Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus (0)

Kuressaare Gümnaasium
Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus
Uurimistöö
Koostaja : Riina Suu 12.b
Juhendaja : Riina Keel
2013
Sisukord:
Sissejuhatus
3
Põlvetraumad 5
Sporditraumade põhjused 6
Osgood Schlatter 7
Harjutuskava 9
Kasutatud kirjandus 10
Sissejuhatus
Trauma on igasugune kogemus, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja heaolule. Trauma viitab inimese ellujäämise põhireeglite rikkumisele:
Neid reegleid rikuvad sageli mitmed sündmused, mis viitavad sellele, et maailm on kontrollitamatu ja ennustamatu (nt. raske haigus, puue, füüsiline või seksuaalne vägivald, sotsiaalne alandamine , töö/teenistuse kaotus, lahutus ja lahusolek, raske kaotus, tegelik või võimalik õnnetusjuhtum jt.) (Brewin, Dalgleish, & Joseph, 1996).
Ajaliselt võib traumad jagada kahte tüüpi: ühekordne episood ja korduv trauma.
Põlvetrauma on spordis üldiselt üks sagedasemaid vigastusi. Seda eelkõige suure koormuse tõttu, mis põlveliigesele langeb. Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased .
Suuremaid liigessidemeid on neli:
1) mediaalne kollateraalside,
2) lateraalne kollateraalside,
3) eesmine ristatiside,
4) tagumine ristatiside.
Antud teema valis mulle õpetaja ja arvan,et ka endale on see teema väga oluline,kuna ka minul on põlvetrama ja schlatter.
Antud töös püstitatud probleemid:

• Millised on sagedasemad põlvetraumad;
  
• Kuidas need tekivad (põhjused), sümptomid;
  
• Kuidas vältida põlvetraumasid? Mida jälgida;
  
• Mida kujuab endast Osgood Schlatteri haigus;
  
• Kellel see haigus esineb ja miks;
  

Antud töö eesmärgid:

• Leida kui paljudel esineb Osgood Schlatterit;
  
• Kellel pealmisel esineb Schlatter;
  
• Millised on pealmised põlvetraumad;
  

Töös püstitatud hüpoteesid:

• Põlvetraumad on kerge tulema ;
  
• Traumadesse tuleb tõsiselt suhtuda ;
  
• Shlatter on üks sagedamini esinevaid põlvehaigusi;
  

Eesmärkide saavutamiseks ja hüpoteeside tõestamiseks on vajalikud järgmiste ülesannete täitmine:

• läbi töötada teemakohane kirjandus ja kasutada olulisemat teavet antud töös;
  

• analüüsida saadud tulemusi ja koostada järeldused;
  

1.0 Põlvetraumad on spordis ja kehakultuuris on paljude positiivsete mõjude ja emotsioonide kõrval ka probleeme, millest üks suurematest on traumatism. Sport on pingeline ja aktiivne tegevus, mis on seotud ekstreemsituatsioonidega ning nõuab head tervist. Kõrgeid sportlikke tulemusi saavutab ainult terve sportlane. Et sport ja kehakultuur  võimaldaks inimesel tervist edendada, mitte kahjustada, on vajalik järgida teatud tingimusi. Nendeks tingimusteks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine.
Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised , jne) mõju organismile, mis kahjustab selle terviklikkust, lõhub ehitust kudede tasandil ja muudab normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimist.
Sporditraumad klassifitseeritakse raskuste järgi:

• I aste -kerge trauma - traumad ei tekita olulisi muutusi organismis ja ei too kaasa sportimis- või töövõimetust. Raviperiood on kuni 10 päeva.
  
• II aste - keskmise raskusega trauma - traumad, mis tekitavad organismile selgeid muudatusi, mis toovad kaasa 10-30-päevase töö- või sportimisvõimetuse.
  
• III aste - raske trauma - traumad, mis põhjustavad järsult väljendunud tervisehäireid. Sportlase töövõimetuse aeg on üle 30 päeva.
  

