Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas vältida põlvetraumasid?

Lõik failist

Kuressaare
Gümnaasium
Sagedasemad
põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus
Uurimistöö
Koostaja :
Riina Suu 12.b
Juhendaja :
Riina Keel
2013
Sisukord:
Sissejuhatus
3
Põlvetraumad 5
Sporditraumade
põhjused 6
Osgood Schlatter 7
Harjutuskava 9
Kasutatud
kirjandus 10
Sissejuhatus
Trauma on igasugune kogemus, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja heaolule.
Trauma viitab inimese ellujäämise põhireeglite rikkumisele:
Neid reegleid
rikuvad sageli mitmed sündmused, mis viitavad sellele, et maailm on
kontrollitamatu ja ennustamatu (nt. raske haigus, puue, füüsiline
või seksuaalne vägivald, sotsiaalne alandamine , töö/teenistuse
kaotus, lahutus ja lahusolek, raske kaotus, tegelik või võimalik
õnnetusjuhtum jt.) (Brewin, Dalgleish, & Joseph, 1996).
Ajaliselt võib traumad jagada kahte tüüpi: ühekordne episood ja korduv trauma.
Põlvetrauma on
spordis üldiselt üks sagedasemaid vigastusi. Seda eelkõige suure
koormuse tõttu, mis põlveliigesele langeb. Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega
kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja
reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride
vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub
põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb
liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed

Vasakule Paremale
Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #1 Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #2 Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #3 Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #4 Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #5 Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #6 Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #7 Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #8 Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #9 Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus #10
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Riina02 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Põlvevigastused

Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas.

Kehaline kasvatus
thumbnail
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja

Spordimeditsiin
thumbnail
27
docx

Sport Ja vigastused

Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu. Kui kiiver on valesti pähe pandud, siis ei kaitse see inimest. Samas kui kiiver on saanud kannatada, ei tohiks teda enam kasutada, kuna kiivri kaitsevõime kaob ja ta ei kaitse traumade eest. Jooksjatel võivad tekitada ohtu jalas olevad jalanõud, kui nad on kulunud, siis ei ole neil piisavalt toetust ja kaitset.

Sport
thumbnail
18
docx

Enamvlevinud vigastused korvpallis ning esmaabi nende korral

maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil. Samuti võib siia juurde lisada ka ebapiisava treenituse

Sportmängud (pallimängud)
thumbnail
35
doc

Sulgpalli mänguga kaasnevad riskid

Uurimistöö autor on ise sulgpalliga tegelenud juba 6 aastat, kuid nii , nagu iga spordialaga, kaasnevad ka sulgpalliga vigastused. Väiksemaid vigastusi ületreenitusest tingituna, oli autoril olnud, kuid esimese raskema vigastuse sai ta 2008.a. Arsti juurde minnes selgus, et vigastatud oli vasaku jala meniskit, see oli rebenenud ja tuli minna operatsioonile. Kuna see ei pidanud olema eriti keeruline operatsioon, see on üks lihtsamatest põlve vigastustest, siis autor lootis, et peale operatsiooni on edaspidi kõik korras. 6 Mängides peale operatsiooni Viimsi Valla meistrivõistlustel, jäi paraku see uurimistöö autoril viimaseks võistluseks, sest astudes samal moel, kui eelmisel korral meniski rebenedes, oli ta sunnitud võistlused katkestama. Õnneks sellel korral valu taandus ja sai

Kehaline kasvatus
thumbnail
14
doc

Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te

Ligamendid: liigese stabiilsus, eraldi struktuurina, ühenduses liigesekapsliga. Osaline/täielik rebend. Lihased: liigutusfunktsioon, stabiliseeriv funktsioon Kõõlused ja limapaunad: tendo ehk kõõlus, bursa ehk limapaun (võimaldab libisemise nahaaluses koes) 1 Skeletisüsteemi uurimine: anamnees, valu, kontraktuur, turse või deformatsioon, väsimus, traumad Üldine, kliiniline, lokaalne uurimine Jäsemete mõõtmised: pikkus (kliiniliselt viga kuni l cm), ümbermõõt Neuroloogilised aspektid: tundlikkus, lihasjõudlus, refleksid Jäseme verevarustus, lümfisüsteem. Keskasendi e. (neutraalse) nulli meetod - liikuvus kraadides lisatuna nullile Liikuvuse piiratus: mehaaniline blokk, pehme koe armistumine, turse, paralüüs, spastilisus Kontraktuurid: Dermatogeensed – nahast tingitud, arm Desmogeensed – sidekoeline põhjus (põletusjärgne)

Traumatoloogia ja ortopeedia
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi korral võib patsiendi ravis olla füsioterapeut esimene spetsialist. Reumatoloogia See tervishoiu valdkond tegeleb reumaatiliste haigustega patsientidega. Reumaatilisi haigusi nimetatakse ka sidekudede haigusteks (ingl.k connective tissue disease). Üldiselt arvatakse, et reumaatilised haigused mõjutavad ainult liigeseid, kuid fakt on see, et haigus võib mõjutada kogu keha sidekudesid. See tähendab, et reumaatilise haigusega patsiendil võivad sageli olla ulatuslikud ning mõnikord süstemaatilised sümptomid, mis võivad põhjustada märkimisväärseid liigeste düsfunktsioone. Üldiselt on tegemist ravimatu, kroonilise haigusega, mille tekkepõhjused on teadmata. Reumaatiliste haigustega patsientidel on ortopeediliste haigetega sarnased probleemid: valu, turse ja funktsioonihäired. Tingitud

Füsioterapeut
thumbnail
22
doc

Spordivigastused

Seepärast peaksid ülepronatsiooni korral kandma hea liikuvuskontrolli ja tugeva vahetallaga jalatseid, millel on jäik kannakapp ning tahvel- või kombineeritud liist. Igal juhul tuleb Achilleusega tekkivaid probleeme alati tõsiselt võtta. Kui kõõlus vaatamata külmale kompressile väga üles paistetab, peaksid abi saamiseks pöörduma arsti poole. Ja jällegi tuleb rõhutada, et läbi valu jooksmisel on ainult negatiivsed tagajärjed. Iliotibial band sündroom. Üks põlve stabilisaatoreid on Iliotibial band ehk maakeeles reie sidekirme pingutaja - sitke ja paks kude, mis saab alguse puusast ja suundub läbi põlve väliskülje sääre ülaossa. Iga kord, kui jalg maapinnast ära tõukab, liigub reie sidekirme pingutaja põlve välisküljelt jalga stabiliseerides üle reieluu põnda. Selline kestev hõõrumine võib põhjustada põletikulise protsessi. Tulemuseks on nüri

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun