Inimeseõpetuse eksam (0)

Inimeseõpetuse Eksam
Pilet 1
1.Tervis – see on inimese heaolu
TERVIS – Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu.
Füüsiline tervis – on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös.
Vaimne tervis – on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas.
Emotsionaalne tervis – on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega.
Sotsiaalne tervis – on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi.
Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted.
Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus.
Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii täna kui ka tulevikus.
Inimese hinnangut oma tervisele nimetatakse subjektiivseks tervisenäitajaks.
2.Nimeta kõige sagedamini esinevaid allergialiigid ja allergeenid
ALLERGIA – on keha ülitundlikkus mingile ainele.
ALLERGEEN - aine mis kutsub esile allergiat.
Õietolmuallergia – taimede ja puude õietolm ( rukis , lepp , sarapuu, kask jt)
Toiduallergia – pähklid, piim, maasikad , kala, nisu , šokolaad, tomat , paprika, mesi , kakao
Looma- ja linnuallergia – koduloomade karvad, sülg, suled
Kodukeemiaallergia – kosmeetikavahendid, mööbel, pesu- ja puhastusvahendid.
Putukaallergia – herilase- ja mesilasemürk
Pilet 2

Eluviis kui tervise mõjutaja
INIME TERVIST MÕJUTAVAD – eluviis, bioloogilised tegurid, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, terviseteenused. Olulisim on ELUVIIS.
Tervislik eluviis kujuneb välja igapäevaste tervist tugevdavate valikute põhjal. Eluviis kajastub LIIKUMISAKTIIVSUSES; TOITUMISHARJUMUSTES; PUHKAMISES ning selles, kas HOIDUME RISKIKÄITUMISEST.
Vanuse kasvades saab ise hakata rohkem otsustama, ka oma tervist puudutavates küsimustes.
Sinu teadmised, oskused, tahe on olulised tervist mõjutavad tegurid, mida saad ise muuta ja kontrollida.
TEADMISED tervisest, terviseteenustest ja – riskidest aitavad teha heaolu toetavaid otsuseid.
Tervisega seotud oskused on kasulikud ja toovad ellu rõõmu.
Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid .

• Sina ise – vanus, sugu
  
• *Teadmised
  
• *Oskused – suhtlemisoskus , analüüsimisoskus, praktilised oskused.
  
• *Tahe – usk enesesse , motiiv tegutseda
  
• Elukeskkond – füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond, vaimne keskkond
  

*Saame ise muuta ja kontrollida
Tervisega seotud valikutega puutume kokku iga päev.

Esmaabi minestamise korral
Minestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju ajutisest hapnikupuudusest. Minestuse korral võib inimene ootamatult kukkuda ja saada vigastusi.
ESMAABI:

• Aseta minestanu pikali
  
• Tõsta jalad üles
  
• Vabasta pigistavatest riietest
  
• Pritsi näole külma vett
  
• Taga värske õhu juurdepääs.
  

Minestanu toibub tavaliselt 2-3 minuti jooksul. Teadvuse taastumise järel on soovitatav juua külma vett, süüa magusat ja puhata .
Pilet 3

