valimist. Keskkonnariskihindamise dokumenteeritud kava võimaldab jälgida, et esialgseid kavatsusi hindamise ajal ei unustata, ning vajaduse korral kava muuta. Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast. See aitab tagada, et poliitilised huvid, mis on olulised keskkonnariski hindamise eesmärgi määratlemisel, ei pääseks hindamise objektiivsust mõjutama. Kontseptuaalne mudel Kontseptuaalne mudel kirjeldab võimalikku seost riski tekitava mõjuri (stressori) ja sihtobjektide vahel. Kontseptuaalne mudel koosneb kahest osast: - sõnalisest riskihüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seosed stressori ja sihtobjekti vahel ning nende valiku põhjendust - riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Riskihüpotees võtab kokku teabe riskiallika ning mõjuri (stressori) omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor sihtobjektis eeldatavasti tekitab. Ohuallikad
Peamine tähelepanu on suunatud kem. Ohtlikkuse hindamisele ja klassifitseerimisele Mõisted: Eksponeeritus- mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude Kkkorraldus-inimtegevuse korraldamine kk hoidlikul viisil KKKeesmärk- kaitse eesmärgiks seatud tingimus ja väärtus(puhas vesi..) peab vajalikuks väärtusi mida ohjajad ja asjaosalised oluliseks peavad. KKK valikud- tegevused mis eeldatavasti võimaldavad saavutada KKK eesmärki Riski iseloomustus- riski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduse järgi hinnatakse riski suurus KKR ohjaja-isik kel on õigus rak abinõusid, mis on suunatud riski suuruse vähendamiseks Kontseptuaalne mudel-ökoloogilise riski hindamise probleemi formuleerimisel koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus ning joonis mis näitab kuidas mõjuri toime jõuab sihtob-ni Koosneb 2 osast: Sõnalisest hüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seoseid stressori ja SO vahel ning nende valiku põhjendust.Riskihüpoteesi illustreerivast joonisest
kvalifikatsioon. Üldreeglina on keskkonnariski hindamine grupitöö, üksikhindaja võib seda teha vaid erandjuhtudel keskkonnariski hindamine tegevus, millega hinnatakse riskiallikast lähtuva mõjuri poolt mingile keskkonnaosale või keskkonnaosa kaudu inimeste tervisele või varale tekitatava negatiivse mõju tõsidust ja tõenäosust [keskkonna]riski iseloomustus keskkonnariski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduste põhjal hinnatakse riski suurust ning tõlgendatakse saadud hinnangut; [keskkonna]riski ohjaja füüsiline isik või organisatsioon, kellel on õigus või kohustus rakendada abinõusid, mis on suunatud riski suuruse muutmiseks, eelkõige selle väljendamiseks kontseptuaalne mudel ökoloogilise riski hindamisel probleemi formuleerimise ajal koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus (riski hüpotees) ning seda illustreeriv joonis,
c. inimene usub, et suudab enda käitumist muuta ja seda väärtustavad ka tema jaoks olulised inimesed d. kõik vastusevariandid on õiged Feedback The correct answer is: kõik vastusevariandid on õiged. Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st 0 qaid=495954&qub 0 Question text 3 Täida lünk õige vastusega. Lazaruse stressi transatksiooniline mudel rõhutab.... olulisust. Select one: a. subjektiivse hinnangu b. subjektiivse, stressori ohtlikkusele antava hinnangu c. subjektiivset, stressoriga toimetulemisele antava hinnangu d. subjektiivset, stressori ohtlikkusele ja sellega toimetulemisele antava hinnangu Feedback The correct answer is: subjektiivset, stressori ohtlikkusele ja sellega toimetulemisele antava hinnangu. Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495955&qub 0 Question text 3 Tervisepsühholoogia uuringute ja rakendusliku tegevuse fookuses on: Select one: a
Eustress motiveerib edasi tegutsema, distress aga pärsib edasist edukust. Selye jõudis järeldusele, et organism reageerib igasugustele ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifiliste ja üldstega. Spetsiifilised ehk eriomased on reaktsioonis, mida iseloomustavad üht kindlat haigust. Üldised reaktsioonid on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral. Stressi kulgemise kolm faasi: Häire faas: tajutakse ärevust, tuleks otsustada, kas võidalda stressori vastu või põgeneda. Vastupanu faas: vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas: stressori pikaajaline mõju, võib tekkida soov kõigest loobuda. Stressi peamised põhjused: Katastroofid taluvuspiiri ületamisel võib tekkida post-traumaatiline stressihäire (unehäired, teistest võõrdumine) Elusündmused positiivne ja negatiivne pinge. Tööstress tekitavad tööülesanded, töökeskkond, rollinõuded, töösuhted. Probleemilahendus
See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus aga kahjustab organismi. Mis põhjustab stressi? Peamisteks põhjusteks on erinevad katastroofid, elusündmused ning töö
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks.
väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime. Stress on reaktsioon, tänu millele inimene kui liik on suutnud kümnetuhande aasta vältel ellu jääda. Tänasel päeval tundub olevat häda pigem selles, et inimene oma kaitsereaktsiooniga on aja vältel suhteliselt vähe muutunud, kuid keskkond, kus inimene elab, töötab ja toimetab, on väga oluliselt muutunud. Sama kaitsereaktsioon, mis mõõkhambulise tiigri kui stressori puhul oli ajaloo hämaruses täiesti asjakohane ja päästev, on täna kurjavõitu ülemuse või ämma puhul pisut ülepingutatud. Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest: 1. liiga palju või liiga vähe tööd 2. mitteadekvaatne aeg tööülesannete täitmiseks 3
edasivaatav loogika => Tagajärjed. *Sündmus => retrospektiivne ehk tagasivaatav loogika => Põhjused. Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => Tagajärjed. 8. Riskimaatriks – Mida suurem on tõenäosus, seda suuremad on tagajärjed. 9. Mõjuahel, selle komponendid - Stressor (agent); Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub; Levikutee, mille kaudu stressor levib; Eksponeeritus – stressori jõudmine sihtmärgini; Sihtmärk (target) – objekt, mida mõjutatakse; Mõju (impact, effect) – muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 10. Reasoni “šveitsi juustu” mudel – OHUD => KAITSEKIHT (kontrollahela osa) => MÕJUAHEL => ÕNNETUS 11. Õiguslikud nõuded riskianalüüsi teostamiseks - *Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon; *Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon. 12
Emotsionaalne stress võib tekkida ilma füüsilise mõjuta, 7 kusjuures selle põhjustajaks võib olla nii psühhoemotsionaalsete mõjude liig või vastupidi, nende täielik puudumine. Stressi teke ja iseloom sõltuvad lisaks ärritajast ka organismi reaktiivsusest (vastuvõtlikkusest) stressori toime ajal. Reaktiivsus aga sõltub paljudest faktoritest nagu pärilikkus, vanus, sugu, varem üleelatud mõjud, erinevate tegurite koosmõju jne. Hans Selye nimetab neid faktoreid tingivateks ja nendega seletuvad ka erinevatel isikutel tekkivad erineva tugevusega reaktsioonid ühe ja sama stressori suhtes. Nagu nimetatud, on stressreaktsiooni eesmärgiks organismi kohanemisvõime tugevdamine selleks, et tulla toime stressorist põhjustatud muutunud olukorra või tingimustega
tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks.. · Riskianalüüs on riskihalduse (riskijuhtimise) osa · Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes Mõjuahel 1. Stressor (agent) 2. Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub 3. Levikutee, mille kaudu stressor levib 4. Eksponeeritus - stressori jõudmine sihtmärgini 5. Sihtmärk objekt, mida mõjutatakse 6. Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele Riskianalüüsi metoodika etapid · Riskituvastus · Riskide analüüsimine tagajärgede hindamine tõenäosuse hindamine kontrollmehhanismide hindamine riskitaseme määratlemine · Riski tasemehindamine (kaalumine) Hädaolukord ja kriisireguleerimine
Tööstress on pingeseisund, kus on kogunenud palju stressoreid. Kokku on olemas üle saja erineva stressori. Mis ühele on pinget tekitav, ei pruugi seda olla teisele. Kui hommikul ärkame enamasti pingevabalt, siis edasi piisab sellest, et kraanist ei tule vett või keegi ütleb halvasti ning tekib pinge. Kui me ei suuda neid olukordi lahendada, siis jääb neist jääkpinge. Seetõttu oleme edasistele stressoritele juba tunduvalt vastuvõtlikumad, võime hakata halvasti ütlema ja üliemotsionaalselt käituma. Stressi tunnused: tekib
haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Kindlasti olete kuulnud öeldavat kellegi kohta, et ta suri murest ja hingevalust. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarbimine, suitsetamine, kontsentratsiooniraskustest tingitud õnnetused jne.).Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini.Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. 6.2 Stress ja nakkushaigused
Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi
majanduslike näitajate halvenemise liha töötlemisel ja tarbimisel. Distressi puhul toimib ärriti loomale ülemääraselt ja eustress läheb üle kahjustavaks stressiks. Distressiga kaasneb produktiivsuse vähenemine, toodangu kvaliteedi langus, sigimishäired, haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm. Stressi kulgemine: Stressi kulgemise eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga 1. Häire faas inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. 2. Vastupanu faas vastuseis stressorile. 3. Kurnatuse faas - sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. In. võib loobuda stressoriga võitlemast. Stressiga toimetulekuvõimalused. 3 peamist lähenemist stressiga toimetulekuks: 1
Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (3): silelihaskonna (veresoonte, bronhide, soole jm seinas) toonuse tõusust vereringe häired jäsemetes, hingamistakistuse hood, seedehäired jms. Need on nn. funktsionaalsed häired, on taaspöörduvad Ravi Põhjuse kõrvaldamine / kahjuliku toime vähendamine Sümptomaatiline: KNS pinge vähendamine, selle kaudu organsüsteemide töö normaliseerimine Võimalik, kuni funktsionaalsed häired stressori kestvast toimest ei ole muutunud somaatiliseks, st. taaspöördumatuks. Ravi (2) Taastusravi liikumisravi, vesiravi, massaaz, soojusravi, mudaravi, aparaatse füüsikalise ravi eriliigid, akupunktuur Ambulatoorne töö või elukoha läheduses asuvas taastusravikeskuses (polikliinikus) üksikprotseduuri või kompleksravipaketina Statsionaarne taastusravihaiglas või SPA tüüpi tervisekeskuses. Vaevuste ennetamine
Sobivas annuses stressi hoiab närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism ei suuda taastuda stressiseisundist, siis pidevate pingete foonil areneb välja krooniline stress. Krooniline stress hävitab pikalt ja halastamatult. Pikaajalise kroonilise pingeseisundi tagajärjeks on depressioon, mille korral avalduvad ja/või süvenevad psühhosomaatilised ja ka füüsilised probleemid. Stressi mõju organismile Meie keha reageerib stressile, üritades stressori mõju vähendada ja taastada tavaolukorda. Kogu protsess vajab kiireks toimimiseks suurel hulgal energiat. Glükoos on inimese keha peamine energiaallikas. Stressiolukorras vabastab ajuripats adrenaliini ja kortisooli - hormoone, mis stimuleerivad glükoosi tootmist maksas. Selle tulemusena on maks ülekoormatud ning suurenenud glükoosi tase muudab veresuhkru näitajad veres kõrgeks. Toodetud adrenaliinilisa
saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga) · Häire faas Inimene tajub ärevust, ta peab otsustama kas võidelda stressori vastu või põgenedaja loobuda. · Vastupanu faas Vastuseis stressori mõjule. · Kurnatuse faas Selleni jõutakse kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene loobub stressoriga võitlemast. Positiivne pinge ehk eustress Mõjub inimeselestimuleerivalt ja hõlbustab kohanemist. (ametikõrgendus, abielu,tunnustused jne). Negatiivne pinge ehk distress Põhjustajad: ebasoodsad sündmused; tugevad ärritajad, mis kurnavad kohanemismehhanisme. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb
maksta. Tegelikult on ka noortel vaja mitmekordse koormusega toime tulla: kasvamine ja organismi küpsemine, iseseisvumine, enda tee leidmine elus, isiklikud suhted, väsitav ja stressirohke koolielu ja vanemate esitatud nõudmised. 1.2. Stressi kujunemise faasid Stressi kulgemist jaotatakse kolme erinevasse faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Häire faasis ollakse juba kokku puutunud stressoriga. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda, või loobuda võitlemast. Õpilasele teatatakse, et järgmiseks päevaks on tal kaks kontrolltööd, üks kirjand ja retsentsioon vaja kirjutada ja õhtul kella kuuest kaheksani trenni minna. Õpilane on paanikas, arutab ja mõtleb, kas oleks mõtekas tänane trenn ära jätta, et jõuaks kõik kodutööd tehtud ja jätta kontrolltöödeks õppimatta, ning kirjutab ainult kirjandi ja retsentsiooni valmis,
Stress ei tähenda ainuüksi närvipinget (ta on omane ka taimedele ja alamatele loomadele, kellel närvisüsteem puudub). Stressist ei pea hoiduma ja see oleks ka võimatu. Stressist ei pea hoiduma ja see oleks ka võimatu. Inimesel kogevad alati mingil määral stressi. On ainult üks stressivaba seisund surm. Hans Selye eristas Stressi kulgemises kolme faasi: 1) häire faas (inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast, 2) Vastu- panu faas (inimene seisab vastu stressori mõjule), 3) Kurnatuse faasis on stressori mõju kestnud juba pikemat aega, inimene võib loobuda sellega võitlemast (1: 153-155). 1.1 Eustress ja distress Selye teooria kirjeldab seoses stressiga kahte liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad inimeses esile positiivse pinge ehk eustressi.
Mida sarnasemad on eri populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents. Sel juhul muutub mingi ühiskasutatav keskkonnavaru piiratuks ning üks liik võidakse kõrvale tõrjuda. Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega Stressiks ökosüsteemis peetakse mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest tingitud organismi elutegevuse hälbeid (taimedel väljendub see näiteks bioproduktsiooni langusena). Kitsamas tähenduses on stress aga üks loomorganismi kaitsereaktsioone, mis tekib psüühilise või füüsilise ülekoormuse korral. Stress mõjutab närvisüsteemi ja füsioloogiat ning tingib käitumishälbeid (ülemäärane erutuvus, agressiivsus, passiivsus, söögiisu puudumine jne.) või pikaajalise kestvuse korral ka haigestumist.
