Keskkonnariski hindamise konspekt (0)

KKRH Sai alguse 20 saj. Lõpus aastal 1983 kemikaalidega seotud risk
Direktiivid: kemikaalide ohtlikkus, sellest tuleneva riski ohjamise meetmed(märgistamine), uutest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale põhjustava ohu riski hindamine Eestis on kemikaali seadus
KKRH 4 olulist komponenti: Mõju allikas- kust mõju vallandub Levikutee- mille kaudu mõju levib, sihtmärk- objekt mida mõjutatakse, mõju- kahjulik muutus objektis. Risk on planeeritud ettevõtmine mis ei pruugi õnnestuda, see on tõenäosus et ebaõnnestumise tagajärjed võivad tabada inimest, vara või keskkonda. See on vigastuse haiguse või surma tõenäosus.
KKR on tõenäosus, et võimaliku kkohu toime tagajärjel inimene haigestub , saab viga või sureb , on ka keemilisest reostusest tulenev oht inimese tervisele, lisaks veel tervise elustiku,loodus ressursi või ökosüsteemi kahjustumise oht. Algsündmus, mis viib õnnetuseni, mille kulg ja tagajärjed on erinevad.
Halvim juhtum- võimalik sündmus millel on halvimad tagajärjed
3 liiki_ 1. Tagajärjed on nii piiratud, et risk on tähtsusetu, sõltumata õnnetuse juhtumise tõenäosusest. 2. Tj on nii rängad et õnnetuse juhtumise tõenäosus peab olema väga väike et risk oleks vastuvõetav 3. Halvimad võimaliku tj võib jätta arvestamata, sest nende realiseerumise tn on väga väike
Riski allikas on alati mingi kemikaal
Ohu allikaks võivad olla mistahes tegurid- soojus , müra, võõrliigid gmo. Ökoloogiline risk on osa kkr-st
Ohu põhjused: ained, energia(müra, kiirgus, vibra ,), organismid(haigustekitajad gmo, võõrliigid)
Kkrh hõlmab õnnetusjuhtumeid ja muid ohte inimese tervisele, loodus kk-le. Peamine tähelepanu on suunatud kem. Ohtlikkuse hindamisele ja klassifitseerimisele
Mõisted: Eksponeeritus- mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude Kkkorraldus-inimtegevuse korraldamine kk hoidlikul viisil KKKeesmärk- kaitse eesmärgiks seatud tingimus ja väärtus(puhas vesi..) peab vajalikuks väärtusi mida ohjajad ja asjaosalised oluliseks peavad. KKK valikud - tegevused mis eeldatavasti võimaldavad saavutada KKK eesmärki Riski iseloomustus- riski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduse järgi hinnatakse riski suurus KKR ohjaja -isik kel on õigus rak abinõusid, mis on suunatud riski suuruse vähendamiseks
Kontseptuaalne mudel-ökoloogilise riski hindamise probleemi formuleerimisel koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus ning joonis mis näitab kuidas mõjuri toime jõuab sihtob-ni Koosneb 2 osast: Sõnalisest hüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seoseid stressori ja SO vahel ning nende valiku põhjendust.Riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Hüpotees võtab kokku teabe riskiallika ja mõjuri omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor SO eeldatavasti tekitab. Hõpoteesi koostamisel tuginetakse teaele mis võib olla teaduslikest faktidest kuni subjektiivse hinnanguni. Hüpoteesi vormistamine aitab esile tuua andmevajaduse ja võimalikud andmelüngad. Võib esineda vasturääkivusi. KM tuleb tutvustada riskiohjajale, saavutamaks ühist arusaamist. KM võib muuta, seda tuleb järgnevates etappides kontrollida.