Tasakaalustatud ja mitmekesine toit
Peamisteks toitaineteks on süsivesikud, rasvad , valgud , vitamiinid , mineraalid ja vesi.
Toiduga saadavatel toitainetel on organismis erinevad ülesanded, mis on olulised nii füüsilise kui ka vaimse tervise seisukohalt.
Kõik toitained on kehale vajalikud, seetõttu peab toit olema mitmekesine. Hea enesetunde ja õppimise jaoks koolipäeva jooksul on oluline hommikusöök. Toidurasvu tuleb kasutada mõõdukalt, eelistades kala- ja taimerasvu ning vähendades peidetud rasvade osakaalu .
Parim jook on puhas vesi – Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni, keha temperatuuri hoidmiseks ning elutähtsate elundite kaitseks.
Vesi on olulisim vedeliku allikas ning vett tuleks juua päeva jooksul mitu korda.
Süsivesikud annavad energia keha ainevahetuseks ja närvisüsteemi tööks. Süsivesikuid on kahte liiki: liit- ja lihtsüsivesikud. Tuleks eelistada toite, mis sisaldavad liitsüsivesikuid ja kiudaineid – nende tarbimisel jätkub energiat pikemaks ajaks ning näljatunne ei teki nii kiiresti.
Head liitsüsivesikute allikad on: *täisteraviljatooted, *puu- ja köögiviljad, *kaunviljad, * marjad .
Valgud on vajalikud keha igapäevaseks elutegevuseks, kasvamiseks, hormoonide tööks.
Head valkude allikad on: * Loomsed toiduained: liha, kala, muna, piimatooted *taimsed toiduained: teraviljad , kaunviljad.
Rasvad on kõige energiarikkamad toitained. Rasvad annavad toidule hea maitse, kuid nende tarbimisel tuleb silmas pidada mõõdukust.
Head rasva allikad on: *kalas sisalduv rasv *taimsed õlid(nt: rapsi- oliiviõli)
Vitamiinid on eluliselt tähtsad, aidates kaasa kasvamisel, ainevahetusel. Vitamiine peab inimene saama pidevalt, kuna keha ise neid reeglina ei tooda.
A- vitamiin on hea silmanägemise jaoks: maks ja või
B grupi vitamiinid toetavad rakkude tegevust: teraviljad, liha ja piimatooted
C-vitamiin on keha kaitsevõime tugevdaja : kartul , kapsas , paprika
D-vitamiin on vajalik luude kasvamiseks ja tugevuse tagamiseks: kala
Mineraalained on olulised tugevate luude ja hammaste ehitamisel ning kehatemperatuuri hoidmisel. Olulised mineraalained on nt: kaltsium , magneesium , fosfor .
Head mineraalide allikad on:
Kaltsium: piimatooted, kala
Raud: maks ja punane liha

Kuidas toimida vägivalla puhul?
Vägivallast tuleb rääkida ja selle puhul tuleb abi otsida.
On erinevaid vägivalla tüüpe: *lähisuhtevägivald (pere, paarissuhted) *kohtinguvägivald *seksuaalvägivald
PEALTNÄGIJAD PEAKSID VÕIMALIKULT KOHE JUHTUNUDT TEATAMA POLITSEILE SPETSIALISTILE, et juhtum ei jääks peidetuks.
Kuidas toimida, kui oled vägivalla tunnistajaks?
*hinda olukorra turvalisust enda jaoks
*Kui vaja, anna esmaabi
*Helista politseisse
*Jäta meelde vägivallatseja tundemärgid
*Aita üles kirjutada pealtnägijate andmed.
Kuidas aidata sõpra, kui näed, et sõber võib olla vägivalla ohver?
*Kuula ta ära, räägi temaga
*Ütle, et usud teda, ära süüdista teda juhtunud
*Ütle, et oled tema pärast mures
*Ole talle toeks ja aita tal abi otsida.
(Politsei 112, Usaldustelefon 126, Tugikeskused)
Pilet 4
1.Vaimne tervis kui vaimne heaolu
Vaimne heaolu = rahulolu eluga, õnnelikkus, poitiivsete tunnete ja mõtete ülekaal.
Vaimne heaolu ei tule iseenesest ega ole sünnil kaasa antud ning seda saab ise suunata ja kujundada.
Igal inimesel on võimalik leida oma vaimset tervist toetavad tegevused ja mõttelaad.
Enda vaimset tervist saame ise mõjutada paljuski oma mõtete, tunnete, igapäevase suhtlemise ja tegevuste kaudu.
Vaimset tervist aitab tasakaalus hoida üldine positiivne mõtlemine ja optimisti väljendamine. Kõik negatiivsed ja positiivsed tunded, mida inimene tunneb, on loomulikud. Oma tunnete mõistmine ja juhtimine annab kontrolli oma elu üle.
Tegevused mis toetavad vaimset heaolu:
*tervislik toitumine *oma tunnetest rääkimine *piisav öö uni *abi küsimine *tegelemine hobidega *teiste abistamine
2) Seksuaalsel teel levivad nakkused
Seksuaalsel teel levivad nakkused on peamiselt suguelundite kontakti teel levivad nakkused.
Nakatanu võib sageli olla haigustunnusteta ega pruugi ise oma nakatumisest teada.
Bakteritest põhjustatud nakkusi saab ravida. (süüfilis) Viiruslikke nakkusi aga ei saa organimist välja ravida, kuid nende põhjustatud kaebusi saab raviga leevendada või haiguse aktiivsust vähendada. (HIV, herpeseviirus)
Seksuaalsel teel levivatesse nakkustesse on võimalik vältida.
KUIDAS VÄLTIDA?
*Kasutada alati ja igas seksuaalvahekorras kondoomi
*Eelistada üht ja kindlat seksuaalpartnerit
*Tuleb vältida kokkupuudet võõra verega.
Mis on aknaperiood?
Aknaperiood on aeg nakatumisest kuni ajani, mil veres tekivad viirusevastased antikehad.
Pilet 5

Lähedased suhted ja nende areng
Suhe - on korduv vastastikune mõju aja jooksul kahe inimese vahel. Suhtega ei ole tegemist näiteks siis, kui vahetad ühekordselt mõned laused poemüüjaga, tervitad ja tänad.
Lähissuhe - on suhe, millele on iseloomulik emotsionaalne seotus.
Lähissuhted on:
*Peresuhted – näiteks suhted ema ja lapse, isa ja lapse, ema ja isa vahel.
*Sõprussuhted
*Armastussuhted, suhted abikaasade , kooselupartnerite, poiss- ja tüdruksõbra vahel. Pikaajalist paarissuhet võib nimetada püsisuhteks.
Mis aitab suhte loomisele kaasa?
*Ole siiras ja suhtu teistesse sõbralikult
*Tea milles oleksid suhtes hea
*Vaata partnerile vestluse ajal otsa ja keskendu vestlusele
*Julge olla sina ise
*Julge teha esimene samm
*Anna suhte arenemisele aega
2) Käitumine kriisis olles
Kriisis inimese sees on loomulik ja vajalik protsess, et järk-järgult toime tulla äkitselt muutunud olukorraga. Kriisiolukorras reageerivad inimesed erinevalt ja reaktsioonid on individuaalsed, sageli ettearvamatud.
Mis võib põhjustada kriisi?
*Keskkonnaga seotud – lumetorm , tulekahju, üleujutus
*Inimesega seotud – haigus, vägivald
*Suhetega seotud – lahutus, kaotus
Esimene reageering kriisile on järsk ja tugev vapustus.
Vapustusele järgneb muutuste läbilöömise aeg. See võib kesta nädalaid või kuid.
Läbitöötamisele järgneb toibumine ja kohanemine . Ükskõik, kuidas inimene kriisi sattudes käitub, vajab ta ennekõike teiste kohalolekut ja inimlikku toetust.
Kelle poole saab pöörduda abi saamiseks?
*Perearst *Kool *Laste tugikeskus *Nõustamis- ja kriisiabikeskused
Pilet 6

Seksuaalsuse trepiastmed
Seksuaalsuse areng tähendab erinevate trepiastmete läbikäimist nii mõtetes, tunnetes kui ka tegevustes. Sellel teel avastatakse oma seksuaalseid tundeid, mõtteid, unistusi ja ihasid, kellegi märkamine ja meeldimine võib muutuda armumiseks. Armumine armastuseks.
SEKSUAALSE arengu käigus on loomulik kogeda mõnikord ka pettumust ja kurbust.
Seksuaalsuse trepiastmed:
*Ema-isa, naine mees *Armumine iidolitesse *Salajane armastus
*Räägin oma tunnetest sõbrale *Sa meeldid mulle, olen sinusse armunud
*Käest kinni *Suudleme *Kas nii on hea? *Valmisolek seksuaal vahekorraks
Seksuaalsuse astmeid mööda liigutakse kord kiiremini kord aeglasemalt. Pettumust või ebaõnnestumisi kogedes tuleb mõnikord ka allapoole minna ning alustada ronimist otsast peale. Meeldimiste, armumiste ja armastuse kaudu õpitakse tundma iseennast .
Seksuaalsuse trepiastmeid ei pea tingimata läbima just kirjeldatud järjekorras. Kulgejad peaksid ennast tundma turvaliselt ja võtma endale kiirustamata aega otsustada, millal nad on valmis liikuma järgmisele trepiastmele.