Kõikide spordivigastuste osas tekib enim lihaste ja sidemete vigastusi raskejõustikus, kergejõustikus ja võimlemises. Sidemete venitused ja rebendid on sagedased maadluses, kergejõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises.
Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö- ja ülajäseme traumad - 70% kõikest traumadest. Alajäsemete vigastused on sagedamini kergejõustikus, sportmängudes, suusaspordis - kõigist vigastustest moodustavad need 66%. Pea ja näo traumasid on poksis- 65 % . Ülajäseme vigastustest on sõrme- ja randmevigastusi võrkpallis, käsipallis ja korvpallis 80 %. Tennises küünarnuki vigastusi - 70 %. Kogu traumadest moodustavad põlve ja hüppeliigese probleemid jalgpallis ja võrkpallis näiteks 48 %. Kõikidest sporditraumadest tekivad kõige sagedamini keskmise raskusega traumad.
Trauma on sportlase jaoks väga suur psühholoogiline ja füüsiline katsumus , mis jätab väga negatiivse ning sügava jälje psüühikasse ja tervisesse. Raskete astmete traumad lõppevad 8-10 % täieliku töövõimetuse - invaliidsusega.Sporditraumade ennetamises on väga oluline teada, millised faktorid põhjustavad terviserikkeid sporditegevuses.
1.1 Sporditraumade põhjusteks on :
1. Organisatoorsed probleemid

• nõrk treeningudistsipliin - ei järgita treeneri või õpetaja juhiseid
  
• vale koormuse jaotamine
  
• treeningu pikkus ei vasta osaleja vanusele ega füüsilistele võimetele
  
• vead harjutuste sooritamise tehnikas
  
• mängureegite mittetundmine
  

2.Ebakvaliteetne spordiinventar või sportimistingimused

• katkised või purunemisohtlikud trenažöörid
  
• mittekõlblikud konstruktsioonid
  
• vananenud või vastavaks spordialaks mittekõlbulik spordiinventar
  
• ventilatsiooni puudumine
  

3. Ilmastikuolud

• raskete ilmastikuolude (kõva tuul, madal või liiga kõrge temperatuur, kõrge niiskustase , lumi ja jää) mittearvestamine riietuse ja jalanõude valikul
  

4. Turvalisuse eiramine spordipaikade hooldamises

• ohutustehnika eiramine (matid, kaitsmed , kaitserihmad)
  
• võõrkehad ja muud spordikonstruktsioonid väljakutel
  
• õppetunnis harjutuste läbiviimine libedatel pindadel
  
• soorituse ajal julgestamise eiramine
  

5. Meditsiiniliste nõuete rikkumine

• treeningutel ja võistlustel osalemine haigena
  
• raviperioodi eiramine
  
• arsti ettekirjutuse rikkumisel võistlustel osalemine
  

6.Enda võimete ülehindamine ja reeglite rikkumine

• väsimuse mittetunnetamine
  
• koormuse vale doseerimine
  
• võistluste spordidistsipliini rikkumine (vajalik on range võistlusmääruste järgimine ja teiste sportijatega arvestamine ning nende austamine)
  
• sportides ohtlike esemete kandmine (ketid, prillid , sõrmused, kõrvarõngad)
  
• harjutuse sooritamine vale tehnikaga
  
• ülekaal
  
• võistlus- või treeningueelse soojenduse puudulikkus
  
• venitusharjutuste mittesooritamine
  

Sporditraumade ennetamine nõuab detailset põhjuste uuringut ja neid põhjuseid peaks olema analüüsinud nii sportlane ise, kui teinud seda ka koos arsti ja treeneriga, et edaspidi vältida mõjufaktoreid ja ära hoida tulevikus traumade kordumist .

2.0 OSGOOD-SCHLATTERI HAIGUS

Osgood-Schlatteri haigus
Morbus Osgood-Schlatteri ( ld.k.)
Osgood-Schlatter disease ( ingl.k.)
Selgitus
Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha (sääreluul) luustumishäirega, mis avaldub valuna  põlve eesosas .
Ülevaade
Haiguse esinemissagedus on  väike, sagedamini esineb seda aktiivsetel sportlikel poistel. 
Tavaliselt on paranemine hea, aharvem on vajalik kirurgiline ravi. 
TEKKEPÕHJUSED JA - MEHHANISMID
Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluuülaossa. 
Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakseköbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel. 
Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahelekõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all. 
Haiguse tekkepõhjused ei ole teada, kuid soodustavateks faktoriteks peetakse sagedasi pisitraumasid, mis enamasti on seotud spordiga.
SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
Kaebused tekivad  tavaliselt  lapseeas  11-14 eluaasta vahel, siis kui lapse kehaline aktiivsus suureneb. Väljavõlvuv köbruke sääre ülaosas võib olla vaatlusel nähtav.
Põhiliseks kaebuseks on valu sääre ülemises kolmandikus. Samuti võib esineda puutehellust antud piirkonnas. Sageli tekib valu põlvili asendis või suuremal koormusel .
DIAGNOOSIMINE EHK MILLISED UURINGUD VÕIDAKSE TEHA JA MIKS
Haigus tehakse kindlaks avalduvate sümptomite alusel. Selleks on valu sääre ülemises kolmandikus, mis avaldub eriti põlvili asendis. Katsudes esineb samas piirkonnaspuutehellus, harvem turse.
Vajalik on alati teha röntgenuuring põlveliigesest. Röntgenfilmil on võimalik näha põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäiret.
RAVIVÕIMALUSED
Kuni laps on kasvueas, rakendatakse tablettravi. Ägeda valu korral tuleb koormusest loobuda  ja lisaks tarvitada valu leevendavaid ravimeid ( Ibuprofeen , Diklofenak). Ärritust haigele kohale aitab leevendada kitsas tugisidepõlve alla 
Kui esineb turse, võib valulikku ja paistes piirkonda määrida valuvastaste salvidega (Fastum geel). 
Kirurgilist ravi rakendatakse vajadusel ja ainult täiskasvanueas. Operatsiooni käigus eemaldatakse luuga ühinemata jäänud osa.
Tablettravi järgselt on vajalik alustada ravikehakultuuriga, mille eesmärgiks on reielihaste tugevdamine. Operatsioonijärgselt on taastumine täielik. Haav paraneb 10-12 päeva ja sellejärgselt vaevusi ei jää.
PROGNOOS
Kui haigus on diagnoositud, siis mingit elukvaliteedi langust sellega ei kaasne ja püsivat tervisehäiret ei jää.
ENNETAMINE
Aktiivse spordiga tegelemisel tasub meeles pidada, et treeningut tuleb alustada korraliku soojendusega ja venistusharjutustega. Kui peale treeningut tekib valu, siis leevendada seda külmakotiga.
(Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern)
3.0 Kava Osgood Schlatteriga noorele inimesle kodus harjutamiseks. (10 harjutust)

Istu maha ja toeta käed kehast tahapoole. Jalad siruta enne sirgelt ja tõsta rahulikult üksjalg ülesse,hoia paar sekundit ning lase alla rahulikult (10 korda)

Istu kuskile kõrgemale,nii et jalg oleks enam vähem 90 kraadi ning tõsta jalga ülesse ja alla (10 korda)

Istud kõrgemal ning tõused ülesse püsti toetudes haigele jalale ,tervet jalga hoiad üleval(10 korda) (kui hakkab valus tuleb ül katkestada)

Istu ja lased jalad ette sirgelt ning katsu varbaotsi sama harjutust võib ka püsti teha

Seisa püsti hoides ühekäega kuskilt kinni,ning tõmba jalg taha krõnksu ja hoia.( Lugedes 10-ni) Keha peab sirge olema.( saab tõmmata vastavalt valule krõnksu) (lugedes

Heida pikali ning tõsta jalga sirgelt ülesse ja siis lase alla( 10 korda)

Heida pikali ja tõsta jalg seinapeale ja hoia (umbes 10 sek)

Heida kõhuli võta jalast kinni ja tõmba enda poole nii palju kui võimalik

Ole pikali,keera küljepeale pane jalg krõnksu ja tõsta jalga enda ette ja sirutades enda taha ja uuesti enda ette ja siis uesti taha( 10 korda)

Seisa püsti,kõverda jalga ette ja toeta jalale.
4.0 Kasutatd kirjandus: http://static.inimene.ee/index.php?disease=o&sisu=disease&did=264
http://www.laserteraapia.ee/taastusravilaser-schlatter.html
http://www.sisekaitse.ee/sporditraumad/avaleht/traumade-pohjused/
http://www.ortoosikeskus.ee/index.php?page=119
http://www.youtube.com/watch?v=BB2hhnDIIYw
10