1.12.2020 MÕISTE • Oleneb valdkonnast, mille raames ebaviisakust tõlgendatakse, nt • Psüholoogia, oluline kahju või trauma • Sotsioloogia, lingvistika, verbaalne solvang • Jne • Üldiselt tõlgendatakse ebaviisakust kahel viisil • Rünne kellegi vastu • Ebakohane käitumine (ei ole suunatud konkreetse inimese vastu, ei pea olema tahtlik käitumine) LIIGID Kolm liiki: mõjutav, sundiv, meelelahutust pakkuv • Mõjutav – kellegi vastu suunatud tahtlik rünne, kättemaks • NT keegi solvab kedagi LIIGID • Sundiv – teise inimese madaldamine, ühe inimese autoriteedi tõus • NT koolivägivald LIIGID • Meelelahutust pakkuv – kellegi solvamine meelelahutus eesmärgil • NT tõsielusarjad KOKKUVÕTTEKS Ebaviisakuse mõiste on väga lai.
8. omavõnkumine sundvõnkumine, kui võnkuv süsteem määrab ise välismõju vastuvõtmise hetke (kellapendel tasakaaluasendis) vabavõnkumine võnkumine, mis toimub süsteemis pärast seda, kui süsteem on viidud (välisjõu toimel) välja tasakaaluasendist ning siis jäetud vabaks igasugustest välismõjudest (nt pendli võnkumine) sundvõnkumine võnkumine, mida võnkumisvõimeline süsteem sooritab mingi perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel (sundiv jõud) 9. Laine levimise kiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest v = * f
õigusaktidel. Keskkonnapoliitika olulised valdkonnad: Ø Keskkonnakorraldus Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid. Keskkonnapoliitika vahendid seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Riikidevaheline koostöö Loodusvarade säästev kasutamine Ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine Rahvusvahelised arengustrateegiad Riikidevahelised kokkulepped Agenda 21 Agenda 21
Probleeme ei suuda lõpuni lahendada, kuna puudub kogemus ja jätab probleemi pooleli. Toetub juhtimisel direktorile ja ei ole saavutanud autoriteeti paljude õpetajate seas. Samas puudub ka õpilastel tema vastu respekt. Analüüsides tema saadetud meile, siis on nendes palju käske ja nõudmisi. Tehtud ettepanekuid arvestab vähe, pigem surub peale oma arvamuse. Näen temas suhet: mina teen oma tööd, sina tegele oma sajadega. Golemani käsitluse alusel on tema juhtimises sundiv stiil. Sundiv selles osas, et mina otsustan, tee nagu kästud. Xxx Kooli töö arengufaasid Juhtumiskäitumine6 Kõik grupid tekivad (luuakse) mingi eesmärgi täitmiseks ja iga grupp areneb teataval viisil, kuna koosneb üksteisest erinevatest isikutest. Grupi areng tähendabki grupi liikmete omavahelise toime tulemust. Grupp võib areneda positiivses sihis (teeb edukalt seda, milleks
just see, millega kliente kaasa tõmmata. Ühte testi tehes tuli minu temperamenditüübiks koleerik, aga see ei üllatanud mind kuna olen ka varem sellist testi teinud ning tulemus oli sama. Teada on, et koleerikud on närvilised ja ebastabiilsed. Minu puhul see peab paika. Ma olen liikuv, erutusprotsessid on mul ülekaalus ja tihti võin olla plahvatusohtlik. Mistõttu oli mul teenindades väga raske ennast kontrollida, kui juhtus olema mõni halb hetk. Samuti olen ma takka sundiv ja energiline. Arvan, et teenindaja ametis töötades hakkasingi avastama oma häid ja halbu külgi ning minu arvamus on see, et koleerik ei sobi kliente teenindama, aga inimesed on erinevad. Mina lihtsalt sellel ajal ei osanud ennast kontrollida. Klienditeenindajana oled sa samuti ettevõtte nägu ja tegu, nagu seda on iga töötaja olgu selleks sekretäri või juhi amet. Klienditeenindaja tööks on minu arvates vajalikud
VÕIM JA OTSUSTAMINE Võim on autoriteet, mis on võimeline teisi oma tahtele allutama, teiste inimeste tegusid juhtima. Juhil võib olla võim, kuid mitte autoriteet. Viis võimutüüpi (French, Raven) · Tasustatud võim- tasul põhinev, võimalus pakkuda alluvatele palgatõusu, edutamist vms. Alati olemas. · Sundiv võim karistusel põhinev, alluvad näevad juhti kui karistajat. Võib rakendada kui tahta. · Seaduspärane võim liider on töötajatest kõrgemal positsioonil. Alati olemas. · Soovituslik võim karismaatilisusel põhinev, alluvad näevad juhi omadusi (häid). Seotud autoriteediga ega pruugi olla. · Asjatundja võim alluvad näevad juhti kui väga heade oskustega spetsialisti. Seotud autoriteediga ega pruugi olla.
