Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu.
6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................7 Sissejuhatus Sulgpall, kui mittekontaktne individuaalne spordiala, koosneb erinevatest üleshüpetest, väljaastetest, kiiretest suunamuutustest ja käe liigutustest. Nende liigutuste ajal võib keha olla aldis erinevat tüüpi vigastustele. Seega ei ole sulgpallurite seas ebatavaline, et treeningu või mängu ajal saadakse erinevaid vigastusi. Siiski on sulgpall üsnagi turvaline mäng, väikese vigastusohu tõttu, aga mängus ettejuhtuvate vigastuste teadlikus on ikkagi vajalik. Ühes Hong Kongi professionaalsete sulgpallurite peal läbi viidud uuringust tuli välja, et kõige sagedasemad vigastuse tüübid olid nikastused ja kõige tihedamini tuli seda ette selja, õla, reie ja põlve piirkonnas ( A. Muttalib, M. Zaidi, C. Khoo, 2009 ). Vigastuste põhjused
(sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina.
.......................... lk 14 Pea vigastused .................................................................................................... lk 16 Toitumine ja kehaline koormus ........................................................................... lk 17 Spordivigastuste üldiseloomustus Tavaliselt nimetatakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel või planeeritud treeningutel. Nende nimetuste alla käib ka harrastusport ja meelelahutuslik sport. Erakorralisse meditsiiniosakonda sattuvatest juhtumitest on pooled spordivigastused. 2 Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused
Korvpallivorm koosneb ilma varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja korvpallijalanõudest. Igal mängijal on individuaalne number. Korvpallivõistkond koosneb võistlustel 12st mängijast ning platsil korraga on tiimi esindamas 5 mängijat, teised mängijad on vahetuspingil ootamas oma mänguvõimalust. Vahetuste arv ei ole piiratud. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama, palli tohib sööta tiimikaaslasele. Iga mängija võib peale visata korvile. Võistkonda juhib treener. Korvpalli mängijate positsioonid: tagamängija, ääremängija ja keskmängija. Korvpalli mängitakse 4x10 minutit. Tiimidel on oma mängutaktikad ja kombinatsioonid mida õpitakse ning harjutatakse treeningutel, ning kasutatakse võistlustel, et korraldada kombineeritud rünnak või kaitsetöö. 2.1. Korvpalli ajalugu Korvpalli on pika ajalooga sportmäng, korvpall leiutati USA-s Springfieldis aastal 1891 kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismithi poolt. 1892
- halb jooksutehnika - halvad jooksujalanõud Allikas: J. Roschinsky 2003, H.Lemberg jt. Jooksja tarkvara. 2004. Rein Jalak. Tervise treening. 2006 Jooksja olulisemad vigastused Vaatamata põhjaliku soojendusele, koormuste mõõdukale suurendamisele ja ettevaatusabinõude jälgimisele, võib jooksjakarjääri jooskul siiski ette tulla mõni vigastus. Eelkõige tuleb siis säilitada rahu ja jälgida nelja olulist reeglit - puhkus, jää, kompress ja lamades vigastatud jala tõstmine kehatasandist kõrgemale. Võta endale piisavalt aega kosumiseks ning peatselt võib rajale tagasi jõuda varem, kui arvatagi oskad. Ning ära unusta tehtud vigadest õppust võtta. Järgnevalt käsitleme mõningaid jooksjate seas enimlevinud vigastusi, nendest hoidumise võimalusi ja ravi. Villid Jooksjate seas enimlevinud vigastuseks on villid
elavad esivanemad hakkasid paari miljoni aasta eest jooksma. Tänu sellele on meil , kellele hüveks, kellele nuhtluseks : pikad jalad, suured kannikad, karvatu keha, kalduvus higistada ning veel paar tosinat anatoomilist omapära. Sündinud maratonijooksjad. Nende kõigi eesmärk on aidata inimesel paremini pikki maid jooksujalu läbida. Volüümikas tagumik selleks, et tasakaalu hoida; higistamine ja karvanappus, et keha paremini jahutada; Achilleuse kõõlus annab sörgile samuti hoogu juurde, kuigi on kõndimisel kasutu jne. Me oleme sündinud maratonijooksjad. 2 1. JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus
· Shlatter on üks sagedamini esinevaid põlvehaigusi; 3 Eesmärkide saavutamiseks ja hüpoteeside tõestamiseks on vajalikud järgmiste ülesannete täitmine: · läbi töötada teemakohane kirjandus ja kasutada olulisemat teavet antud töös; · analüüsida saadud tulemusi ja koostada järeldused; 1.0 Põlvetraumad on spordis ja kehakultuuris on paljude positiivsete mõjude ja emotsioonide kõrval ka probleeme, millest üks suurematest on traumatism. Sport on pingeline ja aktiivne tegevus, 4 mis on seotud ekstreemsituatsioonidega ning nõuab head tervist. Kõrgeid sportlikke tulemusi saavutab ainult terve sportlane. Et sport ja kehakultuur võimaldaks inimesel tervist edendada, mitte kahjustada, on vajalik järgida teatud tingimusi. Nendeks tingimusteks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine.
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga,
..........................................................................17 3. VIGASTATUD TANTSIJA.......................................................................................................19 3.1 Igapäevased toimingud ja kehakasutus...............................................................................20 3.2 Tagasipöördumine normtegevuse ja koormuse juurde........................................................22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE ....................................................23 INTERVJUUDE ANALÜÜS........................................................................................................23 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................26 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................28 LISAD......................
inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda.
küünarnukiga, on suure tõenäosusega tegu kõõlusevaluga. Liigese- ning kõõlusevalu puhul tuleb kohe pöörduda arsti juurde. 3. Valu tüüp: kas valu on terav ja torkav või laiahaardeline ning ühtlane? Esimese korral tuleb jällegi kohe arsti juurde pöörduda. 4. Haav: lõhkised kohad tuleb antiseptikuga puhastada ning vajadusel plaastriga katta. Võimlejate puhul saab väga suure koormuse põlv. Põlv töötab nagu auto amortisaator, andes hüpates vajaliku tõuke ning pehmendades maandumist. Samas väsib põlv väga kiiresti ära ning tekkida võivad mikrotraumad või tõsisemad kõõlusetraumad. Samuti võib tekkida Osgood-Schlatteri haigus. Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluu ülaossa
Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi
Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Eesti Olümpiakomitee Keskus Ants Nurmekivi Kristjan Port Tiia Randma pedagoogikateaduste kandidaat bioloogiateaduste kandidaat Eesti Kaubandus Tööstuskoda Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Tallinna Ülikooli kehakutuuriteadus- treeninguõpetuse instituut kond Lennart Raudsepp Gunnar Männik Kaivo Thomson liikumis ja sporditeaduste doktor Spordiarst pedagoogikateaduste kandidaat Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Bioloogiateaduste kandidaat Tallinna Ülikooli kehakutuuri- treeninguõpetuse instituut teaduskond Euroopa Spordipsühholoogia
ka, et jalgu liikuma panna pole võimalik ja et ta jääb poolest kehast halvatuks," rääkis Aivar Leok. Avo Leok ei vandunud saatusele alla ja käis Moskvas eriravi saamas. "Praegu on seis küll täitsa null. Tähendab, mõnel kohal on tundlikkus olemas, aga liigutada ma ei saa. Kohatine tundlikkus säilitab ometi usu!" rääkis Avo Leok eelmise aasta alguses. Aug murdis puusaluu, rangluu ja sõrme Kui jalgrattur peab pärast kukkumist naha jalale tagasi rullima, pole see nende mõistes vigastus. Luumurde tuleb pedaalijatel siiski aina ette. Kõige rägemalt on eestlastest võistluste ajal vigastada saanud Andrus Aug. Domina Vacanze värves sõites kukkus Aug Itaalia velotuuri kuuenda etapi lõpujoone järel, takerdunud klubikaaslase tagarattasse. Kiirabiauto toimetas Augi Rooma-lähedasse haiglasse. Murdunud olid puus, mille killud kinnitati poltidega, rangluu neljas kord karjääri jooksul ja üks sõrm. "Õnn, et kiiver peas oli treeningul polnuks
.................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada
metoodikaid ka närvi- ja lihashaiguste diagnostikas. Elektriravi vastunäidustused: · Pahaloomulised kasvajad; · Voolu talumatus; · Metallvõõrkehad toime piirkonnas; · Rasedus; · Ebaselge diagnoos; · Kardistimulaator; · Hüpertooniatõbi; · Kroonilised südame- ja veresoonkonna haigused. 10 Teipimine Teipimine on meetod, mis võimaldab sportlasel asuda treenima enne, kui vigastus on täielikult paranenud või kui on oht vigastatud piirkonda uuesti traumeerida. Teipimine kujutab endast plaastriribade asetamist kehaosadele spetsiaalse metoodikaga. Teipimisel piiratakse teatud kindlasuunalisi liigutusi, kuid teistes suundades on liikumine vaba. Samas avaldatakse survet lihasgrupile, vältimaks selle maksimaalse kontraktsiooni (võttes ära osa koormusest). Teipimise eesmärgid:
etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse
Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud. Esimesed teadaolevad jooksuvõistlused olümpial toimusid Vana-Kreekas. Hiljem sai alguse Briti saartelt tänapäevale sarnane kergejõustik, kus aladeks on mitmesugused jooksualad nagu sprint, kesk- ja pikamaajooks, teate- ja tõkkejooksud [6]. 1.1. Mõju organismile Jooksmine kui sport on tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks. Jooksmine on kõige lihtsam viis füüsilise vormi hoidmiseks ja tervise tugevdamiseks regulaarselt jooksmas käimisel. Sportivatel noortel arenevad lihased kiiremini kui nendel, kes ei ole füüsiliselt aktiivsed. Jooksmine tagab noortele tugevama tervise ja kehalise töövõime, hea enesetunde ning on ka suurepärane vahend stressi ja väsimuse vastu. Ka pole jooksmisega kunagi hilja alustada. Tuleb lihtsalt leida aega selle jaoks
Vigastused tulenevad ka keskkonnatingimustest, nagu sportimine kõrgmäestikus, liiga kõrge või madal temperatuur ja õhuniiskus. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel ja nendeks on luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jm. Krooniliste ehk ülekoormuse vigastuste põhjuseks on korduvad koormused, mis ületavad organismi koormustaluvuse või varasemast vigastusest mitte paranemine. Ülekoormuse põhjuseks võib olla väljaravimata vigastus, vale sporditehnika, liigne kehakaal, treenimine väsimuse foonil, liiga tugev koormus, ühekülgne koormusoormuse ja puhkuse vale vahekord. Ülekoormussündroomi põhjuseks on mittevastavus sidekoe individuaalse koormustaluvuse ja kehalisel koormusel saadava koormuse vahel. TLA passiivne osa kohaneb kehalise koormusega aeglaselt (kõõlused, sidemed, kõhred, luud). Aktiivne osa (lihased- ja südame – vereringe) kohanevad märksa kiiremini. Ühekülgse ja liialt intensiivse koormuse korral
Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min
Tervisepsühholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2. ohtlikke keskkonnatingimusi 3. tu
Palju sõltub sellest, kuidas su tehinka vastu peab ja kuidas on sinu sõiduvorm. Motokrossi nimetuse alla läheb kirja nii soolokross kui ka külgvankrite kross ning olemas on ka veel staadionikross. Motokrossi harrastatakse enamasti suvel, kuid päris paljud tegelevad ka talvel, siis on võimalus sõita sisehallis või on olemas spetsiaalsed krossinaelad, millega sõita jääl või krossirajal. Motokross on ka väga ohtlik ja traumaderohke sport, mis on enamasti tingitud halvast füüsilisest vormist või tehnika probleemide tagajärjel kukkumisest. Eesti motospordi areng algas kohe peale teise maailmasõja lõppu. Tallinna motomehed otsisid siis oma peidetud mootorrattad välja. Kuna enamus võidusõidumasinaid olid sõjamöllus hävinud, siis tuli neid restaureerida. 1945. aastal 24. juunil peeti juba esimesed võistlused kiirenduses ja seda 1 km distantsil. Kuu
halvad treening- ja võistlustingimused Sisemised tegurid on: oma võimete ülehindamine reeglite eiramine haigena treenimine ja võistlemine vale treeningumetoodika halb koordinatsioon organismi vedeliku- ja mineraalide kadu. Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastust pole taastutud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületaad konkreetse piirkonna koormustaluvuse. 2) Mida kujutab endast meniski vigastus? Meniskid kujutavad endast hobuserauakujulisi kiudkõhrest siledapinnalisi moodustisi, mis paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. Meniski ülesanne on koormuse ühtlane ümberjaotamine, liigese stabiliseerimine ja energia absorbeerimine. 7 Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlvliigese
Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
.....................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Treeningprogramm terveks aastaks on treenerile kõige tähtsam, et planeerida sportlase edasist arengut. Treeninguprogrammi koostamisel peab treener lähtuma treeningu põhiprintsiipidest ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlaid teadmisi, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Tänapäeva võrkpallur peab olema kõrgel tasemel tehnilis-taktikalises, psühholoogilises ja kehalises plaanis. Vastasel juhul ei olda piisavalt konkurentsivõimeline, et tippvõrkpallis läbi lüüa. Võrkpallur vajab kehalistest võimetest peale
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis p
Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi spordis. Kui üldse tahta selles valdkonnas läbi lüüa, siis peab kindlasti olema vaimselt tugev. Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus. Võtmesõnad: Sport, korvpall, psühholoogia, treenimine, vaimne tugevus, vaimne valmisolek.
