Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimuste vastused füüsikas (4)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Kordamisküsimuste vastused


  • Seisulaine – kahe ühesuguse amplituudiga vastastikuse tasalaine liitumisel tekkiv võnkeprotsess. Tekib laine peegeldumisel tõkkelt. Tõkkele langev laine ning talle vastu leviv peegeldunud laine tekitavad liitudes seisulaine
  • Seisulaine võrrand:
    a – laine amplituud
    x - koordinaat
    λ - lainepikkus
    ω - sagedus
    t - aeg
  • Lainepikkus – kahe lähima ühes faasis võnkuva punkti vahemaa
    Sagedus – (võnkesagedus) ajaühikus sooritatud võngete arv. Ühik Hz
  • Harmooniline on võnkumine, mille puhul võnkuva suuruse (voolutugevuse, pendli hälbe) suuruse sõltuvuse ajast määrab siinus - või koosinusfunktsioon
  • n=2 korral ei või magnet olla keele keskel, kuna sellisel juhul on keele keskel seisulainete sõlmekoht, mis ei võngu. Seega sõlmekohale mõjuv jõud ei pane keelt võnkuma. (Vt joonis 29.). Antud katses hakkab keel sellisel juhul arvatavasti võnkuma nii, nagu n=1.
  • Resonants – nähtus mille puhul sundvõnkumise korral teatud sageduse juures antud süsteemi võnkeamplituud saavutab maksimumi. Võnkuv süsteem on niisuguse sagedusega jõu suhtes eriti vastuvõtlik.
  • Resonantsi korral sõltub võnkeamplituud võnkuvat keha ümbritseva keskkonna takistusest, kui takistus = 0, kasvaks võnkeamplituud ∞
  • omavõnkumine – sundvõnkumine, kui võnkuv süsteem määrab ise välismõju vastuvõtmise hetke (kellapendel tasakaaluasendis)
    vabavõnkumine – võnkumine, mis toimub süsteemis pärast seda, kui süsteem on viidud (välisjõu toimel) välja tasakaaluasendist ning siis jäetud vabaks igasugustest välismõjudest (nt pendli võnkumine)
    sundvõnkumine – võnkumine, mida võnkumisvõimeline süsteem sooritab mingi perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel (sundiv jõud)
  • Laine levimise kiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest

  • Kordamisküsimuste vastused füüsikas #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 218 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    pdf

    Keele võnkumised

    !" # $$% & #'''()#*+', $$ - $$ . /. 0 0/0/0 0.0 Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......±........., d = ......±........., =......±......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 l=0.900 m d 4.0 10 -4 m m g 9.818 s2 kg 7.8 10 3 m3 m1 0.729 kg m 2 1.151 kg m 3 1.454 kg m 4 1.593 kg Omavõnkesageduste arvutamine n mg fn ld 1. n = 1 1 m 1g f n1 47.47 Hz ld 1 m 2g f n2 59.65 Hz ld 1 m 3g f n3 67.05 Hz ld 1 m 4g f n4 70.18 Hz ld 2. n = 2

    Füüsika
    thumbnail
    12
    xlsx

    Keele võnkumised 17 arvutused

    Arvutused ja veaarvutused _(,0 = 2.0 ,95) l = 0.900 m d = 0.0005 m g = 9.818 m/s2 = 7800 kg/m3 m1 = 4.0 kg m2 = 3.0 kg m3 = 1.5 kg m4 = 1.0 kg m5 = 0.5 kg Omavõnkesageduste arvutamine _=/ (/) 1 n=1 _1=1/ ((_1 )/) 96.70 Hz = _2=1/ ((_2 )/) 83.74 Hz = _3=1/ 59.22 Hz ((_3 )/) = _4=1/ 48.35 Hz ((_4 )/) = _5=1/ ((_4 )/) 34.19 Hz = 2 n=2 _1=2/ ((_2 )/) 167.5 Hz = 3 n=3 _1=3/ ((_2 )/) 251.2 Hz = Lainete levimiskiiruste arvutamine =(/())=(4/ (^2 ))=2/(/()) _1=2/((_1 )/())= /^