Kui inimene tunneb, et ta saab muutunud olukorraga hakkama (nt suureneb ka sissetulek), ülemäärast stressi ei teki. 2) Vastupanustaadium Inimene tegeleb (mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus (nt on võimalus mujalt kokku hoida, et kõrgemat üüri maksta või leida tasuvam töökoht), olukord laheneb ja kolmandat staadiumi ei järgne. 3) Kurnatusstaadium - Tekib siis, kui stressori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud, võivad tekkida füsioloogilised süptomid (pea- ja kõhuvalud, vererõhu tõus jm), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele. Stress võib olla soodustav tegur: - südame-veresoonkonnahaigused - maohaavad - unehäired - psüühilised häired - ennastkahjustav käitumine (nt alkoholitarbimine - depressioon - käitumishäired jm STRESSIGA TOIMETULEK: -Füüsiline tegevus ja sport
Vahel on nii raske olukord, et peab kasutama isegi arsti abi. EE 8 (T.Varrak, Ü.Kaevats, Tallinn, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 1995) andmetel on stress organismi pingeseisund, mis tekib välis- või sisekeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused. Need korduvad iga tugeva mõjutuse korral ning rakendavad stressi põhjusega - stressoriga kohanemiseks tegevusse ainevahetuse ressursid,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus). Stressori kordudes kujuneb kestusadaptatsioon: rakustruktuuride ja ensüümimolekulide arvu suurenemise kaudu suureneb vastupanuvõime ning mõjuriga kohandutakse ilma stressi seisundita. Stressor on sise- või väliskeskkonna tegur, mis võib põhjustada organismis ebameeldivaid pingeid
ühistegevuse kaudu, intellektuaalne elukäsitlus on allutatud sentimentaalsele korrale); äratuslik (äratusjutlustaja kõnedel või massiline usuline liikumine; pikemat aega ärkamislaine); sunnitud (äärmuslikud usuliikumised, lühiajaline ja piiratud hoiakute muutumine, kaob kohe kui survegi) 10. Toimetuleku mõiste, toimetuleku strateegiad. - 1) tähenduse ja mõtestamisega meetodid (stressori usuline ümberdefineerimine nagu Jumala karistus, deemon, jumalik väeilming jne) - 2) juhtimise ja kontrollimise meetodid (koostöö Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamine, Jumala usaldamine, intensiivne palvetamine jne) - 3) lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine (vaimuliku abi otsimine, keskendumine usulistele tegevustele, usuliste kahtuste väljaütlemine ja usuliste piiride seadmine) - 4) teiste ja Jumala läheduse otsimine (teiste aitamine usulistel motiividel, suhetega
Väiksed- väiksemad vigastused, mõningad kahjud Tähtsusetu- tähtsusetud vigastused/kahjud Risk=tõenäosus*tagajärjed 3. Mõjuahel ja selle komponendid. Mõjuahel näitab milliste omavahel seotud sammude jadaga jõutakse sekkumisest mõjuni. Komponendid: Stressor (agent) Mõju allikas (riskiallikas, oht)- kust stressor vallandub Levikutee- mille kaudu stressor levib Eksponeeritus- stressori jüudmine sihtmärgini Sihtmärk- objekt, mida mõjutatakse Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks. Seadus sätestab vaid põhinõuded ja iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused. Seaduse kohaselt on viis põhinõuet järgmised: Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine. Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine.
käsikäes, suheldakse teiste maailmadega jn. ei ole ühest seletust 6.universaliseeriv(siduv)- inimene reinkarneerib absoluutset tõde, elatakse igavikus, käiakse maa peal. tähendab seda, et inimene elab mingit tõde millesse ta usub, elab enda tõde siin. ei tähenda et inimene on perfektne v veatu, elutunnetus lis viinud kuskile kõrgemale tasemele. 26. Religioon kui toimetulekuvahend. See, miks ja kuidas inimesed pöörduvad raskustes religiooni poole, oleneb stressori usulise tõlgenduse määrast, usulisest probleemide lahendamise stiilist ja konkreetsetest usulise toimetuleku meetoditest. Religiooni üks psühholoogilisi funktsioone on mõtestamine ja seletamine. Stressoriga toimetulekut mõjutab see, kuivõrd inimene suudab enda jaoks toimunut mõtestada. Üldistatult tuleb tõdeda, et usulised toimetulekumeetodid on seotud inimese sisemaailma ja selle seostega nii iseenda, Jumala, elusündmuste kui ka teiste inimestega. Mõnel juhul võib olla usulistel
Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi.
lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni. 7. Haigused ja stress. Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihotmoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust kõige paremini. Pikaajalise stressi toimel organismi vastupanuvõime tunduvalt nõrgeneb. 8. Stressiga toimetuleku väärad teed. · Alkoholi tarvitamine
Jumala rollist elusündmustes kuidas in lahendab eluprobleeme Jumalaga seoses) - james loder: transformatsiooniteooria (kuidas toimub inimese vaimsuse areng, mis seondab omavahel nö maist ja igavikulist tasandit, muutused inimese jumalasuhetes kutsuvad esile muutusi inimese tunnetes, mõtetes, käitumises) - narratiivsed arenguteooriad: lähtuvad inimeste endi arengulugudest 15. Usulised toimetulekumeetodid. - 1) tähenduse ja mõtestamisega meetodid (stressori usuline ümberdefineerimine nagu Jumala karistus, deemon, jumalik väeilming jne) - 2) juhtimise ja kontrollimise meetodid (koostöö Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamine, Jumala usaldamine, intensiivne palvetamine jne) - 3) lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine (vaimuliku abi otsimine, keskendumine usulistele tegevustele, usuliste kahtuste väljaütlemine ja usuliste piiride seadmine)
Multiresistentsus: mikroobitüve resistentsus 3 või enama erinevasse a/b rühma kuuluva ravimi suhtes. 26. Stress, adaptsiooni sündroom. Stressi vastused: neuroendokriinne regulatsioon. Immuunsüsteemi osa stressi vastuses, stress ja haigused. Stress (ingl.k. pinge) on organismi mittespetsiifiline neurohumoraalne e Neuro-Endokriin-Immuunsüsteemi (NEI) kaitse- kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e. STRESSORI toimele. Stressi käigus tekkivat sümptomite kompleksi nimetakse: Üldiseks Adaptatsiooni Sündroomiks (ÜAS), (General Adaptation Syndrome - GAS). Stress on organismi reaktsioon ärritavatele sündmustele, mis rikuvad organismi tasakaalu; mis panevad proovile organismi toimetuleku; või ületavad organismi toimetuleku võime. Stressi tagajärjed. Stressihaiguste teke. Tugeva stressori toimel võib tekkida: Südame koronaarhaigused, hüpertensioon,
- teadmised (elustiili mõju tervisele, stressi toimemehhanism) - haridus (töökoht, sissetulek), • Isiksuslikud - -enesehinnang, toimetulekustrateegiad ⇒ tunnetatud sidusus (sense of coherence). Seda võib vaadelda kui autonoomset sisemist ressurssi, mis on oluline tegur stressiga toimetulekul ning vaimse ja füüsilise tervise säilitamisel. Tunnetatud sidususel on oluline roll stressiolukordades, vahendades stressori seost tervisega ning soodustades edukat toimetulekut: tugeva tunnetatud sidususega inimene on tegutsemisvalmis, emotsioonidest vähem häiritud ja toimetulekule suunatud ning suudab ootamatutes ebameeldivates olukordades lahendusi otsida (Antonovsky, 1987). ⇒ sisemine vastupanuvõime, tugevus eneses, sailnotkus (recilience). Moiste tuleneb mehhaanikast ja tahendab elastsust, kuju tagasi votmist. Inimeses tahendab
jooksul inimeste nõuetele reageerimist üksi sooritatav tegevus üksi töötamist seltskondlik tegevus Tabel 1. Soovitatavad vaba aja tegevused, kui töö nõuab... Tööstressi läbi elades tuleks näha olukorra põhjuslikku seost iseendaga ning hinnata olukorda ka välistest teguritest lähtuvalt. Lefcourti mudeli järgi peab inimene tunnetama kontrolli konkreetse stressori üle. See tähendab, et stressorid on vaja piiritleda ning kõik seonduv selgeks teha. Näiteks, kui inimene arvab, et ei suuda töö mahuga toime tulla, siis peaks ta nõudmised ja oma võimed kooskõlastama ning tegema muudatusi töö korraldusliku külje osas. (Lefcourt 1982, cit Rüütel 2002: 10) Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomeid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Stressiga toimetulekuks on minu arust mitmeid mooduseid. Kindlasti võiks
Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi.
