Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus (0)

Euroopa Liit jaotab hädaolukorrad kaheks põhitüübiks:
•Loodusõnnetused, näiteks:Üleujutused, Metsatulekahjud,laviinid
•Inimtekkelised õnnetused
Smith
• Atmosfääri: Üksikud mõjutegurid, Kombineeritud mõjutegurid
• Hüdroloogilised
• Geoloogilised
• Bioloogilised
• Tehnoloogilised
RISK = TÕENÄOSUS×TAGAJÄRJED
• risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon.
• risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus)
Tõenäosus ja tagajärg
• Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul.
• Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse
rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm.
Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas
• Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju töökeskkonna kahjustamine või nende
kombinatsioon
• Riskiallikas - Tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid
• Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus
• Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus
Riskianalüüs
•Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks.
•Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks..
• Riskianalüüs on riskihalduse (riskijuhtimise) osa
• Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes
Mõjuahel
1. Stressor ( agent ) 2. Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub 3. Levikutee, mille kaudu stressor levib
4. Eksponeeritus - stressori jõudmine sihtmärgini 5. Sihtmärk – objekt, mida mõjutatakse 6. Mõju-muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele
Riskianalüüsi metoodika etapid
• Riskituvastus
• Riskide analüüsimine
– tagajärgede hindamine
– tõenäosuse hindamine
– kontrollmehhanismide hindamine
– riskitaseme määratlemine
• Riski tasemehindamine (kaalumine)
Hädaolukord ja kriisireguleerimine
• Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust
ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
• Hädaolukorra oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks.
• Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist.
Plahvatusriski analüüs
1) plahvatusohtliku keskkonna tekkimise tõenäosust ja selle püsimist
2) süüteallikate, kaasa arvatud elektrostaatiliste laengute tekkimise ja aktiviseerumise tõenäosust
3) seadmetest, töövahenditest ning nende ühendusseadmetest, kasutatavatest materjalidest ja tööprotsessidest tulenevaid plahvatusriske
ning nende võimalikke koosmõjusid
4) võimaliku plahvatusega kaasnevate tagajärgede ulatust
5) plahvatusriske töökohtades, mis on avade kaudu ühendatud või ühendatavad kohtadega , kus esineb või võib tekkida
plahvatusohtlik keskkond
Hädaolukordi põhjustavad sündmused
1) päästesündmus – tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest, keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
2) politseisündmus – massilisest korratusest, põgenike massilisest sisserändest, massilisest piiririkkumisest, rünnakust objektile , objekti hõivamisest või muust politsei pädevusse kuuluvast sündmusest tekkinud olukord maismaal, merel või piiriveekogul,mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
3) küberintsident – arvutivõrgus toimuv turvaintsident, mis põhjustab kõrvalekaldeid küberruumi ettenähtud toimimisest või elutähtsate teenuste toimepidevusest või mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda
4) kiirgus- või tuumaõnnetus – kiirgus- või tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
5) tervishoiusündmus – sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse;
6) loomataud – bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda.
Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused
1) päästesündmus – Päästeamet;
2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet;
3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet;
4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet;
5) tervishoiusündmus – Terviseamet ;
6) loomataud – Veterinaar - ja Toiduamet
Riskianalüüs koosneb
1. Üldosast 2. Analüüsiosast 3. Võimeanalüüsist 4. Järeldustest
Toimunud sündmuste analüüs Päästeameti HORA-s
• Loodusjõudude poolt põhjustatud sündmus – Torm , üleujutus, ekstreemsed temperatuurid ja sademed,
• Transpordivahendi õnnetusest tingitud sündmus – Maanteel, õhusõidukiga, laevaga sadamas, ohtliku veosega, …
• Tulekahju, plahvatus või varing – Hoonetulekahju, metsa- ja maastikutulekahju, plahvatus, varing
• Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes – Suurõnnetuse ohuga ettevõtete paiknemine, koondumine ja võimalikud vastasmõjud

Päästesündmuse (hädaolukorrana) valikstsenaariumid HORA-s
• Tormist põhjustatud üleujutus – Pärnu linna näitel
• Masskannatanutega hoonetulekahju -Tallinna kõrghoone näitel
• Doomino õnnetus suurõnnetuse ohuga ettevõttes – Muuga sadama näitel
Elutähtsad teenused
• Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist.
• Elutähtsad teenused on loetletud hädaolukorra seaduses ning neid on 14: elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede sõidetavus tagamine, mobiil-, tavatelefon ja andmesideteenus, kanalisatsioon , elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine ,makseteenus ja sularaharinglus .Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui kriitilised tegevused, ohud või muud elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad.
KRIITILISUS = aeg teenuse katkemiseni x katkestuse ulatus
Poolkvantitatiivne riskianalüüs
• Eestis praeguse seisuga enim rakendatud
• Riskianalüüsi tavapärasteks väljunditeks on:
– Riskitabelid ja riskimaatriksid
– Tagajärjepõhised ohualad
Üleujutuse ja üleujutusohuga seotud risk
• Üleujutus on veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus,
mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust. (vähemalt 30 mm ühe tunni jooksul)
Üleujutusriski haldamine (juhtimine)
• Üleujutus on üks vähestest riskitüüpidest, mille kohta on olemas Euroopa Liidu direktiiv – Üleujutusdirektiiv
• Seega üleujutusriskide hindamise kohustused tulenevad nii eelnimetatud direktiivist kui ka hädaolukorra seadusest
• Üleujutusdirektiiv nõuab lisaks riskide hindamisele ka nende kaardistamist ja maandamist
• Direktiivi nõuete täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium, üleujutus tiheasustusalal hädaolukorra riskianalüüsi eest vastutas Päästeamet, tiheasustusalal aset leidvast üleujutusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani eest Siseministeerium
Seiš – torm, mille käigus veemass kõigub mere ühest äärest teise
Ioniseeriv kiirgus
• Kiirgus – elektromagnetlainete või aineosakeste voog , oma iseloomult laineliskorpuskulaarne
• Ioniseeriv kiirgus – energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100
nanomeetrit või lühem
• Alfakiirgus – rasked laetud osakesed (sisuliselt He tuumad)
• Beetakiirgus – kerge laetud osake ( elektron või positron)
• Gammakiirgus – EM kiirgus, mis järgneb alfavõi beetalagunemisele.
• Röntgenkiirgus – EM kiirgus, mida toodetakse tehislikult
Mõisted
• Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist
• Pandeemia ehk laustaud on nakkushaiguse epideemia, mille tevik on väga lai, hõlmates näiteks tervet maailmajagu või kogu maailma. Gripipandeemia ajal Eestis haigestuda 25% elanikkonnast, sh 3,5-4% haigestunutest vajab haiglaravi , 20% haiglaravi vajajatest vajavad intensiivravi , 50% intensiivravi vajajatest vajavad hapnikuravi
HIV
• HIV ehk HI- viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus.
• AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks on HIV.
Episootia on loomataudi kiire ja ulatuslik levik, mis põhjustab loomade ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning millega kaasneb suur majanduslik kahju