aktiivsuse vahelisest seosest meeleolu ja enesetundega ning kehalise kasvatuse tunni osatähtsusest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Läbiviidud uurimistöö põhjal võib järeldada, et koostajate püstitatud hüpotees ei leidis kinnitust,kuna õpilaste kehaline aktiivsus ja tahe minna järgmisesse tundi langes. 21 Kasutatud allikad 1. Vikipeedia 2015: Kehaline aktiivsus. 2. Jalak, Rein. 2013. Liikumine ja sport. nr 7, lk 59-64. 3. Eesti Olümpiakomitee. Liikumise tähtsus tervisele. Loetud: http://liigume.ee/sinu- treener/liikumine-ja-tervis/liikumise-tahtsus-tervisele, 27.03.2015. 4. Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Osakond, Kehalise aktiivsuse mõju noore organismile. Loetud: http://www.tlu.ee/opmat/tp/aktiivsus/kehalise_aktiivsuse_mju_noore_tervisele.html, 24.03.2015. 5. Loko, Jaan
Referaat Tervist tagavad spordialad 11.klass 2 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1.Jalgrattasõit- olulised tedmised 1.1 Enne jalgratta ostmist...............................................................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus...................................................................
Mõisted Õnnetus – ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis tekitab või mis on potensiaalselt võimeline tekitama vigastust. Õnnetusjuhtum – tahtmatu, ettekavatsemata ja äkilise toimega jõud või tegevus, mis toob endaga kaasa isiku vigastused. Vigastus – inimese organismi kahjustus, mis tekib mingi energiahulga akuutsest ülekandmisest organismile, järsust soojuse, hapniku puudusest või mürgiste ainete sattumisest organismi. Trauma – vigastus, mis on tekkinud väliskkeskkona mehaanilise, füüsilise, lokaalse toimega keemilise või psüühilise iseloomuga tegurite toime tagajärjel. Õnnestused, vigastused, traumad Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete
• vähendab lihasevalu ja -turset; • parandab liigeste liikuvust; • parandab sportlikku sooritusvõimet; • intensiivistab vereringlust ja seega ka laktaadi eemaldamist ning alandab kreatiini kinaasi taset. 6. Milliste skeletilihaseprobleemide korral peaks sportlane pidama nõu füsioterapeudiga? • valulikkus ükskõik millises skeletilihaste piirkonnas; • varasem vigastus, millega füsioterapeudi poole pole pöördutud; • trauma- ja ülekoormussündroomijärgne taastumine; • märgatav kehapoolte asümmeetria; • häirunud liigutusmustrid erialasel sooritusel 7. Mida hinnatakse sportlasel füsioterapeutilise hindamise käigus? (Nimetage vähemalt kolm parameetrit.) 1- sportlase rühti 2- kehaosade aktiivsust 3- passiivset liigeseliikuvust * ( need on ka nt : lihasejõunäitajaid, staatilist ja dünaamilist tasakaalu ja koordinatsiooni) 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
