sidusteksti tasand:
 Raske/tundmatu info
 Mõttelüngad
 Alltekst
 Järelduste vajadus
 Samaviitelised sõnad
Ioonid  pandi teleporteeruma
Uurijatel on esimest korda õnnestunud teleporteerida 
kvantinfot ühelt aatomilt, täpsemalt üterbiumi ioonilt, 
teisele. 
…
Teleportatsioon on tavamõistuse jaoks üks veider 
infoedastusvi s, kuna kvantinfot, mil e kandja võiks ol a 
näiteks footoni polarisatsioon või osakese  spinn , ei 
kanta protsessi käigus edasi füüsilise meediumi abil. 
Teleportatsioon toimib tänu kvantnähtusele, mida 
nimetatakse põimumiseks, mil es osalevad (väga 
tõenäoliselt) vaid mikroskoopilised osakesed.
(Ajakiri “Horisont” 2/2009. Katkend  artiklist . )
Näide 
2. Klassi loodusõpetuse koduülesanne (Pere ja Kodu 4/2008)
Loe tekst ja valmistu selle järgi tunnikontrolliks!
Teema: talutoidud ja teraviljad
Tekstis nt lause:
Rukis  niideti, viljakõrred seoti vihkudeks 
ning kuivatati algul põllul, kus viljavihud 
olid toetatud üksteise vastu, ja hiljem 
rehetoas  partel.
Kõneloome suhtlemisel
Orienteerumine situatsioonis
Motiiv
Eesmärk
(strateegia)
Sisu
  (sõnastamine) 
Hinnang tulemusele
Näide kõneloomest - koolieelik
Enne paneb ta šampooni. Si s edasi ta nagu teeb… 
peseb teda. Ja järgmisena paneb vett, kuivatab ja si s 
kammib kammiga.
(7,5-aastane)
Elas kord Anu. Ta hakkas Mukiga mängima, aga Muki 
oli väga must. Anu mõtles, et peseb Muki ära. Anu tõi 
vanni, pani Muki sinna sisse, lasi vett, kal as šampooni. 
Siis hakkas  pesema . Muki sai puhtaks. Anu kuivatas 
ära ja tegi ilusa  soengu .
(7,5-aastane)
Näide kõneloomest 1. kl
Elas kord üks  lõvi  ja  hiir , (...) hu (.)
jahumehed (.) püüdsid hundi (...) ee (...) lõvi
kinni (.) ja seosid  nad puu külge, (.) ja hiir
tuli aitama lõvi, (.) näris nööri (...) ee (.) katki
(.) lõvi sai vabaks.
 
(Selgitus: (...) = pikem paus; (.) = lühem paus)
Tekstide kohandamine
 Õpetaja kõne
  Õppetekst
Tekstide  vormiline  kohandamine
  Lihtlaused
 Keeruliste grammatiliste konstruktsioonide 
    vältimine
 Läbimõeldud sõnavalik 
 Emotsionaalne esitus –  intonatsiooni 
   optimaalne kasutus
Tekstide sisuline kohandamine
 Raske/võõra info ärajätmine/vähendamine
 Mõttelünkade minimaalne kasutus
 Taustinfo lisamine
 Teksti mõtte selge esitus
 Teksti selge liigendamine (osamõtted)
Näide 
Aladini imelamp (Vanad head  muinasjutud : 2.rmt)
Aladin  oli  vaese  Hi na  rätsepa  poeg. Tema isa oli
surnud ja emal tuli ketramisega raha teenida, sest
Aladin oli logard ja päevavaras.Ühel päeval tuli linna 
võõras mees. See oli Aafrika võlur, kes suutis
mägesid üksteise peale kuhjata, ja ta otsis Aladini.
Õpetaja kõne
Väline:
 Tempo
 Hääldus
 Sõna- ja lausevalik
 Kordused ja rõhutamine
Sisu:
 Teabe maht (sh. tööjuhised!)
 Taustteadmised (lapse kogemused ja teadmised)
HEV lapse suhtlemine
 Suhtlemiseelduste (emotsioonid, tegevus, 
tunnetus, kõne ) arenematus
 Suhtlemismotiivide arenematus
 Puudulik orienteerumine 
 Puudulikud keelevahendid
 Puudulikud kõneloome ja –taju oskused
 Suhtlemisstrateegia ja –taktika mittetundmine, 
-valdamine
 Partneriga vähene  arvestamine
Suhtlemise eeldused ja 
osaoskused
 Orienteerumine suhtlussituatsioonis 
 Vestluse algatamine, lõpetamine
 Vooruvahetus
 Kavatsuste väljendamine
  Kuulaja  perspektiivi võtmine (sobiv 
infohulk)
 Parandamine jne.
Õpetatud poeg
Poeg tuli linnast isa juurde võõrusele. “Praegu 
on heinaaeg,“ ütles isa, ”Võta  reha  ja tule mul e appi.”
Kuid poeg ei vi tsinud minna ja lausus: “Mina olen 
teadusi uurinud, olen kõik maakeelsed sõnad unus-
tanud. Mis asi see reha on?”  Vaevalt  oli ta õue läinud, 
kui astus rehale peale ja sai sel e varrega vopsu
vastu otsaesist. Sedamaid meenus tal e, mis asi reha
on, ta haaras otsaesisest kinni ja kähvas: “Kes oli see
lol , kes reha siia vedelema jättis!”
Lev  Tolstoi  “Aabitsajutte”
Kirjandus 
Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja 
emakeeleõpetus. TÜ Kirjastus.
 Kõneloome (lk 114-128, 131-151)
 Kõnetaju (lk 152-173, 177-178)
 Suhtlemine (lk 173-177, 205-220)

Document Outline

• Suhtlemine AEV ja HEV lastega
• HEV määratlus
• Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides
• Suhtlemine
• Suhtlusmotiivid
• Keelekasutuse funktsioonid  
• Suhtlemine sõltub
• Kõnetaju suhtlemisel
• Kõnetaju tasandid
• Mõistmist raskendab (1)
• Sõnavara/sõnatähenduse areng
• Sõnatähenduse areng
• Mõistmist raskendab (2)
• Rasked lausekonstruktsioonid
• Mõistmist raskendab (3)
• Ioonid pandi teleporteeruma
• Näide
• Kõneloome suhtlemisel
• Näide kõneloomest - koolieelik
• Näide kõneloomest 1. kl
• Tekstide kohandamine
• Tekstide sisuline kohandamine
• Slide 23
• Õpetaja kõne
• HEV lapse suhtlemine
• Suhtlemise eeldused ja osaoskused
• Õpetatud poeg
• Kirjandus