Terviseedendus (0)
TERVISEEDENDAMISE
VÕIMALUSED
Tervis inimese füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse heaolu seisund
Tervise edendamine inimese tervist
väärtustava ja soodustava käitumise ja
elulaadi kujundamine, tervist toetava
elukeskkonna sihipärane arendamine
Bangkoki harta
11. augustil 2005 võttis Maailma
Terviseorganisatsioon (WHO) oma 6.
globaalsel konverentsil vastu uue
terviseedenduse harta Bangkoki
harta.
Terviseedendus keskne valdkond
Kinnitatud
terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja
ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine
vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik
osa.
Rõhutatud
poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute
tegemisel tervisesse
partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja
organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel
Koostöö ja investeeringud
Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik:
jõuline poliitiline tegutsemine
erinevate gruppide ja sektorite koostöö
planeeritud strateegilised investeeringud tervisesse
Riikidel kohustus saavutada suutlikkus
terviseedenduses nii poliitilisel, professionaalsel
kui paikkondade ja kogukondade tasandil.
Terviseedenduse eesmärgid
Töötajate tervise ja töövõime kaitsmine,
säilitamine, toetamine, parandamine,
taastamine, haiguste (sh. kutse
haiguste) ennetamine, enneaegse ja
varase pensioneerumise
edasilükkamine
Terviseedenduse strateegia
organisatsioonis/töökohal
Tervistedendavate ettevõtete liikumise ellukutsumine
ja toetamine
Ettevõtte juhtide kaasamine kõige kõrgemal tasemel
Ettevõtte erinevate üksuste kaasamine
Töökeskkonnanõukogu ja töökeskkonnavolinike
kaasamine
Töötajate aktiivse hoiaku kujundamine/ toetamine
personaalse arengu, ametialase täiendkoolituse,
tervisliku elustiili järgimisel
Terviseedenduse meetmed
Riskide ohjamine töökohal
Tervisekontroll
Vajadusel ravi
Nõustamine/koolitus
Tervislik elustiil
Motivatsioonisüsteemi loomine
Riskide ohjamine töökohal
Töökeskkonna tingimuste
eesmärgipärane parendamine
Töökorraldus ja ühiskaitsevahendid
Isikukaitsevahendid
Tervisekontroll regulaarne
töötajate tervise jälgimine
Kaebuste esinemine dünaamikas
Audiomeetriline uuring
Vererõhu ja pulsisageduse jälgimine
Lihastoonuse hindamine
Müra kuulmiskahjustus preventsiooniga
oleme hiljaks jäänud, taastada pole võimalik.
Rehabilitatsiooniks kuuldeaparaadi kasutamine.
Müra mittespetsiifilised häired üle
kesknärvisüsteemi (KNS):
väsimus, tähelepanuja
kontsentratsioonivõime nõrgenemine,
mõtteprotsesside liikuvuse
aeglustumine, reaktsiooniaja
pikenemine vigade, eksimuste,
õnnetusjuhtumite tõenäosuse
suurenemine
Müra mittespetsiifilised häired üle
kesknärvisüsteemi (2):
omandamisvõime, mälu halvenemine
töö efektiivsuse vähenemine
KNS pinge üldine lihaspinge tõus, sh
kaelaõlavöötme lihastes, peavalu
(nn.pingepeavalud); stress, unetus,
vererõhu ja südame löögisageduse tõus;
Müra mittespetsiifilised häired üle
kesknärvisüsteemi (3):
silelihaskonna (veresoonte, bronhide,
soole jm seinas) toonuse tõusust
vereringe häired jäsemetes,
hingamistakistuse hood, seedehäired
jms.
Need on nn. funktsionaalsed häired, on
taaspöörduvad
Ravi
Põhjuse kõrvaldamine / kahjuliku toime
vähendamine
Sümptomaatiline: KNS pinge
vähendamine, selle kaudu
organsüsteemide töö normaliseerimine
Võimalik, kuni funktsionaalsed häired
stressori kestvast toimest ei ole
muutunud somaatiliseks, st.
taaspöördumatuks.
Ravi (2)
Taastusravi
liikumisravi, vesiravi, massaaz, soojusravi,
mudaravi, aparaatse füüsikalise ravi
eriliigid, akupunktuur
Ambulatoorne töö või elukoha läheduses
asuvas taastusravikeskuses (polikliinikus)
üksikprotseduuri või kompleksravipaketina
Statsionaarne taastusravihaiglas või SPA
tüüpi tervisekeskuses.
Vaevuste ennetamine
nõustamine/koolitus
Ergonoomiliselt õiged töövõtted,
asendid
töös enamkoormatud kehapiirkonnad, lihasgrupid,
nende lõõgastamine
puhkepauside vajadus, eritingimused, sagedus
vererõhu ja ülekaalulisuse vahelised seosed,
vajalikud muudatused toitumises
Vaevuste ennetamine (2)
Soovitused konkreetsetele töötajale
individuaalselt. Töötaja julgustamine,
õpetamine tegelema regulaarselt liikumise,
tervisespordiga, tema jaoks sobiva
taastusspordi liigi leidmine
Soovitused töötajatele grupis vastavalt
tegevusvaldkonnale
Tervisliku elustiili kujundamine
liikumine (kõnd, tervisevõimlemine,
aeroobika, rattasõit, rulluisutamine,
metsajooks, ujumine, vesivõimlemine,
suusatamine jne.)
tasakaalustatud toitumine
kahjulikest harjumustest (suitsetamine,
alkoholi ja narkootikumide kasutamine)
loobumine
mõistliku tööja puhkereziimi järgimine
Motivatsioonisüsteemi loomine
Töötajale
nn. tervisepäevade võimaldamine
tervisespordile tehtud kulutuste osaline
katmine
ühised väljasõidud aktiivsportlikeks
üritusteks jms.
Motivatsioonisüsteemi loomine(2)
Ettevõtjale
Maksusüsteemi muutmine, tagamaks, et
töötaja tervisesse tehtud investeeringud ei
kuuluks maksustamisele kui erisoodustus
vaid käsitletaks, kui ettevõtlusega otseselt
seotud kulu
Tänan!
Ettekanne
Sarnased õppematerjalid
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Erakorralise meditsiini
tehniku käsiraamat
Toimetaja Raul Adlas
Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast,
Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus
Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard,
Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild,
Katrin Koort, Raul Adlas
Tallinn 2013
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud)
ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)
Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit
Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst
Koostajad:
A
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid