Eksamiks (1)

Riskihindamise kava

Kavandamisel on vaja kokku leppida järgnevas:

• milliseid keskkonnakorralduslikke eesmärke riski ohjaja taotleb
  
• kas hindamine peab toetama keskkonnakorraldusliku valiku tegemist
  
• milliseid ülesandeid, sh edukuskriteeriume, seatakse ülesannete täitmise hindamiseks
  
• hindamise käsitlusala ja erilist tähelepanu vajavad aspektid
  
• hindamiseks kasutada olevad ressursid .
  

Kokkulepe võiks hõlmata ka neid keskkonnariski hindamise korralduse ning metoodilisi aspekte, mis on seotud õiguslike nõuetega või tulenevad keskkonnariski hindamise põhjustest ning kontekstist ning stressorite levimist kirjeldavate mudelite valimist. Keskkonnariskihindamise dokumenteeritud kava võimaldab jälgida, et esialgseid kavatsusi hindamise ajal ei unustata, ning vajaduse korral kava muuta.
Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast.
See aitab tagada, et poliitilised huvid, mis on olulised keskkonnariski hindamise
eesmärgi määratlemisel, ei pääseks hindamise objektiivsust mõjutama.

Kontseptuaalne mudel

Kontseptuaalne mudel kirjeldab võimalikku seost riski tekitava mõjuri (stressori) ja sihtobjektide vahel. Kontseptuaalne mudel koosneb kahest osast:

• sõnalisest riskihüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seosed stressori ja sihtobjekti vahel ning nende valiku põhjendust
  
• riskihüpoteesi illustreerivast joonisest.
  

Riskihüpotees võtab kokku teabe riskiallika ning mõjuri (stressori) omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor sihtobjektis eeldatavasti tekitab.

Ohuallikad

Esmane ohuallikas või -allikad tehakse kindlaks juba siis, kui oht määratletakse (probleem formuleeritakse) ning riski hindamist algatatakse ja kavandatakse.
Ohuallikad võib jagada kahte rühma:

• esmased ohuallikad, millest vallandunud mõjur liigub otse veekogusse, nt heitvett veekogusse juhtivad ettevõtted või veesõidukid
  
• ohuallikana käsitletavad keskkonnakomponendid, milles mõjurid paiknevad, nt võib ohuallikaks olla reostunud pinnas, millest mingi aine migreerub põhjavette ning selle kaudu pinnaveekogusse (esmast ohuallikat, mis pinnase reostas, ei tarvitse sealjuures enam eksisteerida).
  

Eksponeerituse koondiseloomustus

Eksponeerituse analüüsi tulemused võetakse kokku eksponeerituse koondkirjelduses, mis näitab, kas kontseptuaalses mudelis tehtud hüpotees eksponeerituse kohta vastab tegelikkusele ning annab vastuse küsimustele:

• kus eksponeerimine toimub
  
• millal eksponeerimine toimub
  
• kui suur on eksponeeritus
  
• kui suur on eksponeerituse tõenäosus
  
• millised määramatused on eksponeerituse hinnangus .´
  

Eksponeeritust võib mõõta nii punktväärtustena või muutlikkust kirjeldava funktsioonina .

Ökoreaktsiooni koondiseloomustus

Analoogiliselt eksponeerituse koondkirjeldusega võtab ökoreaktsiooni koondkirjeldus kokku ökoreaktsiooni analüüsi tulemused nõnda, et neid oleks mugav kasutada sellele järgneval riski iseloomustamisel. Koondkirjelduses peab vastama küsimustele:

• millistes ökosüsteemi elementides mõju avaldub
  
• milline on mõju iseloom
  
• milline on mõju suurus
  
• milline on stressori ja mõjude vaheline põhjuslik seos
  
• kui suur on määramatus
  

Ökoreaktsiooni koondkirjelduse võib esitada nii tekstina kuid ka mudeli kujul, mis kirjeldab stressori tekitatavat mõju populatsioonile, kooslusele või ökosüsteemile.

Riski iseloomustus

Riski iseloomustamine on keskkonnariski hindamise viimane etapp, milles ühendatakse eksponeerituse ja ökoreaktsiooni koondkirjeldused.
Kvalitatatiivse käsitluse korral piirdub riski hindamine eksperthinnanguga: risk on
kas “väike”, “keskmine” või “suur”.
Riski iseloomustus peab selgitama ka, mille poolest on sihtobjektis avalduvad muutused kahjulikud ning eristama neid looduslikust muutlikkusest, nt populatsiooni arvukuse juhuslikest või tsüklilistest muutustest. Muutuste kahjulikkuse hindamisel tuleb arvestada nii mõju iseloomu, ruumilist ning ajalist mastaapi kui ka kahjulike muutuste kaotamise võimalust.

Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamise erinevus

Keskkonnariski hindamisel on ülesande püstitus ja käsitlusala laiem kui keskkonnamõju hindamisel ning kavandamise ja hindamise sisuline osa arenenum.