    Füüsika praktikum
    thumbnail
    4
    docx

    Võnkumine ja lained

    Võnkumine Võnkumine ­ perioodiline, edasi-tagasi liikumine teatud tasakaaluasendist Liigid: 1) Vabavõnkumine ­ süsteemi sisejõu mõjul toimuv võnkumine nt: niidi otsa riputatud kivi 2) Sundvõnkumine ­ võnkumine mingi välise perioodilise jõu mõjul nt: pintsli liikumine värvimisel Vabavõnkumine on sumbuv ja toimub tingimustel: 1) Süsteemil on püsiv tasakaaluolek 2) Süsteem omab inertsust 3) Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks välise tõuke Võnkumist iseloomustavad suurused: 1) Võnkeperiood ­ ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg T ­ võnkeperiood (s) t- koguaeg (s) N- võngete arv t T= N 2) Võnkesagedus ­ ajaühikus sooritatav täisvõngete arv 1 N f- võnkesagedus f= = T t 3) Hälve ­ võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (m) (tähis- x)

    võnkumine ja lained
    thumbnail
    11
    doc

    Võnkumine

    .................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nimetatakse võnkumiseks. Võnkumine teise sõnaga võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku. Võnkumist liigitatakse välismõju toimimise ja harmoonilise võnkumisega järgi..................................................................................... 3 Võnkumise liigid.........................................................................................................................4 Vabavõnkumine.................................................................

    Füüsika
    thumbnail
    5
    doc

    Ringliikumine, liikumine, võnked

    Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk  radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus  radiaani sekundis rad/s sagedus f;  pööret/sekunids; herts Pööret/s Hz Periood T sekund s Ringliikumine- Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Pöördliikumisel (pöörlemine) asub telg, mille ümber liikumine toimub kehas sees. Pöördenurk-Nurk mille võrra võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat

    Füüsika
    thumbnail
    5
    pdf

    Võnkumised ja lained

    Võnkumised ja lained 1 MEHAANILISED VÕNKUMISED Võnkumine (võnkliikumine) – perioodiline keha liikumine (või füüsikalise suuruse muutumine) mingi tasakaalse asendi (või väärtuse) ümber. Mehaaniline võnkumine – kehade võnkumine (nt pendlid, kiiged jne). VÕNKUMISED VABAVÕNKUMISED SUNDVÕNKUMISED SUMBUMATUD SUMBUVAD Vabavõnkumised – võnkumised, mis toimuvad võnkesüsteemi siseste jõudude mõjul. Sundvõnkumised – võnkumised, mis toimuvad võnkesüsteemi väliste perioodiliselt muutuvate jõudude mõjul. Sumbumatud võnkumised – vabavõnkumised, kus süsteemisisesed liikumist takistavad jõud puuduvad, mille tõttu võnkeamplituud ajas ei muutu. Sumbuvad võnkumised – vabavõnkumised, kus toimivad liikumist takistavad jõud (nt hõõrdejõud

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    2
    docx

    Füüsika- võnkumised ja lained

    Võnkumine- nimetatakse perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Mitmest vastastikmõjus olevast kehast koosnevat süsteemi, milles võib tekkida võnkumine, nimetatakse võnkesüsteemiks. Vabavõnkumine ­ nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Nt: 1)kiik, kui talle hoogu ei anna. Mehaanilise vabavõnkumise tekkimiseks peab süsteemis olema täidetud kolm tingimust: 1) Peab olema püsiv tasakaaluolek 2)Süsteem peab omama inertsi 3)Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks valise tõuke Sundvõnkumine ­ toimub välise perioodlise jõu mõjul. Nt: õmblusmasina nõel. Sumbuv võnkumine- võnke amplituut väheneb. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad võnkumised. Sumbumatu võnkumine- võnke amplituut ei muutu. Sundvõnkumine on tavaliselt sumbumatu. Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. T=t/N Võnkesagedus- ajaühikus

    Analoogelektroonika
    thumbnail
    6
    doc

    Lained,võnkumised,faas

    Vibratsioon on väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine. · Vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine · Üldvibratsioon ­ mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu · Püsiv vibratsioon ­ vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB · Muutuv vibratsioon ­ vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB Võnkumiseks laias mõttes nimetatakse mis tahes protsessi, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või siis rohkem või vähem ligikaudselt perioodiliselt korduva muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku. Võnkumiste näited Erinevad võnkumised on iseloomustatavad erinevate võnkuvate suuruste kaudu. Mehaanilise võnkumise (näit

    Füüsika




    Kommentaarid (4)

    otra profiilipilt
    otra: kõik okei 1 a4 täpselt need mõisted, mis kirjas on.
    14:15 20-01-2009
    nikeadi profiilipilt
    Andres Põder: Vähe infot, polnud eriti kasu
    19:36 22-05-2010
    Jeesuslaps profiilipilt
    Jeesuslaps: paremat ei oska tahtagi
    14:50 07-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun