Omanikkonna - organisatsiooniline Üld Funktsionaalne strateegia d. Omanikkonna - Üld Operatiiv Funktsionaalne strateegia e. Omanikkonna Organisatsiooniline Äri Funktsionaalne strateegia 4. Funktsionaalse strateegia fookus on: a. Stabiilsusel, kasvul või ülevõtul b. Eristumisel c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b. Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c. Nõukogu liikmeid (direktoreid) d. Töötajaskonna liikmeid e. Sidusgruppide liikmeid 7
Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel. Sõjalise kaitse tegevuskava kehtestab kaitseminister neljaks aastaks ja see vaadatakse üle igal aastal. Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt Sõjalise kaitse strateegilises kavas püstitatud eesmärkidele. Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab kaitseväe juhataja kooskõlastatult kaitseministriga üheks aastaks.
Rapla 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.JUHI TÖÖ................................................................................................................................5 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES.....6 2.1 JUHTIMISTASANDITEL ERINEVAD ROLLID ........................................................................................ 7 2.1.1 Keskastmejuht.......................................................................................................................................7 2.2 JUHID VALDKONDADE JÄRGI................................................................................................................8 2.2.1 Personalijuhi rollid..........
4). 1.1. Strateegilise turunduse etapid Eduka strateegilise turunduse protsess sisaldab järgmisi etappe (Vihalem 2003): firma visiooni ja missiooni defineerimine. strateegiliste äriüksuste moodustamine. turunduseesmärkide püstitamine.S 1.1.1. Situatsiooni analüüsimine turundusstrateegia koostamine. turundustaktika väljatöötamine. tulemuste kontrollimine. Seega eeldab strateegiline juhtimine ettevõtte eneseteadvust ning kindlate sihtide olemasolu. Firmad, kes on strateegilises planeerimises edukad, defineerivad oma eesmärke selgelt ja arendavad ratsionaalseid plaane, et neid seejärel rakendada (Jain 1999). 2. Turunduse strateegilise juhtimise eelised Turundus on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid reklaami või müügitegevust. Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates võimalike tarbijate soovide ja
Euroopast oli varemeis. Kuid kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? Teist maailmasõda peetakse paljuski Esimese maailmasõja loomulikuks jätkuks, sest Saksamaa tahtis kätte maksta Esimese maailmasõja kaotamise ja pärast seda kehtestatud reparatsioonide eest. Vastavalt Versailles' rahulepingule oli Saksamaa demilitariseeritud. Saksamaal ei tohtinud olla tanke, pommituslennukeid, allveelaevu ja paljusid teisi moodsa relvastuse liike, mis tegi Saksa armee strateegilises mõttes olematuks suuruseks. Selles olukorras tegi Stalin Saksamaale ettepaneku hakata salaja ette valmistama Saksa tankiste Kaasanis, sõjaväelendureid Lipetskis, sõjakeemikuid Saratovis ja Volskis. Ettepanek võeti vastu. Sõjapidamine vajas strateegilist tooret (naftat, rauamaaki, haruldasi metalle jne), mida Saksamaal polnud. Majanduslik blokaad oleks tähendanud aga Saksamaale surma ja seda mõistsid nii Hitler kui ka Saksa kindralid
NB! Strateegia, organisatsiooni ja keskkonna seos- sisu seisneb selles, et strateegia toimimine või ebaõnnestumine toob organisatsiooni sisekeskkonda infot organisatsiooni väliskeskkonnast ning strateegia olemus viib organisatsiooni sisekeskkonnast infot väliskeskkonna huvigruppidele (näit. juhtide väärtused saavad klientidele ja konkurentidele selgeks läbi selle millist strateegiat - tegutsemise põhimõtteid - ning taktikat organisatsioon kasutab). Strateegilises juhtimises eristatakse strateegiaid 4 tasandil: globaaltasand, korporatsiooni tasand, äritasand, funktsionaaltasand. Iga tasand tegeleb erinevat tüüpi põhiprobleemi ehk küsimusega: • Korporatsioonitasand: Kus äris me peame olema? • Äritasand: Kuidas me konkureerime? • Funktsionaalne tasand: Kuidas me toetame äritasandi strateegiat? Henry Minzbergi järgi on olemas 3 strateegia koostamise moodust: • ettevõtja tee, • kohanev lähenemistee, • planeerimismoodus.
d. Omanikkonna - Üld – Operatiiv – Funktsionaalne strateegia e. Omanikkonna – Organisatsiooniline – Äri –Funktsionaalne strateegia 4. Funktsionaalse strateegia fookus on: a. Stabiilsusel, kasvul või ülevõtul b. Eristumisel c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b. Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c. Nõukogu liikmeid (direktoreid) d. Töötajaskonna liikmeid e. Sidusgruppide liikmeid 7
Liikumisharrastuse roll ühiskonnas Essee Liikumisharrastus on üsna kiiresti hakanud populaarsust koguma. Sellega tegeledes ei oma tähtsust inimese vanus, sugu ega miski muu. Mõistena tähendab liikumisharrastus strateegilises arengukavas kehalist koormust andvat ja seeläbi kehalist vormisolekut taotlevat või meelelahutuslikku liikumist ning sportlike kehaliste harjutuste sooritamist. Kuigi tervisespordiga võiksid tegeleda kõik inimesed, on see tähtsaimaks vanuritele ning lastele. Terveks ning kiireks arenguks on lastele vaja liikumist. Kõigile ei meeldi võistlemine ning seega on tervisesport sobivam viis inimeste liikuma saamiseks. Liikumisharrastusega peaks algust tegema juba üsna noores eas
need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale nüüd on globaliseerumine aga olukorra ümber paisanud. Sain selgituse mis on missioon, visioon, objektiivid, eesmärgid, strateegia, poliitilika (ettevõtte). Järgnevalt kirjeldati lahti ettevõtte juhatuse mõju ettevõttele, trendid ja olulisus strateegilises juhtimises. Sain lähemalt teada, millised on juhatuse rollid ja kohustused ja millised tegurid seda mõjutavad. Lisaks sain teada, et on olemas sisemised ja välimised direktorid ning mis on nende eesmärgid ja kuidas ajas muutunud välised direktorid tulevad üha enam pildile. Tutvusin esmakordselt Sarbanes-Oxley aktiga. Üllatava faktina sain teada, et enamasti langedes madalseisu, lastakse lahti tegevjuht teda peetakse ebaedu eest vastutajaks, kuid uurimuste
Järelvalverühmal on õigus määrata teatud töögrupid kindlate ülesannete jaoks, mis on kooskõlastatud kataloogimissektsiooni ajutise komiteega. Käimasolevaks projektiks on nimeväljade projekt, mis on asutatud 2007 ja mille ülesandeks on määrata asjakohased nimeväljad. IFLA ekspertide kohtumiste, mis on rahvusvahelise kataloogimise koodi teemadel, eesmärk number üks on sama mis strateegilises plaanis kirjeldatud: edendada rahvusvahelist kataloogimise koodi bibliograafiliseks kirjeldamiseks ja ligipääsuks. Selle plaani elluviimiseks viiakse läbi korduvaid ekspertide kokkusaamisi (ehk IME ICC), kelle ülesandeks on asendada vananenud kataloogimise põhimõtted ,,Pariisi Põhimõtetes". Esimene kohtumine toimus 2003 Saksamaal, teine 2004 Argentiinas, järgmine 2005 Egiptuses, siis 2006 Lõuna-Koreas ja viimane 2007 Lõuna-Aafrikas.
Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. Logistiliste süsteemidega on seotud 2030 % lääneriikide RKPst. Logistikakulude vähendamine 1 % võrra on ekvivalentne firma läbimüügi suurendamisega ca 10 %. LOGISTIKA FENOMEN Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980
Ramsese isa Seti I valitsemisajal sõdis Egiptus Palestiina ja Süüria pärast Anatoolias (tänapäeva Türgis) elavate hetiitidega.Esialgu küll edukalt, ent kui Ramses 1279.aastal eKr trooni päris, ulatus hetiitidevõim lõunas kuni Kadesini Süürias.Olles juba kümneaastaselt vähemalt nime poolest väejuht, tahtis Ramses alustada oma valitsemisaega sõjalise võiduga. Tema esimene kokkupuude hetiitidega 1274. aastal eKr toimunud Kadesi lahingus ei läinud strateegilises mõttes korda. Ramses küll võitis lahingu, kuid ei suutnud oma positsiooni kindlustada ja Kadesi linna tegelikult vallutada. Laskmata end sellest hirmutada, ei kaotanud ta usku endasse kui sõjamehesse. Oma valitsemisaja kaheksandal või üheksandal aastal vallutas ta Galilee ja Amori ning kohe pärast seda murdis läbi hetiitide kaitse võttis ära Süüria linnad Katna ja Tunipi. Ükski Egiptuse valitseja polnud vähemalt 120 aasta jooksul Tunipis käinud.
arendamises.Rahaliselt on ühise vastutuse jagamiseks Eesti otsus viia oma kaitsekulutused 2%-ni SKP-st. Tulevikus peaks energiajulgeoleks saama NATO kriisihaldamise süsteemi osaks,kuna aina enam taedvustab NATO energiajulgeoleku militaarse mõõtme tähtsust ja diskussioonid on liitlaste vahel energiajulgeoleku üle aina tihenenud. Raketikaitse valdkonnas on NATO keskenudumas massihävitus relvade vastasele tegevusele.NATO ise ei näe oma Strateegilises Kontseptsioonis ette Alliansi tuumaheidutusvõime kadumist .Ehk siis on selge,et NATO tegutseb ka julgeoleku ekspordiga oma oartneritele.Seepärast on oluline mainida,et NATO oma partnerlussuhetes lähtub jätkuvalt nn avatud uste poliitikast. 2005. aastast on toimunud nihe projektidele, mis suunatud kaitsereformide laiapõhjalisele toetamisele. Eesti osaleb nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses rahvusvahelises
Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole 9. argument- tõestusvahend, põhjend 10. alternatiivne- ühte kahest või mitmest võimalusest möönev 11. audiitor- juristilist ala korraldav ametiisik sõjakohustust vanemal ajal 12. aviis- teatekiri B 13. barter- vahetushind 14
Juhtimise põhitegevusi on planeerimine, mis paneb aluse kõigile tegevustele ja toimingutele. Juhile on planeerimine vajalik sellepärast, et võimalidab juhil tähelepanu ettevõtte peamistele eesmärkidele, vaadelda põhiülesandeid tuleviku suunas. Korralik planeerimen võimaldab eirata negatiivseid tagajärgi või neid parandad. Strateegiline juhtimine on laiahaardeline protesess, mille eesmärgiks on tagada efektiivset strateegiate koostamine ja elluviimine. Strateegilises planeerimises püstitatakse eesmärkke ja hõlmatakse pikaajalisi tegevusplaane eesmärkide saavutamiseks. Strateegiline juhtimine tähendab strateegia väljatöötamist, valitud strateegia elluviimist, kontrollimist ja hindamist. Näiteks põllumajandus ettevõttes on kaks juhti. Juhid teevad koostööd ning teevad oma aastaseid plaane varakult ette ära. Kui nad neid aastaseid plaane ette ei teeks siis poleks nad õiged ettevõtte juhid ning see ettevõtte ei toimiks.