Määramatus tuleneb teadlikest lihtsustustest ja vähesest infost. Lisaks tuleneb määramatus ka puudulikest andetest stressori käitumise kohta eri keskkondades ning stressori koosmõju teiste stressoritega. See võib olla kvalitatiivne (ehk ei teata seoste olemasolu või iseloomu) või kvantitatiivne (ehk seose olemasolu on teada kuid puuduvad andmed selle kirjeldamiseks)
LOAEL- madalaim kontsentratsioon, mis mingit ainet on lubatud Mõjur- tegur mis võib sihtob esile kutsuda neg. Mõju Ohu määratlemine- mõjuri ohtu iseloomu omaduste ja ohuallikate kirjeldus PEC- stressori eeldatav kons PNEC- stressori suurim kons, mis kk ei ohusta Riski ohjamine- tegevus mil risk hoitakse vastuvõetaval tasemel Riski analüüs- õnnetuste puhul tekkivate riskide väljaselgitamine ja hindamine Olulisus suhe- PEC-PNEC suhe- ökoloogilise riski väljendav suhtarv Ökoloogiline risk- kkriski liik kus siht on kooslus populatsioon või ökosüst.
KKRH algatamine- teaduslikud andmed tuleb muuta riski ohjajale kasutatavaks teabeks, mis näitab inimtegevuse tagajärgede ja kkk eesmärgi seost Kavandamine toimub riski ohjaja, hindaja ja huvipoolte diskusioonina. Ohjaja teatab , milliste otsuste toetamiseks on riski hindamist vaja ning millist teavet sellest oodatakse . R hindajad selgitavad millisele teabele võib riski hindamisel tugineda ja millised on määramatused Eesmärkide ja valikute arutamisel tuleb kaasata ka huvigruppe, hindamine ei pea olema väga põhjalik.
KKRH on piiratud olemasolevate vahenditega: usaldusväärsete andmete kättesaadavus ja teaduslik läbitöötlus, hindajate asjatundlikkus, hindamiseks antud aeg jar aha
Riski hindamine on analüütiline protsess, otsuseid võetakse vastu ka info puudulikkuse korral
KKRH põhietapid: Probleemi formuleerimine- Mõjuri olemasolu ja potensiaalsete sihtobjektide avaldatava mõju kvalitatiivne hindamine. Kui mõjur on kemikaal, kirj ka tema asukohta , kogust, toksilisust ja püsivust kk-s. ohu määratlemine kuulub ka esmase teabe kogumise hulka
Eksponeerituse analüüs- selgitatakse, kuidas tegelikud või võimalikud sihtobjektid on mõjurile kättesaadavad, kui so on organismid, tuleb määrata neile mõjuvate annuste suurus, lisaks tuleb koguda andmeid ka ainevahetuse iseärasuste kohta. See etapp lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega . Analüüs peab näitama, milliseid teid pidi ja mil kujul ja määral mõjur so jõuab ning kuidas object stressori toimele reageerib. Analüüsiviis sõltub suurel määral stressori iseloomust ja võib ulatuda kvalitatiivsest kuni põhjaliku kvantitatiivse käsitluseni. Kui mõjur on kemikaal hõlmab eks.an. selle allikaid ja kõiki teid, mille kaudu kemikaal so jõuab ning neisse sieneb. Samal moel tuleb käsitleda ka sekundaarseid stressoreid. Analüüsi alustatakse tavaliselt ohuallikatest, kuid võib ka vastupidi, et alustatakse sihtobjektist ja stressori eeldatavat levimisteed pidi leitakse ohuallikas.
Ökoreaktsiooni analüüs- uuritakse seost mõjuri ja selle põhjustatud tagajärje vahel. Käsitletakse negatiivse mõju liike ja eksponeerituse ja neg. muutuste vahelist kvantitatiivst seost. Kemikaalide puhul hinnatakse toksilisust, käsitletakse määramatusi, mis on seoste iseloomustamisel olulised ja hinnata tõendite kaalukust. Lõpeb ökoreaktsiooni koondkirjelduse koostamisega.
Riski iseloomustus- ühendab eksponeerituse ja ökoreaktsiooni koondkirjeldused, käsitletakse määramatust ja tõlgendatakse saadud tulemeid
KKRH kava Kavandamisel lepitakse kokku: milliseid KKK eesmärke riski ohjaja taotleb, kas hindamine peab toetama KKK valiku tegemist, milliseid ÜL seatakse ül täitmise hindamiseks. Määratakse käsitlusala ja erilist tähelepanu vajavad aspektid, hind. Kasutada olevad ressursid .