Üks inimene kümnest arvas, et skisofreeniat tuleks ravida 3 aastat, aga ülejäänute meelest tuleks seda teha terve elu järjepidevalt. 13 Kokkuvõte Psüühikahäire on see, mis häirib inimest, teeb raskeks või võimatuks tema töö- ja vabaaja tegevuse, on harvaesinev, keskmisest tunduvalt erinev ning rikub kultuuri- ja isiklikke norme. Ig häire kujuneb diateesi (eelsoodumuse) ja stressori (pingelise keskkonnateguri) kokkusattumusest. Kõikide psüühikahäirete kujunemisele aitavad kaasa ka psühholoogilised tegurid. Psühhoteraapia on häire psühhoteraapia häire psühholoogiliel seletusel põhinev sihipärane tegevus, mille eesmärgiks on häire kõrvaldamine. Psühhoteraapia puhul on patsiendi ja terapeudi vahel lähedane suhe. Terapeut on pühendunud patsiendi aitamisele. Psühhoteraapia käigus õpivad
põhjustavad nägemis-, puute- ja haistmismeelepetteid *Stimulandid nikotiin, kofeiin, amfetamiin Mõjuvad üldiselt ergutavalt, suurendades jutukust ja liikumistahet *Depressandid alkohol, heroiin Pidurdavad närvisüsteemi aktiivsust 2) Stressiga toimetulek See kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb eelkõige temast endast ning tulemus võib inimese jaoks olla kas positiivne või negatiivne. Stressiga toimetulek: *Stressori kõrvaldamine nt kui sul on raske hommikul ärgata ja voodist püsti saada, siis mine õhtul varem magama või leia keegi, kes sind varem üles ajaks. *Situatsiooni ümberhindamine muuda oma hinnangut ja pööra tähelepanu olukorra neile külgedele, mis aitavad sul ennast paremini tunda. *Lõõgastuse kasutamine nt kontrolltööks valmistudes võid teha pausi, mille ajal tegeled millegi meeldivaga. *Kehaline aktiivsus jalutus meeldivas kohas
2. Kirurgilise vahelesegamise korral sekundaarsete infektsioonide vältimiseks 3. Infektsioossete diarröade (kõhulahtisus) vältimiseks, kui reisitakse ohtlikesse piirkondadesse STRESSORID JA STRESS STRESS (ingl.k. pinge) on organismi mittespetsiifiline neurohumoraalne e. Neuro- Endokriin-Immuunsüsteemi ( NEI ) kaitse -kompensatoorne reaktsioon organismi homöostaasi ohustava(te) faktori(te) e. STRESSORI toimele. Stress - the phenomenon (response) Stressor- agent which causes stress Stressi käigus tekkivat sümptomite kompleksi nimetakse: Üldiseks Adaptatsiooni Sündroomiks (ÜAS) (General Adaptation Syndrome - GAS) · Hans Selye (1907-1982) stressi uurija Üldised neurohumoraalsed reaktsioonid NEI (neuroendokriin- immuunsüsteemi reaktsioon) Mittespetsiifilised kaitsereaktioonid: vallanduvad kõikide etioloogiliste faktorite toimel.
Hingetraumadega toimetulekuks võivad inimesed kasutada antud strateegiat: Pöördumine usu poole võib tähendada Jumala abi ootamist, kaasusklike emotsionaalset toetust, usulise seletuse leidmist. Stressi tingimustes usu poole pöördumise näitajateks võivad olla palveelu intensiivistumine, jumalateenistuste külastamise sagenemine, pühakirja uurimine ja usuliste väärtuste arvestamine otsustamisel. See, miks ja kuidas inimesed pöörduvad raskustes religiooni poole, oleneb stressori usulise tõlgenduse määrast, usulisest probleemide lahendamise stiilist ja konkreetsetest usulise toimetuleku meetoditest. Inimesed, kes on religioossed, lahendavad ka oma elu kriise samuti rohkem usule toetudes. 27) Usulise toimetuleku stiilid Pargament jt (1988) palusid paarisajal erinevate kirikute liikmel kirjeldada konkreetsete näidete najal, kuidas usk Jumalasse aitab nendel eluprobleeme lahendada. Tulemusena selgus, et probleemide lahendamise võimalikud stiilid
3) Ravimanuaalidele vastavus 4) Katsegrupid detailselt kirjeldatud 5) Mõju demonstreerinud 2 eri uurijat Biopsühhosotsiaalne lähenemine Organism seotud. Bio + sots + psüh interaktsioon. Normaalsuse mõistmiseks nii inimese kui keskkonna uurimine vajalik. Tänapäev: 300 häiret, 400 teraapiat, 200 lastele DSM IV teljed I. põhidiagnoos II. kaasuv isiksusehäire v vaimne alaareng III.kehaline haigus, seotud põhiga IV. psühhosotsiaalse stressori tase (1-5) V. üldine funktsioneerimine (1-100) 10. loeng Mõtlemine ja keel MÕTLEMINE mõistete moodustamine, vaimsete elementidega manipuleerimine, organiseerimine, probleemide lahendamine Peirce sümbol on miski mis mõtlemises asendab midagi muud Elemendid esinevad Analoogiliselt kujundina Sümboliliselt mõistete, skeemidena, stsenaariumitena Keel loov, struktureeritud Sümbol keele vorm mida saab kasutada teise asja esindamiseks
Probleemi lahendamisstiilid: 1) Ennastsuunav inimene tunneb, et probleemi lahendamine on tema teha. On aktiivne lahendust otsima. Pole antireligioosne jumal annab inimesele vabatahte 2) Edasisuunav vastutus lahendamise eest lükatakse Jumalale. 3) Liituv stiil partnerlus Jumalaga. Jumal töötab koos minuga ja kinnitab mind mu raskustes. 29. Usulised toimetulekumeetodid. 1. Tähenduse ja mõtestamisega seotud meetodid hõlmavad stressori usulist ümberdefineerimist. Selleks võib olla stressori mõistmine Jumala karistusena, deemonliku tähenduse omistamine või jumaliku väeilminguna tõlgendamine. 2. Meetodid, mis on seotud juhtimise ja kontrolliga hõlmavad koostööd Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamist, Jumala usaldamist, intensiivset palvetamist nig imelise sekkumise ootamist ja iseendale vastutuse ning initsiatiivi võtmist. 3
tulemused hõlmavad · Kroonilised testid, mis on kavandatud kestma teatud pikema osa katseorganismi eluperioodist, aga samas ei hõlma nad mitmeid põlvkondi 113. Ökoloogilise riski hindamine: · Toksikandid on ainult ühed ained, mis võivad ökosüsteemi ebadoodsalt mõjutada · Teised- tulekahjud, ioniseeriv kiirgus, geneetiliselt muundatud või võõrorganismid · See protsess, kusuuritakse ühe või mitme stressori võimet tekitada ebasoodsaid mõjusid, nim ökoloogilise riski hindamiseks · Riski hindamine baseerub teaduslikul uurimusel ning on mõeldud otsuste langetamiseks · Järelikult võib ühe kemikaali, mis teaduslike riskihinnangute põhjal on elusloodusele väga mürgine, kasutamist lubada, kui ta on majanduslikult tähtis või kui tema suurte hulkade keskkondasattumise võimalus on minimaalne
Üldise adapatatsioonisündroomi kolm astet: Tekib stressor tekib häire tekib vastupanu tekib kurnatus. Häire juures aktiveerub sümpaaitline, on mingeseisund, kõik keha ressursid tuleb mobiliseerida, vallanduvad hormoonid. Nende mõjul keha vastupanuvõime suureneb, südamelöögisagedus tõuseb, seedesüsteem aeglustub, lihaspinge tõuseb, higistamine tekib (sest energiat kulub rohkem), verehüübivus tõuseb. Tekib vastupanu: keha üritab kuidagi kohaneda. Oluline on see, et stressori mõju peab jätkuma, muidu on katkestatud. Organism on väga tundlik ja vastuvõtlik. Keha püüab hakkama saada, kohaneda selle stressoriga. Selleks, et kohaneda, on vaja toimetulekustrateegiaid. Kurnatus: Tekivad kahjustused, vastupanuvõime hakkab kahanema, ei jõua enam. Suureneb oht stressist tingitud haiguste tekkeks. Energiavarud on tühjenenud. Selye toimetuleku käsitlust on liiga laialt kasutatud, kuid see ei selgita, millesed faktorid kaitsevad
reaktsioonidega- spetsiifiliste ja üldistega. Eriomased ehk spetsiifilised on need reaktsioonid, mis iseloomustavad ühte konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Igal haigusel on need erinevad. Üldised ehk mittespetsiifilised reaktsioonid aga on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigust eristada, vaid nad tekitavad ,,lihtsalt haiguse" Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. 1. häire faas- selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. 2. vastupanu faas- seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule 3. kurnatuse faas- sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. 5.2 Stressi põhjused
raha, tööpuudus, elamistingimused, kiired muutused ühiskonnas, keskkonna saastatus). 101. Mis on stressi leevendamise võimalused? Stressi leevendamiseks on 3 võimalust: · Eemaldada või vähendada stressoreid enda elus näiteks, kui stressi tekitajaks on teised inimesed, siis parandada või lõpetada suhted, mis tekitavad stressi, vahetada tööd või muuta töötegemise viisi, kui stressi tekitab töö jne. · Muuta oma suhtumist stressoritesse Sageli ei ole stressori eemaldamine enda elust võimalik. Sellisel juhul on mõistlik püüda muuta mõtlemist stressorist. Kas see on nii oluline, et selle pärast enda tervist rikkuda? Kas stressoriga elamist saab vaadata ka enda valikuna (stressori eemaldamine on paljudel juhtudel küll võimalik, kuid võib nõuda suuri ohverdusi, milleks inimene valmis ei ole)? · Valida endale sobiv viis stressist lõõgastumiseks Levinumateks lõõgastumise viisideks on hobidega tegelemine, sõpradega koos olemine,
või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talituses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarvitamine, suitsetamine, õnnetused jne) (Elenurm jt 1997: 59). Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressile on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust kõige paremini (Elenurm jt 1997: 59). Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljused faktoritest, mis soodustab haiguse arengut (Elenurm jt 1997: 59).
• Saab alguse kesknärvisüsteemist • Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine • Kõrgenenud ainevahetus Stress Mittespetsiifilise kohanemisreaktsiooni aktiveerumine neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis • stressori esmakordsel mõjumisel tekib šokiseisund( kehalisel tööl tavaliselt ei teki) • kontrašoki faas (tekib koormusele omane spetsiifiline kohanemine) • resistentsuse faas - treenituse väljakujunemine (ärritaja paljukordsel kordamisel) • resistentsuse murdumine (stressorite toime summa) 15. Kiiradaptatsioon. • homöostaatiline regulatsioon - organismi spetsiaalsete mehhanismide käivitamine, mis on vajalikud organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks.
See on tasakaal inimese viie faktori (füüsilise, psühholoogilise, sotsiokultuurilise, arengu- ja vaimse) vahel, kui inimene tegutseb keskkonnas. Klienti nähakse kui tervikut. Heaolu ja haigus on jatkuvalt muutuvad seisundid ja mõjutatud patsiendi stressoritest ja reaktsioonidest nendele. Õe roll on taastada või säilitada indiviidi tervisesisundi stabiilsust või toimetulekumehhanisme. See õenduse mudel kirjeldab iga erineva stressori mõju indiviidile ja indiviidi reaktsiooni sellele. Stressor võib olla interpersonaalne (tekkida inimeses) või intrapersonaalne (tekkida väljaspool inimest). Keskkond võib millal iganes klienti mõjutada. See võib olla seesmine või välimine. Indiviid on pidevalt keskkonnaga vastastikuse mõjutamise suhtes ja igaüks on jatkuvalt teisest mõjutatud. Neumanni süsteemide mudel on kasutusel õenduse hariduses ja praktikas paljudes maades kogu maailmas
toimetulemiseks, mis annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Stressorid Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud. Keskondlikud: Müra, muusika, koera haukumine Sotsiaalsed: tähtajad Füüsilised ja psühholoogilised : arengukriisid, õnnetused, traumad, haigestumised. Saavutusega seonduv. Kognitiivsed: Akuutne ja krooniline stress Aukuutne stress on lühiajaline, Stressreaktsioon kaob stressori lakkamisel. Avaldab organisimile positiivset mõju, organism tugevneb. Krooniline stress tähistab jätkuvat olukorda. Jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Unehäired, ebamäärased valuaistingud. Bioloogilised teooriad 1 Võitle ja põgene Cannon, W Homoöstaasi peal on teema, püütaks eoragnismi tasakaalu saavutada. Püüab muuta organismi sisemiselt (hormonaalne )või väiliselt (käitumuslik) . Lisab afektiivse komponendi
- Psühhoteraapia - tervisehäirega isiku sihipärase mõjutamise protsess, mis tugineb psühholoogia seaduspärasustele ja mille eesmärgiks on häire kõrvaldamine või leevendamine. Psühhoteraapia rühmad: 1) Psühhoanalüütilised / psühhodünaamilised 2) Biheiviorstlikud (käitumuslikud) 3) Humanistlikud / eksistentsialistlikud Kokkuvõtte: - Tänapäevased psüühikahäirete seletused on biopsühhosotsiaalsed. - Iga häire kujuneb diateesi (eelsoodumuse) ja stressori (pingelise keskkonnateguri) kokkusattumisest. — Skisofreenia Depressioon Kesksed häired Kognitiivsed häired (luul, mõtete Meeleolu- ja aktiivsusehäired. katkemine, hallutsinatsioonid) ja psüühika terviklikkuse kadu. Tegelikkuse hindamine Puudilik kontakt reaalsusega. Kontakt tegelikkusega olemas.
Nendeks on stressi tunnuste eristatavus toimetulekureaktsiooni kättesaadavus korduvad kogemused ebameeldiva stiimuliga · Stressi vahelduva esinemise korral seisneb kasu stressi saabumise etteteadmisest selles, et valmistada organism stressiks ette vahetult selle saabumise eel ja lõõgastada peale stressi möödumist · Weiss (1970) leidis, et ette ennustamatud elektrilöögid tekitasid katseloomadele rohkem stressi kui prognoositavad · Mitmes uurimuses pole aga üldse leitud, et stressori etteteatatud saabumine stressi alandaks. Averill (1973) arvas, et etteteatamine tekitab vähem stressi ainult siis, kui ette ennustatav on see, millal lõõgastuda saab · Kui ahvid olid katses, kus stressorit sai vältida või mitte, osutus nende vereplasma kortikosterooni tase kõrgemaks siis, kui loomad stressorit vältida ei saanud · Kui soovitakse stressi leevendada, peab toimetulekukäitumine lihtne olema (Weiss, 1971). Ka igapäevaelus kehtib reegel, et meil on
lammutamine hemolüütiline aneemia Hüperplastiline- luuüdi on nö puupüsti täis vererakke. Hüpoplastiline- vererakud luuüdis puuduvad või neid on väga vähe Megaloplastiline- vererakud on ebaküpsed ning düsfunktsionaalsed (ei tööta korrapäraselt) Stressi arengufaasid- 1. ALARMREAKTSIOONI FAAS a. Sokifaas tekib pärast stressori toimet, glükokortikoidid b. Antisokifaas glükokortikoidid 2. RESISTENTSUSE FAAS Kõige tüüpilisem sümpaatilise närvisüsteemi erutus 3. KURNATUSE FAAS Glükokortikoidid Transudaat- Valgu sisalduse määramine kõhuõõnevedelikus aitab eristada astsiidi tüüpi -transudaati või eksudaati. Transudaat -erikaal madal (alla 1012) -valgusisaldus <2%, peamiselt albumiin -rakuvaene (üksikud irdunud mesoteelirakud), hüübeid ei esine
annaabi.ee 