Energiatasakaal ja söömishäired
Energia- ja vedelikupuudus toidus mõjutavad enesetunnet ja õppimisvõimet.
Tervislik toitumine = Vaimne tervis, Sotsiaalne tervis, Füüsiline tervis
Vaimne tervis – väsimuse ennetamine, õppimisvõime, hea meeleolu, nauding maitsvast toidust
Sotsiaalne tervis – Söömine koos pere ja sõpradega, erinevad toidukultuurid, ühine toiduvalmistamine
Füüsiline tervis – Luustiku tugevus, tervislik kehakaal, terve nahk ja juuksed, igapäevased tegevused ja hea enesetunne
Energiatasakaal tähendab, et toidust saadav energia ja keha poolt kulutatud energia on teataval perioodi jooksul võrdne.
Pidev energiarikka toidu tarbimine ja vähene liikumine toob kaasa ülekaalulisuse.
Milleks toiduenergia kulub?
*Põhiainevahetuseks: südame töö, hingamine seedimine jne
*Soojuse tekkeks
*Igapäevasteks kehalisteks ja vaimseteks tegevusteks.
KMI = Kehamassiindeks, mis näitab kehakaalu ja pikkuse suhet KMI= Kaal: Pikkus
Söömishäired
Levinud söömishäired on anoreksia ja buliimia , mille puhul on tegemist vaimse tervise häiretega. Anoreksia puhul on tegemist näljutamisega, buliimia puhul vaheldub näljutamine liigsöömishoogudega, millele võib lisanduda oksendamine.
Nendega kaasnevad tervisekahjustused on nt:
*Nõrkus *luuhõrenemine *menstruatsiooni puudumine * viljatus
Söömishäirete kujunemine on seotud meid ümbritseva kultuuri mõjuga.
Lubamatu on halvustada teiste kehakuju , kuna selliseid märkuseid võivad vallandada söömishäire.
Pilet 7

Turvalisus ja riskikäitumine
Turvalisustunne on üks suurimaid väärtusi inimese elus.
Kuidas turvatunnet suurendada?
* Heatahtlik ja sõbralik käitumine, sallivus ja koostöö
Riskikäitumine = Kahju inimese endale või teistele, negatiivsed tagajärjed
Prosotsiaalne käitumine = Kasu endale ja teistele inimestele, positiivsed tagajärjed
Riskikäitumine
*Tervisega seotud riskikäitumine – Kahjulik peamiselt endale (Vigastusi tekitav käitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus, mitteturvalised seksuaalsuhted )
*Teisi kahjustav riskikäitumine (Varastamine, väljepressimine, vägivaldne käitumine)
Enamasti on riskikäitumise liigid omavahel seotud
Oskused, mis aitavad kontrollida riskikäitumist:
*Sotsiaalsed toimetulekuoskused e. oskused mis võimaldavad meil igapäeva elus hästi toime tulla :
*Enesetunnetamisoskus - Inimene teab, mis on tema tugevad küljed, ja väärtustab ennast, peab lugu oma unistustest .
*Probleemide lahendamise oskus – Inimene ei karda probleeme ning oskab ja tahab neid lahendada.
*Tunnete ja stressiga toimetuleku oskus – Tuleb toime oma tunnete juhtimisega
*Analüüsiva mõtlemise oskus – Mõistavad ja tahavad analüüsida enda ümber toimuvat.
*Suhtlemisoskus
2) Abistamine kui võimalus toetada enda ja teiste vaimset heaolu.
Prosotsiaalne käitumine on selline õpitud käitumine, mille eesmärk on teistele inimestele kasu tuua ja head teha. Üksteise abistamine toob rõõmu mülemale osapoolele, lähendab inimesi ja muudab suhted inimeste vahel paremaks.
Inimesed saabad abi pakkuda mitmel viisil:
*Hoolimine – võimalus väljendada tundeid
*Tunnustamine
*Teabealane toetus ja abi – Nõuannete ja teabe andmine
*Materiaalne abi või otsene füüsiline toetus – Asjade jagamine, laenamine, otsene füüsiline abi
*Sõbralikkus ja teiste teretulnuks pidamine – Seltsiliseks või kaaslaseks olemine.
Pilet 8