Harmooniline võnkumise 0 võrrand on x = A sin(0 t + 0 ) , kus x on keha nihe ehk hälve tasakaaluasendist, seda võnkumist kirjeldav dif. võrrand on x + 0 x = 0 , 2 = k m . 0 = 2 ja = 1 T . 2 Harmoonilise võnkumise energia on jääv E = mv 2 2 + kx 2 2 = kA 2 2 . Sumbuva võnkumise võrrand x = A0 e - t sin(s t + 0 ) , kus on = r 2m sumbuvustegur ja s = 0 2 - 2 ..Kui kehale mõjub sundiv jõud, mis muutub Fs = F0 sin t , siis keha hakkab võnkuma sundvõnkesagedusega ja ta amplituud sõltub sellest sagedusest A = ( F0 m ) ( 2 - 0 ) 2 + 4 2 2 . Resonantssageduse r = 0 - 2 2 .korral on 2 2 amplituud suurim.. Elastses keskkonna mingis kohas alanud võnkumised levivad edasi teistele keskkonna osakestele, sellist protsessi nimetatakse laineks. Tasalaine mis levib x-
Territoriaalne hõimuliit – hakkasid kujunema u 6-7k aastat tagasi, eristamine riigist on tinglik. Põhineb sugulusel, juurdepääs elatusmaterjalidele on deferentseeritud. Riik – esimesed riigid tekkisid u 5500 aastat tagasi. Võimalikud tekkepõhjused: niisutussüsteemid, ökoloogiline mitmekesisus, kaubateed, rahvastiku kasv, sõjapidamine, keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus, spetsialiseeritud majandus. Sugulussuhete asemel klassisüsteem, kihistumine. Majandus – kultuuriantropoloogid ja etnoloogid uurivad majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine,
„Nad küsivad, kas võib teist pilti teha.” Neiu vaatas maha, kõnniteele ja raputas eitavalt pead, jättes endast veelgi nõrgema mulje. Sõnumi, mis ütleb, kaitse mind, ära luba neil pilti teha. Nii nägid jaapani turistid ainult valgeid tiibu, natuke ta nägu, lõuga ja osakest suust, mis oli muutunud valgeks ja millest alumine osa värises. Silmi mitte. Ta teadis, et targem oli mulle ka mitte näkku vaadata. Tõlkidel on silmad ja sundiv pilk. Nad teadsid, et samal hetkel, kui nad vaatavad mu sinistesse silmadesse, kaob suurimgi põhjus, miks mitte kaamerasse vaadata. … Ma pöördusin grupi juurde tagasi ja lobisesin jaapanlastega kiirel ja hüpleval häälel. Naine teadis, mida ma tol hetkel ütlesin, see kõik oli läbinisti tuttav. Ma tean, mis see väike ja õrn neiu minust arvas, et ma olen üks neist, kes tunneb ennast kõrgemal seisvat, kui kõik need naised. Tuleb tunnistada, et tal on õigus.
Mida suurem on saadud lõpptulemus, seda enam on inimene huvitatud headest suhetest oma kaastöölistega. Madala tulemuse puhul on inimene eelkõige huvitatud tootlikkusest ja on seetõttu orienteeritud ülesandele. (Kotkas 1999: 172) 7 2.3.2 Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria Arvestab peale inim- ja ülesandekeskuse ka alluvate (järgijate) valmisolekut ehk tegutsemisküpsust, eristades nelja olukorda. · Sundiv, käskiv stiil. Järgijal puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on ta liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. Liider on suunatud ülesandele, vähem suhetele. Liider määrab tööülesanded ja valib strateegia eesmärkide saavutamise teed. Liider võtab vastu otsused. Kommunikatsioon on ühesuunaline. · Veenev stiil. Järgijal on soov ülesannet täita, kuid oskused ei ole piisavad.
Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused ja sanktsioonid Donnelly Universal Human Rights 2013 - Õigus kui õige – kohustus üldise standardi foonil - Õigus kui nõue – õiguse subjekti keskne Õiguse rakendamine Õiguse dimensioonid: - Realiseerimine - Austamine - Nautimine - Jõustamine Kolm sotsiaalset olukorda - Sundiv realiseerimine - Aktiivne austamine - Objektiivne nautimine Inimõiguste kujunemine Filosoofilised alused - Alates antiigist, lõpetades loomuõigusega Ajaloolised sündmused: - Olulisemad varasemad aktid - 19nda sajandi liikumised Kaasaegsete inimõiguste tekkimine - ÜRO - Olulisemad kaasaegsed aktid Õiguse vormid - Positiivne õigus – instutsionaliseeeritud, kirjutatud õigus
Lk 6 1. Icnoclastic- pildirüüstaja, tõekspidamiste ründaja 2. Typo- kirjaviga, näpukas 3. Nondescript- raskesti kirjeldatav, ebamäärane 4. Oddball- veidrik 5. Quirkiness- kiirus, kärmus, nobedus 6. Consumer sale- tarbija käive 7. Measurable- mõõdetav, mõõdukas 8. Commodity- kaup, tarbeaine 9. Profitable- kasutoov, kasulik, tulus 10. Plenty- rohkus, küllus, ohtrus Lk 7 1. Sustain- ülal hoidma, toetama, kinnitama 2. Deluge- uputus, tulv 3. Compelling- sundiv, vastupanematu 4. Convet- himustama 5. Durability- kestvus, vastupidavus, püsivus Lk 8 1. Ridiculous- naeruväärne, ülepingutatud 2. Adequate- adekvaatne, piisav, vastav 3. Fraction- murd, murdosa 4. Feature- tunnus, iseloomustav joon 5. Benefit- kasu, tulu, kasulikkus, hüve, kasu saama 6. Hipness- ajaga kaasas käimine 7. Ability- oskus, võime, talent 8. Capture- haarama, tabama, vangistama, vallutama, köitma 9. Factual- tegelik, faktiline 10
omandav. Ta elab olevikus ja rohkem teistele. Töövõime on väga suur ja energiat palju Melanhoolik – (neurootiline introvert) aeglane, tasakaalutu ja pessimistlik. Ta elab minevikus, pole rahul olevikuga ja kardab tulevikku. Hääl on sageli nõrk ja arglik. Tundlik. Ta on õrn ja habras. Koleerik – (neurootiline ekstravert) liikuv, kuid tasakaalutu. Võimalikult juhtiv, teisi takka sundiv ja energiline. Elab tulevikus, olevikku väärtustab vähem. Enesekindel, visa, tahtejõuline, optimistlik, kuid sageli konfliktne. 24.Selgitage mõistet „kontrollikese“. See on kontrolli lookus, selle alusel, kus see asub , saab liigitada inimesi seonduvalt isiksuse tahteomadustega. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum.
võnkumise ulatus väheneb võnkumised sumbuvad. Väikeste võngete puhul kahaneb amplituud eksponentsiaalselt: a(t) = a0 , a0 amplituud katse alghetkel, kui t=0 ja sumbuvustegur. · Sundvõnkumised, resonants, vibratsioon, mõju inimesele. o Sundvõnkumisteks nimetatakse võnkumisi, mida võnkumisvõimeline süsteem sooritab perioodiliselt muutuva välisjõu toimel. Kui sundiv jõud muutub väga aeglaselt süsteemi omavõnkesagedusega võrreldes, siis kujunev resultantvõnkesagedus langeb praktiliselt kokku sundvõnkumiste sagedusega. Kui sundiv jõud muutub palju kiiremini süsteemi omavõnkesagedusest, siis süsteem jääb praktiliselt liikumatuks. Kui sundiva jõu sagedus on ligilähedane süsteemi
nimekandjatega (namors) nt isikunimi või ainukordne isikukood ning hulga mitteverbaalsete indikaatoritega (millede abil võib surnukeha ära tunda). Kõik loomad levitavad stabiilset "samastajate" voogu. Ainuisikustamine. Kui partner puudub, teeb äänud lind helisid, mida tavaliselt peetakse partneri omadeks. Tulemuseks on, et partner tuleb tagasi, justkui kutsutaks teda nimepidi. Vaala individuaalseid klõpsatusjärgnevusi peetakse isegi "signatuurideks". 11. SÜMPTOMID Sundiv, automaatne, mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja on tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon. Mõlemal terminil on tugevad arstiteaduslikud kaastähendused. Sümptomite eripära, et nende märgitsetus (denotata) on üldiselt adressandi (so patsiendi -- "subjektiivsed sümptomid"( ja adressaadi (so arsti --"obj. sümptomid") jaoks erinevad.