KKRH dok. Kava- Vajalik, et hindamise ajal ei unustataks esialgseid kavatsusi
Probleemi formuleerimine-ohjaja, hindaja ja huvipooled teevad koostööd. Täpsustatakse vajadusel KKRH ülesannet ehk otsuseid mida hind. Peab toetama. Toimub asjakohase info kogumine ja analüüs. Analüüsi pühjal määratakse- riski sihtobjektid, koostatakse kontseptuaalne mudel.
Infoallikad, Inimuuringud, Vaatlused- ökoloogilised uuringud(uurib haiguse seoseid)- kohort uuringud-
Retrospektiivne-võrdleb haigestumissagedust toime all olevates rühmades eelisteks on : kasulik suure mõju hindamiseks, odavam ja vähe aega nõudev kui prosp.. puudused järeldusi võivad mõjutada mud tegurid
Prospektiivne- analüüsib haiguste arengut tulevikus nende inimeste hulgas kes praegu on terved, esitatakse risk mida saab otse hinnata, mõju hulgad on määratletavad ja reaalsemad, aega mõju ja aiguse vahel saab mõõta, kallis, aeganõudev, vaatlusrühmi on keeruline valida
haigusjuhtude võrdlev uurimine Katsed, Loomkatsed ,Katseklaasiuuringud
Hälbed: Valikuhälve- grupp valitakse tunnuse järgi, mis neid juba mõjutas. Haigusjuhtumid ja kontroll või kontakteerunud või mitte isikud on valitud viisil mis teeb haiguse ja kontakti vahelise seose mõõtmise ebatäpseks Klassifitseerimishälve- isikud kes arvati selle hälbe all olevad ei olnud tegelikult. Subjektide grupeerimine haigestumise või kontaktide põhjal on ebakorrektne Informatsiooni halve- inimeste käest saadud info ebatäpsus. Kontaktide ja haigusjuhtumite vead.
Põhjusliku seose kindaks tegemine: epidemioloogilised uuringud näitavad kas statistiline seos eeldatava mõjufaktori ja haiguse vahel on usaldusväärne. Ei näita otsest põhust/ tagajärge Põhjusliku seose põhjus eelneb tagajärjele, on kooskõla loomadel tehtud uuringutega, tagajärje pööratavaus. See on seos kindla kemikaali ja haiguse vahel, kõik faktorid , mis antud aine mõjul haigestumise tõenäosust suurendavad
Loomaktsed- üldtoksikoloogilised, akuutne mõju- lühiajaline, suured doosid . Krooniline mõju- pikaajaline, madalate doosidega Eriuuringud teratogeensus- embrüotel, mutageensus. Loomkatsete eelised on katseloomade gen. sarnasus, katse ting . Kontrollitavad . Puudused- raske tulemusi inimesele kohandada
Sihtobjektide määratlemine-tähendab ökoloogilise objekti ja selle vaatluse alla võetavate omaduste valimist. (ökoloogilised obj: populatsioon, kooslus, ökosüsteem)
SO valitud ÖO tuleb valida omadus, mille kaudu saab seda piisavalt iseloomustada. Valitud SO peavad olema mõõdetavad nii objekti kui selle omaduste poolest,võib olla mitu SO,tähtis on et SO väljendaksid adekaatselt KKK eesmärke. Kriteeriumiks on ka SO ökol. Olulisuse ja tundlikkus mõjuri suhtes.
Kantserogeenid:Ohu määratlemise osas, kas aine võib olla kantserogeenne
Doos- tagaärg seose hindamine- kui kergelt tekitab vähktõbe
Tõendusmaterjal- andmed inimese, loomade kohta, lisaandmed
Tõendite kaalukus: küllaldased, piiratud, ebapiisavad, puuduvad, negatiivsed.
Saaste allikad:atmosfääri heitmed , heitvesi, settebasseinid, kemikaalide mahutid, jäätmete põletamise kohad, jäätmehoidlad, ohtlikud jäätmed, reostatud pinnas.
Edasikande kk: õhk- lendumine atm, pinnas- lahustumine , põhja, pinna vesi- sademed, liikumine vetes, settimine, põhjasetted, elustik - bioakumulatsioon
Hüdrolüüs- keemiline ühend veega reag. Laguneb, Oksüdeerumine, Biol.llag
Muutujad, mille põhjal hinnatakse aine sattumist organismi
Aine kontsentratsioon kontakt punktis, kokkupuute viis(nahk,kopsud, seedetrakt ), kokkupuute määr, toime sagedus/kestus, kehakaal , toimeaeg .
Joomisel keskmine ö/p saaste annuse arvut.
Vajalik info doosi määramiseks: saasteaine kontsentratsioon, joodud kogus ajaühikus, seedetrakti kaudu absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal
Söömisel: saasteainete kons. Taimede ja loomad söödavates osades, söödavatoidu kogus ajaühikus, läbi seedetrakti absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal
Hingamisel: aine kons. Õhus, ajaühikus sissehing. Õhu kogus, sish. Õhust läbi kopsude abs. saasteaine määr, kehakaal
Pesemine, ujumine: sa kons vees, suht aeg mis kulub pesemisele, läbi naha abs sa määr, kehak.
Pinnasega: sa kons pinnases, naha ja pinnase kokkupuuteaeg, absorbeerunud saasteaine määr, kk
Vastuvõetavrisk- oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus või mõõduka tervisehäire väiketõenäosus. Ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist. On alati inimkeskne, riski tase tuletatakse loodusliku riski(maavärinad, üleujutused, välk, meteoriidid),olmeriskide(tööstuslikud suurõnnetused, plahvatused, tulekahjud, kemikaalide kk sattumine ) alusel ja selle kohta tehakse ühiskondlik kokkulepe. Riski tase peegeldub inimelu ja elamiskõlbliku elukeskkonna väärtustamist ühiskonnas. Mida madalam see on seda enam seda väärtustatakse. Erinevate kultuuride puhul võib tase olla erinev. VVKriski taseme kindlaks tegemisel on otstarbekas käsitleda eraldi suurõnnetustega või katastroofidega seotud riske ja riske mis kujunevad välja pikaajaliste muutuste taustal, avalduad alles muutuste teatud tasemele kuhjumise korral. Pikaajaliste muutuste taustal avalduva riski puhul on tegemist peiteaega omavate riskidega.( puugid , tanker õnetus, kemikaali õnnetused)
Hindamiskava: probleemi formuleerimine lõpeb hindamiskava koostamisega, kavas võetakse juba tehtu kokku ning näidatakse kuidas hindamine hakkab toimuma, milliseid hüpoteese käsitletakse, millistele andmetele käsitlus hakkab tuginema ja milliseid meetodeid kasutakse, milliseid muutujaid hindamine käsitleb
Muutujad võib jagada 3 gruppi: Muutujad mis kirjeldavad mõjuri liikumist ja sellega kaasnevaid mõjusid. Kui mõjur on kemikaal kirjeldatakse selle levimisteed, kui hüpotees näitab et kemikaal kutsub esile uut tüüpi mõjureid tuleb raksendada ka neid iseloomustavaid muutujaid, stressor võib näiteks kahjustada sihtobjekti toiduobjekte, tekitaes sel moel sekundaarse stressori-toidupuuduse. 2. muutujad mis kirjeldavad so sesundit: kui so valitakse inimesele oluline kalapop. On muutujad pop. Suurus, produktiivsus ja stressoriks oleva kemikaali sis. Kalades . 3. ökosüsteemi isloomustavad muutujad, mis mõjutavad mõjuri levimisteed ning sihtobjektide reageerimist stressori toimele: kui mõjur on kemikaal on sellised muutujad nt hoovuste sound ja kiirus, vee temperatuur, soolsus ja heljumisisaldus, põhjasetete iseloom, kalade toidubaas , kalade migratsiooniteed ja koelmute asukohad.