Uimastid
Uimastid mõjutavad tundeid, mõtlemist ja käitumist läbi kesknärvisüsteemi talituse muutumise.
Uimasti mõju inimesele on individuaalne. Uimastid ei tekita organismis enneolematuid protsesse, vaid toimivad läbi olemasolevate.
Enamik inimesi uimasteid ei tarvita!
Uimastid võivad kasutusel olla piiranguteta (kohv), mõnede puhul on peale pandud vanuseline piirang ( alkohol ja tubakatooted) ning narkootikumide kasutamist kontrollitakse rahvusvahelisel või riiklikul tasandil (kanepitooted)
KÕIK uimastid, mida tarvitatakse, mõjutavad inimese käitumist läbi närvisüsteemi. Olenemata uimasti manustamise viisist, jõuab uimasti varem või hiljem ajju.
Uimastid:
*Alkohol * Nikotiin * Kofeiin * Amfetamiin *Kokaiin * Heroiin
Uimastit tarbides annab inimene käest võime kontrollida seda, mis temaga juhtub.
* Hallutsinogeenid – LSD – Muudavad ümbritseva taju ning põhjustavad nägemis-, puute- ja haistmismeelepetteid
* Stimulandid – nikotiin, kofeiin, amfetamiin – Mõjuvad üldiselt ergutavalt, suurendades jutukust ja liikumistahet
* Depressandid – alkohol, heroiin – Pidurdavad närvisüsteemi aktiivsust

Stressiga toimetulek
See kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb eelkõige temast endast ning tulemus võib inimese jaoks olla kas positiivne või negatiivne.
Stressiga toimetulek:
*Stressori kõrvaldamine – nt kui sul on raske hommikul ärgata ja voodist püsti saada, siis mine õhtul varem magama või leia keegi, kes sind varem üles ajaks.
*Situatsiooni ümberhindamine – muuda oma hinnangut ja pööra tähelepanu olukorra neile külgedele, mis aitavad sul ennast paremini tunda.
*Lõõgastuse kasutamine – nt kontrolltööks valmistudes võid teha pausi, mille ajal tegeled millegi meeldivaga.
*Kehaline aktiivsus – jalutus meeldivas kohas
*Sõprade ja lähedaste toetus – nad kuulavad sind ära, sul on tunne, et ei ole üksi.
Stressiga toimetuleku viisid pole kaasasündinud ja omandatakse õppides.
Igaüks peaks leidma enda jaoks sobiva viisi stressiga toime tulla.
Pilet 9

Uimastite tarvitamisega seotud riskid
Uimastitega seonduvad olukorrad sisaldavad endas riske tervisele ja suhetele ning on seotud seadusega vastuollu minemisega. Uimastijoobes inimesed põhjustavad enda ja teiste jaoks ohtlikke olukordi , kuid on ka ise sageli kuritegevuste ja õnnetuste ohvrid.
Oma tegude eest vastutab inimene ise, mitte uimasti. Uimasti tarvitamine ei ole mitte ühegi kuriteo puhul pehmendav asjaolu.
Üks suur risk, mille uimastitarvitaja enesele võtab on terviserisk. Isegi ühekordne uimastitarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja isegi surma. Tervisele veelgi ohtlikum on segatarbimine.
Veel on üks suur risk üleannustamine. Lühikese aja jooksul joodud suur hulk alkoholi põhjustab mürgistusseisundi.
PURJUS KAASLAST EI TOHI JÄTTA JÄRELVALVETA.
Pikaajalisel uimastitarbimisel tekivad isikusemuutused ja kahjustub mina-tunnetus. Võivad ilmneda mälu- ja unehäired.
Lisaks füüsilisele tervisele mõjutavad uimastid ka vaimset ja sotsiaalset tervist.
Uimastite tarvitamisega kaasnevad sotsiaalsed riskid. See tähendab, et kahjustuvad lähisuhted ja kaovad sõbrad.
Alaealistel on KEELATUD osta ja tarbida narkootilisi aineid!!!
Liikluses kehtib alkoholitarvitamise suhtes nulltolerants. See tähendab seda, et mitte ühtegi sõidukit, olu selleks jalgratas, mopeed , paat või auto, ei tohi juhtida alkoholi tarvitatuna.