· Saavutamatu eesmärk vähendab pingutust oluliselt. · Ülejäänud tähtsad asjad võivad jääda kõrvale, kui inimesed keskenduvad mõõdikutele, mille alusel neile tulemuspalka makstakse. Tulemuspalga võimalus töötaja vaatenurgast: · Võimalus rohkem teenida · Selge tunnustus hea töö eest Tulemuspalga ohud töötaja vaatenurgast: · Toetab tugevamaid töötajaid · Võib tekitada kiusatusi pettuseks · Distsiplineeriv ja pingutama sundiv · Sissetulekute tase ebaühtlane · Stress ja pinge, eriti ebareaalsete eesmärkide korral Erinevad tulemuspalga liigid: · Individuaalne tulemuspalk seostab inimese palga suurenemise (kasv võrreldes baasiga) teatud kokkulepitud tulemuste saavutamisega. · Toimimise meetodid - palga suurenemine ja selle võimalikud piirid on seotud kehtivate palgagruppidega - tulemusest sõltuv palga kasv
indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus. * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris. Süntaktika SEOTUD MÄRKIDEGA
grupist. Iseseisva indiviidina peab ta ennast nüüd "minana" tundma. On palju väärarusaami sellest "enese" tundest. Mõned psühholoogid on arvamusel, see tunne olevat vaid peegelpilt ühiskondlikust rollist, mida antud inimesele on antud, need olevat vaid reaktsioonid ootustele, mida teised temalt ootavad. Kui see kogemuslikult meie ühiskonnas ka paika peab, on tegemist sügava patoloogilise fenomeniga, mille tulemuseks on sügav ebakindlus ja hirm ja sundiv vajadus käituda konformselt. Järgmine võime autentselt elada on võime konflikte ja pingeid aktsepteerida, selle asemel, et nende eest põgeneda. See mõte on täielikus vastuolus kaasaegse arusaamaga, et konflikte tuleks võimalikult vältida. Kogu moodne kasvatus on suunatud sellele, et lapsi võimalikult hoida konfliktide eest. Kõik tehakse talle kergeks, kõik suhtuvad temasse ettevaatusega. Eetilised normid nivelleeruvad, kuna tal on vaid harva võimalus, kogeda konflikte soovi ja
osade vahel Strukturaalne mobiilsus ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna Subjektiivne reaalsus arusaamad ja tunded, mis inimesel on enda ja maailma kohta Subkultuur ühiskonna alagrupis esinevad iseärasused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumistes Suhtarv ehk suhe võrdleb ühte alagruppi teise alagrupiga Sundiv norm dikteerib, mida inimesel oodatakse Sunnitud migratsioon ehk sundmigratsioon inimeste ränne surve tõttu Sõltumatu muutuja muutuja, mis on sündmuste ahela algajateks, on suhteliselt kindla väärtusega ja/või põhjustab muutusi teistes muutujates Sõltuv muutuja sõltumatutest muutjatest mõjutatud muutuja Sõltuvussuhe populatsiooni hulgas sissetuleku saajate suhe nendesse, kellel sissetulek puudub
''Suured mehed'' – tapnud palju vaenlasi, on nõid, omab naisi, omab palju sigu (annab neid teistele söögiks ka mitte et ei hoia ainult endale) 3) territoriaalne hõimuliit – rakendatud on sugulussüsteem ja territoriaalne piiritletus, pole süsteeme, mis teeksid inimesed võrdseteks. Poliitiline struktuur püsiv, juhtkond formaalne, asustatud 4) riik – keskse valitsusega arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur, olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksekogumine, armee, intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus, ideoloogiline mõõde Esimese kahe grupi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest, seega poliitikat raske eristada kultuurivaldkondadest. Kriitika: see on liiga lihtne, kuna ainult 4 gruppi Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise, tarbimisena, on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade
Vaatamata korgele voolavusele sailitab oigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. Takistustest moodavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, naiteks sarruse taga. Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lahtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav joud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv joud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus markimisvaarselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka voi kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polusahhariidid voi mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid katkevad endas ka viskoossust tostva lisandi omadusi.
Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine f0 2 x cos t arctan 2 02 2 4 2 2 0 2 kus β-sumbuvustegur, ω0 -süsteemi võnkumise omasagedus, f0 –sundiv jõud Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele 20.Tasalaine(võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=Acos(ωt-kx), k=2 π/ λ 21.Hääl. Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli, levib õhus pikilainetusena. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained
Püsiva keskvõimu tekkides ei räägita mitte enam hõimust, vaid arhailisest riigist. Hõimud lõid sugukondlikule korrale 3 tüüpilist organisatsioonilist instituuti, millele hiljem rajanes arhailine ühiskond: kuningas, hõimuvanemad ning rahvakoosolek. Materiaalne õigus Kättemaks. Ei pööratud mitte niivõrd tähelepanu delikti tahtlikusele või tahtmatulse, vaid lähtuti tulemusest. Tavaõigus tekkis vajadusest julgeolekule. Seni kuni puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigus sundiv õigus ning sellest ei peetud alati kinni. Algelisi püüdeid piirata sugukondadevahelisi võitlusi on näha juba sellest, et kättemaksu ei suunatud niivõrd teise sugukonna kui just isiklikult solvaja vastu. II teema. Õiguse allikad 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus. Õiguse vanimaks allikaks arvatavasti tavaõigus. Ühiskond oli millestki olulises kokku leppinud ja sellest omapärasest lepingust peeti kinni. Peeti ka kohtuid
Juht püüab töös mõõdukalt osaleda, et grupi liikmeid innustada. -> hea töömotivatsioon, suurem originaalsete lahenduste hulk. 3)Laissez faire e mittevahelesegav. Juht annab grupi liikemetele täeliku otsutusvabaduse, annab teavet vaid siis, kui küsitakse. Ta ei osale rühmaaruteludes ega töös. Juht ei anna hinnanguid tulemustele. ->halb kvaliteet ja vähe toodangut. Häid tulemusi saavutavad juhid kasutavad mitut juhtimisstiili vastavalt situatsioonile. 1) sundiv nõuab järeleandlikkust ja pidevat enesega nõustamist, initsiatiiv pole soositud, see toob edu kriisisituatsioonides, selle stiili mõju tööõhkkonnale on negatiivne. 2)juhtiv "hea, kuid karm isa", innustab inimesi liikuma visiooni poole, toob edu, kui muudatused nõuavad uut vaahekohta või kui on vajalik selge ja kindel juhtimine, mõju tööõhkkonnale on tugevalt positiivne. 3)ühendav "inimesed kõigepealt", annab vabaduse
hälbiva käitumisega grupile või individuaalselt. SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: /A: 193-197 , /AU: 165-168/, / HMS: 65/ - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). Modernne bürokraatia kui ratsionaalse võimu puhtaim vorm. BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED A: /198-200 /, /AU: 168-171/, / HMS: 66-68/ 1. Tööjaotuse süvenemine. 2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel. 3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud, millega nad tööd teevad. 4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5
· Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. · Takistustest möödavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. · Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lähtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka vis- koossust tõstva lisandi omadusi.
otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist. Majandushoovad pole suutelised täielikult tagama keskkonnakaitse eesmärkide täitmist, sest osa loodusest pole majanduslikult hinnatav Keskkonnapoliitika vahendid saab jagada kolme rühma: 1. seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); 2. finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); 3. sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: 1. kõrvalehoidvat 2. apelleerivat 3. tasakaalustavat 4. stimuleerivat
kui inimene on omandamise ajal aktiivne, kui omandatav on seotud tegevuse eesmärkidega ja tegevuse põhistruktuuriga. Genereerimisefekt seisneb selles, et isik mäletab enda genereeritud või leitud teavet paremini, kui täpselt sama keerulist ja sama kaua tunnetusprotsessidele materjaliks olnud teavet, mida talle lihtsalt esitatakse kellegi teise poolt. Soovitatav on teha selliseid reklaame, mis on mõtteid esile kutsuv, kommenteerima panev, küsimusi esitama sundiv, intrigeeriv – siis genereerimisefekti tõenäosus kasvab. KUJUTLUSE OSA REKLAAMI VASTUVÕTUL Mida elavamat kujutlust reklaamteates sisalduvad apellatsioonid ja kujutised seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine. Elava kujutluse esilekutsumiseks on kasutusel kaks tehnikat: pilfimaterjali kasutamine ja kujundirikka sõnastuse (sõnade) kasutamine tekstis ja pealkirjades.
0 2 4 2 2 2 0 2 F=F0*cos wt kus β-sumbuvustegur, ω0 -süsteemi võnkumise omasagedus, f0 –sundiv jõud Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele (võnkeamplituud saavutab max väärtuse) 22, Tasalaine (võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=A*cos(ωt-kx), k=2 π/ λ 23, Seisev laine, keele võnkumine Seisev laine- Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva
Otsused: Kohene ja täielik keeld - keskkonnakahju põhjustava aine täielik keelustamine Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine Standardite/piirmäärade kehtestamine kokkulepete alusel Vähima võimaliku kahju põhjustamine mõistlike rahaliste vahendite piires Eesmärk luua sobivad/toimivad lahendused jätkusuutlikke tehnoloogiaid kasutades. Keskkonnapoliitika vahendid (outputs?) saab jagada kolme rühma: seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped) 2 Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi,
Oled tulihänna raksuv rünnak, suuri varandusi varjav seek, kihutab mu kihku sinu kämmal, mis on loitev loits ja libaleek. Vahel arvan, et ma sain su kätte ja võin lõpuks täita hingekruusi, kuid sa ühe mürgitad mu lätted, et ma avastama peaksin uusi. Ikka murrad sa just siis mu lille, kui ta hakkab maitsma puhkerõõmu, ja ma värisedes kummargille vajun vastu sinu uhket lõõmu, mis on ühteaegu tee ja teetus, kramplik keeldumus ja sundiv kutse. Olen sinust nõnda võimsaks neetud, et mus eluks saab su tappev tukse. Seitse etüüdi 1. Ütle, kas süda ei ole siis meri, täis tunnete uppuvaid laevu; kas ei ole ta põld, kuhu rõõmude teri külvame, lõigates vaevu? Tärkas lilli seal, kuhu su pisaraid nõrgus. Tuul julgustav juukseid sul silus. Kaardub öö kohal tähtede helendav kõrgus. Elada siiski on ilus! 2. Su südame sädemesammast ligipääsmatul saarel
19. 3. Milliseid spetsiifilisi tehnikaid kasutatakse otsuste langetamiseks perekonnas ja millises ulatuses (näit. konsensus, kauplemine, kompromiss või sundimine; de facto (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund Perekonna elutsükli staadium
kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol). Vastuvõtja võib olla kas masin või organism. Tuleb eristada füüsilist e tehnoloogilist signaali mõistet humanitaar- ja sotsiaalteadustes ülekaalus olevast puhtsemiootilisest kontseptsioonist.Verbaalsel käsul on väga tõenäoliselt nii sümboli kui signaali aspekt ning kõnealune märk kõigub kahe pooluse vahel vastavalt selle üleandmise kontekstile. 2) Sümptom- Sundiv, automaatne, mitte-meelevaldne märk, tähistaja on tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon. Sümptomite eripära, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi (s.o patsiendi -- ,,subjektiivsed sümptomid") ja adressaadi (s.o arsti -- ,,obj. sümptomid") jaoks erinevad. (11.loeng slaid 54) 3)Ikoon- tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel
5 6 (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund Perekonna elutsükli staadium
Järgija valmisolek kõrge keskmine keskmine Madal R4 R3 R2 R1 On võimeline ja On võimeline aga Pole võimeline Pole nõus ja pole nõus või on kindle pole nõus või on aga on nõus või võimeline või on ebakindel kindle ebakindel S4 delegeerv stiil- S3 osalev stiil- S2 veenev, müüv S1 sundiv, käskiv madal inim- ja kõrge inim- madal stiil- kõrge stiil- kõrge ülesandekesksus, ülesandekesksus, ülesande ja ülesande, madal juht delegeerib jagab ideid, inimkesksus- juht inimkesksus, otsustuse ja kaasab selgitab annab täpsed vastutuse otsustamisse juhised, kontrollib
Igasugune tõendav arutlus põhineb eeldusel, et kahest vastandlikust väitest saab tõene olla paratamatult ainult üks, teine neist peab aga väär olema. Nii tuleneb ühe sellise väite tõesuse tõendamisest teise kummutamine, või vastupidi – ühe väite kummutamisest vastupidise väite tõesus (kaudne tõestus). Neile vahekordadele on omane meeltega tajutavast maailmast sõltumatu siduvus, justkui sundiv jõud, mida Parmenides tähistab ka Themise ja Dike – kreeka korra, õiguse ja õigluse jumalannade – nimedega. Need eeldused avavad vastuoludevaba argumentatsiooni valdkonna, mis on sõltumatu üha muutuvatest meeltemuljetest ja teevad Parmenidese silmis inimesele ligipääsetavaks pelkadest oletustest täiesti erineva tõekäsituse. Parmenides fikseerib ka oma, nagu peatselt selgub, tavaarusaama seisukohalt absurdse käsitluse
· Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. · Takistustest möödavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. · Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lähtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihis- tuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplasti- fikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimis- väärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. 15 Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi
v on vastassuunalised. Kirjutan võnkuva keha jaoks Newtony teise seaduse võrrandi mx= -kx-rx ning avaldan selle järgmisel kujul: x+2x+02x=0, kus on kasut. tähistusi 2=r/m, 02=k/m. 0 on see sagedus, millega toimuks süs. vabavõnkumine kk. takistuse puudu-misel, s.o. kui r=0. Seda sagedust nim. süs. võnkumise omasageduseks. §43. Sundvõnkumised ja resonants. Sundvõnkumisteks nim. võn-kumisi, mida võnkumise võimeline süs. sooritab perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul (sundiv jõud). Muutugu sundiv jõud harmooniliselt: f=F 0cost. Liikumisvõrrandi koostamisel peab peale sundiva jõu arvestama ka neid jõude, mis mõjuvad süs.-is selle vaba võnkumise korral, s.o. kvaasielastset jõudu ja keskkonnatakistust. Funktsiooni stabiliseerunud sundvõnkumised: x=f 0/(02-2)2+422*cos(t- arctan2/02-2). Need kujutavad endast harm. võnkumisi, mille sagedus on võrdne sundiva jõu sagedusega. Sundvõnkumiste amplituud on võrdeline sundiva jõu amplituudiga
kui ebasoodas olukorras. Suhtele orienteeritud juhid on edukad mõõdukalt soodas keskkonnas 23. selgita Hersey-Blancardi mudeli järgi, kuidas on omavahel seotud liidristiil ja järgijate valmisolek ülesande täitmiseks Hersey blancardi mudel arvestab peale inim ja ülesandekesksuse ka alluvate valmisolekut ehk tegutsemisküpsust, kus alluv on: · Madal valmidus, võimetu ja ükskõikne või ebakindel- sobib sundiv, käskiv stiil. Juht annab täpsed juhised ja kontrollib täpselt nende täitmist · Võimetu, kuid innukas või enesekidel alluv- veenev, müüv stiil- juht selgitab otsuste tausta ja võimaldab küsida lisainfot · Võimeline aga pole nõus või on ebakindel- motivatsiooni pole- juht kaasab tegevusse · Kõrge valmidusega, alluv on võimekas ja innukas, enesekindel- sobib delegeeriv stiil, las töötab
võimetesse, usk kohustustesse. eelis: ainus võimalus murda vana praktikat. 14. Sotsiaalsed organisatsioonid, bürokraatia tunnusjooned - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). Modernne bürokraatia kui ratsionaalse võimu puhtaim vorm. BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED 1. Tööjaotuse süvenemine 2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel. 3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud, millega nad tööd teevad. 4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6
MITTEFORM toimub iseregulatsioon ja iseorganiseerumine, huvide erinev jaotus vajaduste ja funkts täitmise vahel Organisatsioonid on: - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). BÜROKRAATIA on Juhtimise ratsionaliseeritud/depersonaliseeritud süsteem mis kindlustab eesmärgistatud gruppide tegevuse max täpsuse ja efektiivsuse. TUNNUSED: 1. Tööjaotuse süvenemine. 2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel. 3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud, millega nad tööd teevad. 4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5
Kõrgetel ametikohtadel (direktor jne). 14. Sotsiaalsed organisatsioonid, bürokraatia tunnusjooned SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED: 1. Tööjaotuse süvenemine – alluvusstruktuur. 2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel. 3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud, millega nad tööd teevad. 4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6
Pidude läbiviijad. Territoriaalne hõimuliit · Pärineb sugulusel aga juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud. · Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, nende võim püsiv ja pärilik. · Asustus tihedam ja püsivam kui salga/hõimu puhul Riik · Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistusega poliitiline struktuur · Olemas on keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee. · Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus · Ideoloogia. Majandusetnoloogia Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid.
liikumise suunda. Sumbuvustegur ja sumbuvuse logaritmiline dekrement - Sumbuvustegur on võnkumiste vähenemine eksponentsiaalses astmes. Logaritmiline dekrement on võnkumiste logaritmilise vähenemise määr perioodi lõikes - periood lisatakse nimetajasse, sest toimub vähenemine, ln on võetud seetõttu, et toimub kiirenev (sumbuv) vähenemine ja e astmes korda. ga on tähistatud logaritmiline dekrement. Loeng 15 Sundiv jõud, sundvõnked Sundiv jõud on süsteemile väljaspoolt mõju avaldav jõud. Sundvõnked on sundiva jõu mõjul tekkivad võnkumised, mis viivad keha tasakaalust välja. Aktiivtakistus, reaktiivtakistus, kogutakistus. Faasinihe Aktiivtakistus R on voolutarbijate poolne takistus (vastupidiselt sisetakistusele, mis eksisteeris vooluallika enda olemasolu tõttu). Reaktiivtakistus on induktiivtakistuse (= induktiivne reaktiivtakistus = induktiivpooli takistus) erinevus mahtuvuslikust