Riski maatriks -riskide hindamise põhiline abivahend , selle ridadel iseloomustatakse algsündmuse realiseerumise tõenäosust. Tavaliselt kas. Esinemissagedusena statistilise analüüsi abil saadus suurust, nende puudumisel eksperthinnangut. Tehnilistest ja looduslikest pühjustest kk õnnetuste korral on võimalik kasutada kogemuslikke tõenäosusi, kuid kk riski korral mille pühjustab mingi harva esinev mõjur on võimalik ainult eksperthinnanguid kasutada TABEL Riskimaatriksi veerud iseloomustavad õnnetuse tagajärgede raskusastet a-st e-ni muutuvad tagajärjed järjest raskemaks. e- algsündmused kus õnnetuste tagajärjed võivad olla inimelu või kk osas katastroofilised d- õnnetuste tagajärjed võivad olla rasked, kuid suudetake pk jõududega toimetulla c-tagajärjed võivad olla rasked kuid olukorraga saab hakkama ettevõtte päästeüksus. b- tagajärjed elu, kk või vara suhtes on piiratud, kaastakse lähedasi päästetöödesse. a-tagajärjed elu, kk ja vara suhtes tähtsusetud saab üksi hakkama
Riskiobjekt Kemikaalide või materjalide omadused võivad suurendada vaadeldava algsündmuse realiseerumise võimalust.
Tagajärgede raskusastemete hindamine: Kemikaalide korral lähtutakse 1. Nende füüs ja kem omadustest, plahvatus ja tule ohtlikusest.. 2. Nende sattumisel tulle või veega kokkupuutel tekkivate ainete omadustega 3. Boil toime 4. Käitumine kk-s, atm, pinnases vees.
Eriti ohtlikud on kk-le pikaajalise toimega vedelkemikaalid või veeslahustuvad kemikaalid
Ohuallikate iseloomustamine Esmane oa- tehakse kindlaks juba siis kui oht määratakse ning riskihindamaist algatatakse
Ohuallikate esmane kirjeldamine toimub juba kavandamisel, analüüsietapis käsitletakse neid pühjalikumalt. Riski võib tekitada ohuallikas vallandunud mõjur, mis jõuab ise või mille tekitatud kaudsed mõjurid jõuavad sihtobjektini ning võvad kahjulikku mõju avaldada. Mõjurite vallandumise iseloomustamine on esimene samm eksponeerituse hindamisel. Vallandumine võib olla tavapärane või juhtuda hädaolukordades või õnnetuste tagajärjel. Võib jagada kaheks: esmased ohuallikad: millest vallandunud mõjur liigub otse veekogusse. 2. Ohuallikana käsitletavad kkkomponendid, milles mõjurid paiknevad
OA iseloomustamine:tuleb otsustada kas valida aluseks esmased või teisesed allikad, valiku tegemine sõltub riskihindamise eesmärgist ja riski ohjaja vajadustest . Kui esmane ohuallikas jab väljapoole hindamisel käsitlemise piire tuleks piirduda teiseste allikatega. Kirjeldus hõlmab ohuallika asukohta, allika tugevust ja vallandumise ajalist kulgu . Ohuallikaid võib olla mitu.
KKRH meetodid:Et saada võrreldavaid ja arusaadavaid tulemusi tuleb eelnevalt kokku leppida kasutatavates riskianalüüsi meetodites.
Kontrollnimekiri ehk võrdlev analüüs- võimaldab ohuallikat kindlaks määrata sellega, et kontrollitakse ettevõttes standarditest, ettekirjutistest jm piiravatest tingimustest kinnipidamist. Tulemuseks on kont .nimekiri koos märkmetega selle kohta, kas teatav hulk tehnilisi tingimusi on täidetud või mitte. Kasutatakse ligikaudsel analüüsil ehk esialgne riskianalüüs see on kasutusel riski objektide kindlakstegemisel ilma tehnilistesse üksikasjadesse laskumata. Leitakse tähtsaimad riskiobjektid.