Rasestumisvastased vahendid
Kondoom – On peenise peale rullitav õhuke lateksist kaitsevahend. Seemnepurske ajal jääb sperma kondoomi sisse ja seemnerakud ei jõua tuppe.
Kondoom on ainus rasestumisvastane vahend, mis pakub kaitset seksuaalsel teel levivate nakkuste, sh HIV vastu.
Pillid , plaaster , tuperõngas – need sisaldavad kahte naissuguhormooni, mis ei lase munarakul küpseda ning raskendavad seemnerakkude liikumist läbi emaka.
Pille võetakse igapäevaselt kolme nädala jooksul
Plaaster asetatakse nahale kord nädalas kolmel järjestikusel nädalal
Tuperõngas pannakse tuppe kolmeks nädalaks
Spiraal – arst paigaldab selle emakasse kaitseks soovimatu raseduse eest kuni viieks aastaks.
Steriliseerimine – naise munajuhade või mehe seemnejuhade sulgemine operatsiooniga, mille tagajärjel ei saa tekkida viljastumist.
Keemilised meetodid – retseptita müüdavad küünlad, kreemid, tabletid , käsnad, mida pannakse enne vahekorda tuppe. Tegemist on VÄGE VÄHETÕHUSA MEETODIGA.
Pilet 10

Käitumine ja esmaabi ohuolukorras
Käitumine õnnetuse korral:
*Olukorra hindamine – Jää rahulikuks
*Päästmine otsesest ohust ja lisaõnnetuste vältimine – Ole kindel, et abi andmine on sulle ohutu
*Kannatanu seisundi kiire hindamine – Kas kannatanu reageerib/ei reageeri?
*112 ja elustamine
*Sündmuskohale jäämine kuni kiirabi saabumiseni
Helistades 112
*Mis juhtus? *Kus juhtus *Kellega juhtus? Mitu inimest on viga saanud? Nende seisund?
*Enda nimi *Ära katkesta kõnet enne, kui selleks luba antakse
ELUSTAMISEL TEE *30 südamemassaaži ja *2 hingamist
TEADVUSETU INIMESE ABISTAMINE (kannatanu lamab selili)

Lasku põlvili kannatanu kõrvale 2) Aseta kannatanu sinule lähemal olev käsivars kõverdatult küljele, peopesa ülespoole 3) Kõverda kannatanu kaugem jalg põlvest ja aseta kaugem käsi rindkerele 4) Haara kaugemast õlast ja puusast ning pööra kannatanu enda poole 5) Jälgi, et pea jääks kergelt kuklasse, hoides nii hinamisteed vabad.
Enneta riske!
Igas toas peavad olema suitsuandurid, kasuta autoga sõites turvavööd, jalgrattaga sõites pane kiiver pähe, kanna pimedal ajal helkurit

Toitumise valgusfoori põhimõtted
See näitab siis värvide järgi ära, mis on inimesele ja tema kehale head ning mida inimene ei peaks üldse tarbima.
Punane tsoon – Neid toite ei tohi lapsed üldse tarbida ning täiskasvanud peaksid nende tarbimisel jääma mõõdukuse piiridesse .
Alkohol, energiajoogid , must kohv
Kollane tsoon – Vähem soovitatavad toidud, sest sisaldavad rohkem rasva, suhkrut, soola ja lisaaineid . NEID TOITE TULEKS SÜÜA VÄIKSEMATES KOGUSTES JA HARVEM.
Friikartulid, vahukoor , viiner, jäätis, kohuke , sai, hamburger , must tee
Roheline tsoon – Toidud, mis sisaldavad organismi toimetulemiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks vajalikke toitaineid köie rohkem. NEID TOITE TULEKS SÜÜA IGA PÄEV või peaaegu iga päev.
Teraleib, rukkileib, puuviljad , marjad, veiseliha , kala, kana