liikumise suunda. Sumbuvustegur ja sumbuvuse logaritmiline dekrement - Sumbuvustegur on võnkumiste vähenemine eksponentsiaalses astmes. Logaritmiline dekrement on võnkumiste logaritmilise vähenemise määr perioodi lõikes - periood lisatakse nimetajasse, sest toimub vähenemine, ln on võetud seetõttu, et toimub kiirenev (sumbuv) vähenemine ja e astmes korda. ga on tähistatud logaritmiline dekrement. Loeng 15 Sundiv jõud, sundvõnked Sundiv jõud on süsteemile väljaspoolt mõju avaldav jõud. Sundvõnked on sundiva jõu mõjul tekkivad võnkumised, mis viivad keha tasakaalust välja. Aktiivtakistus, reaktiivtakistus, kogutakistus. Faasinihe Aktiivtakistus R on voolutarbijate poolne takistus (vastupidiselt sisetakistusele, mis eksisteeris vooluallika enda olemasolu tõttu). Reaktiivtakistus on induktiivtakistuse (= induktiivne reaktiivtakistus = induktiivpooli takistus) erinevus mahtuvuslikust
Igal juhul tuleb sellega vaeva näha, sest muidu järgnevad rahulolematusega kaasnevad tagajärjed. Eelkõige tuleb välja selgitada rahulolematuse põhjused ja neid teades valida sobiv tegevusliin. Inimesed käivad tööl eelkõige selleks ,et raha teenida. Õige palgapoliitikapuhul paranevad nii individuaalsed kui brigaadilised töötulemused, suurenev palgasumma aga on rahulolu tekitajaks. Seejuures on väga oluline et peetaks silmas õigluse tajumist. Kui inimesi pingutama sundiv eesmärk püstitada koos nendega, pakub selle saavutamine erilist rahuldust suure saavutusjõuga alluvatele. Igasugused hüvitussüsteemi muutused mõjutavad otseselt alluvate töörahulolu. Teine oluline tegutsemissuund on seotud töökeskkonnaga. Töötingimuste parandamine avaldab töötajate muljet ka sel juhul, kui pole võimalik kõike nende poolt soovitut ellu viia. Paljudele inimestele ei meeldi ebaselgus. Seda aitavad
- hõimuliitude puhul on liikumine sotsiaalsete kihtide vahel suuremad (võimalused ,,karjääri teha" suuremad), kui riigis. Inimese positsioon hierarhias oleneb madalamatel struktuuridel rohkem oma võimetest ja iseloomuomadustest, mitte päritolust. Riigis on inimese võimalused piiratud (tulevik sõltub päritolust). 4. Riik: keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur: - olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee - intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus - ideoloogia (on vaja riiki kui ideoloogiat). Peab olema mingi lugu (mõistmine, miks riik on vajalik) - propagandistlik püüe Abielu ja soorollid Abieluvormid: (ainus universaalne tunnus on seksuaalne suhtkemine) 1) Honogaamia abieluvorm, kus elavad koos üks mees ja naine (ideaaliks vaid 10% ühiskondadest)
antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne.Inimese puhul võivad keskkonnategurid olla:bioloogilised,füüsikalised,sotsiaalsed,geograafilised. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS,et järgmisena sundiv laps põeb sama haigust?-sama haiguse TS on 50% (25% tütardel ja 25% poegadel).
seotud võimuga. Võimu objektiks olek on: kellegi · Tertsiaarne sektor (teenindav) käsule allumine, vastuvaidlemine või kellegi käsu · Kvarternaarne sektor (info) andmine. Traditsioonilistes ühiskondades: kaup-kauba vastu Võimu strateegiad vahetamine, jagamine retsiprooksuse printsiip. Kehtivad · Käskiv, keelav, sundiv võim paneb ka tänapäeval. inimesed olukorda, kus nad on sunnitud võimule Kapitalismi põhitunnused on vaba konkurents, turg on alluma. Selline võim peab olema avalik ja nähtav anonüümne, tootmisvahendid on eraomanduses, inimestel · Veenev, kasvatav võim paneb inimsed on kasumi saamise motiiv. olukorda, kus nad käituvad vabatahtlikult võimule Sotsialismis puudub eraomandus, tootmine lähtub soodsalt. Selline võim peab olema varjatud
*Poliitiline strukturr on püsiv, juhtkond on formaalne, võib võimu edasi anda, võim hakkab omandama iseseisvat väärtust *Asustus tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Suunatud selle poole, et rohkem tsentraliseeruda. Riik Territoriaalne. Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur. Erinevad poliitilised funktsioonid erinevatel organitel, gruppidel erinev ligipääs poliitikale. - olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee - intensiivne põllumajandus, sealt meie toit, tekivad suured linnad, palju spetsialiste, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus - ideoloogiline mõõde, seda teistel pole. Riigil on loodud narratiiv, mis on ühendanud inimesed ühte. Teiste puhul toimub sugulus. Et inimesed mõtleksid teatud asjadest sarnaselt. Riik ise süsteemina pole antropoloogide uurimisobjekt. Seitsmes loeng Majandusetnoloogia