Pühjuse ja tagajärje analüüs on laialt kasutusel seadmete töökindluse ja rikete pühjuste väljaselgitamisel. See on mingi algsündmuse suhtes rikkehargmiku ja sündmuste hargmiku kasutamisega. See sobib lihtsustatud kkrh. Kasutatakse õnnetuste kohta kogutud materjali stst töötlemisel.
Aruande koostamine: peab olema: riskihindamise kava, kontseptuaalne mudel, andmeallikad ja kasutatud meetodid, eksponeerituse ja ökoreaktsiooni koonduseloomustused, riskiiseloomustus. Hindamisel tuleb esitada selgelt ilmnenud vastuolud ja tulemuste erineva tõlgendamise võimalused. Tulemuste põhjendus tähendab kõigi osade loogilist ühendamist riski kohta tehtavaks järelduseks nii et oleks näha pühjuslikseos ning tulemus oleks otsuste tegemisel kasutatav.
KKMH/KKR on üühise eesmärgi jaoks arendatud vahendid, mis peavad mõlemad aitama otsusetegijatel langetada paremaid otsuseid. Nad on enamasti kattuvad kuid erinevaid termineid kasutavad alad.
KKMH-peab andma teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide tekitatava kk mõju kohta. Alternatiivide käsitlemine on keskse tähtsusega. Suurem rõhk on kaudsetel mõjudel ja terminid on laiemad. Rõhutatakse üldsuse kaasamist. Seadusega reguleeritud
KKRH kavandatava tegevusega piiratud ei ole, võib käsitleda ka juba toimunud tegevusest lähtuvaid riske KKRH on laiem kui KKMH. Kkk eesmärke ja valikuid on mõnevõrra arvestatud ja mõnikord ka selgelt formuleeritud alternatiivid. Alternatiivid ei ole kõige olulisemad. Prognoosimis protseduur on arendatum, erilist rõhku pannakse tulemustele ja määramatustele. Otseselt ei ole nõutav üldsuse kaasamine vaid teatamine on tähtis. Rohkem tähelepanu üldsusega suhtlemise sisukusele. Seadused tagasihoidlikud ainult kemikaali seadus.
Sarnane on kavandamine va alternatiivide esitamine, mõju prognoosimine ja hindamine on mõlemal kesksel kohal
Riski avalikustamine : Tuleb arvestada et üldus ei ole samal arvamusel, on huvigrupid , kes tajuvad riske erinevalt, teavitamine peab olema usaldust tekitav. Inimestel võib olla uut infot, millga hindajad ei ole arvestanud , võidakse korrigeerida sihtmärke ja parameetreid. Hindamistulemuste avalikustamine- teaduslik põhjenud, esitajate omadused, media, üldsus. Asutused mis annavad infot kkr kohta vastutavad kkr ohjamise eest ei ole inimeste arvates usaldusväärsed. Usaldamatuse põhjused: riskihindamiseks olemasolevad vahendid on harva vastavuses üldsuse soovitud kindlate tulemuste ja meetmetega. Teadlased osalevad debattides riski hindamise tulemuste usaldusväärsuse ja tähenduse üle. Poliitikute tegevus on harva adekvaatne ja õõnestab üldsuse usaldust. Vasturääkivused seadustes .ametnikel puudub oskus riske selgitada ja ei arvestata üldsuse eripära, tajuda riske erinevalt. Media kipub rõhutama negatiivset. Uut riski võrreldakse vanade riskidega. Mmäramatusi ei arvestata. Ei arvestata kvalitatiivsust. Tajutakse riski erinevalt: individuaalselt, sooliselt, sotsiaalselt, institutsiooniliselt, kultuuriliselt.
Riski mõistetakse erinevalt. Sagely hinnatakse üle emotsionaalseid ja visuaalseid põhjuseid, riske, mis ei ole oma kontrolli all. Emotsionaalseid tegureid: oht lastele, vähk, varasemad õnnetused Avalikkus jälgib väga tähelepanelikult ja taunivalt tankeriavariisid, kuid ei pööra erilist tähelepanu sellele, et avariist satub meredesse umbes 5% sinna igal aastal sattuvast õlireostusest.