20-30 % lääneriikide SKT-st. Logistikakulude vähendamine 1 % võrra on ekvivalentne firma läbimüügi suurendamisega ca 10 %. MITU % AJAST JA KULUDEST KULUB EL RIIKIDE FIRMADEL KAUPADETOOTMISELE, TRANSPORDILE JA LADUSTAMISELE? Nimetus Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60 Kokku 100 100 LOGISTIKA FENOMEN •Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, Coca-Cola, ASG, Wal-Mart, General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS
vägesid, need võeti Verduni alt ära. Rumeenia sõttaastumine. Astus sõtta aug 1916 Entente´i poolel. Sõjaline panus kesine, jäid peagi hätta ja selle tõttu pidid Vene väed appi minema. See pikendas Vene rinnet. 1917. aasta Prantsusmaal vahetati välja ülemjuhataja Joffre, asemele Nivelle. Aprillis alustas ta pealetungi Reimse´i Soissons´i lõigus. Kestis 3 nädalat. Edu ei saavutatud, lahing oli strateegilises mõttes kasutu. Seda lahingut hakati nimetama Nivelle´i tapatalguteks. Nivelle asendati ülemjuhataja kohal kindral Petain´iga. Nov det toimus Cambrai juures esimene tankilahing. U 400 tanki. Inglased erilist edu ei saavutanud. Kujunes jälle positsioonisõda. Itaalia rindel 1917. a okt Caporetto katastroof. Itaalia väed said seal Saksa vägedelt rängalt lüüa. See sai ränga kaotuse sümboliks. Idarinne. Venemaa 1917. a veebr puhkes Venemaal Veebruarirev
O L E M A EKSPANSIOON TOOTE S TURUL O ARENDAMINE L T E V U R G TURU LAIENDAMINE DIVERSIFIKATSIOON U U S Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. Ekspansioon turule ehk turu kohandumine, sügavam sissetungimine turule -- tegevuse intensiivsemaks muutmine samal turul ning sama tootega. Turu laiendamine tähendab uutele turgudele tungimist olemasolevate toodetega. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et turgu tuleb enne hoolikalt uurida ning selgitada vajadused toote järele. Risk on selle strateegia
Sõjalise kaitse arengukava võeti vastu 2009. aasta jaanuaris. Sõjalise kaitse tegevuskava Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel. Kaitsetegevuse operatiivkava Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt Sõjalise kaitse strateegilises kavas püstitatud eesmärkidele. EESTI JULGEOLEKUPOLIITIKA ALUSED Julgeolekupoliitika aluste uuendamise algatamisel 2009. aastal lähtus Vabariigi Valitsus vajadustest koostada JPA 2010 NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti julgeolekukeskkonna arengu tõttu. Julgeolekupoliitika eesmärk Julgeolekupoliitika eesmärk - kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus tuleneb põhiseadusest.
ee/benchmarking-ettevotte-arendusmeetod/] 04.11.2015. 2. Lukk, K. 2005. Benchmarking – võrdlus, mis aitab vaadata numbrite taha. Eesmärkide seadmine ja elluviimine, Strateegia. Director. [http://www.director.ee/benchmarking-vrdlus-mis-aitab-vaadata-numbrite-taha/] 04.11.2015. 3. Oppi, T. 2011. Võrdlusanalüüs. Kvaliteedijuhtimine avalikus sektoris. Strateegiline juhtimine: Erinevad juhtimiskäsitlused strateegilises juhtimises. [http://www.sisekaitse.ee/?id=27674] 04.11.2015.
rahalehm, koer ja küsimärk. Järgnevalt iseloomustame neid huvigrupid. sümboleid vastavalt maatriksi positsioonile. Sisene keskkond: Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab Moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist eesmärkide saavutamiseks. strateegilises turunduses ja juhtimises. Finantsressursid, inimressursid, füüsilised ressursid, 1. turu kohandumine -- tegevuse intensiivsemaks muutmine tehnoloogilised ressursid. samal turul ning sama tootega. Täiendavalt tuleks analüüsida toodangu struktuuri 2
tooteinnovatsioon- muudatused asjades (toote/teenused), mida organisatsioon pakub; protsessiinnovatsioon - muutused nende loomise ja kättetoimetamise moodustes; positsiooniinnovatsiooniks - muutused toodete/teenuste turuletoomise kontekstis; paradigmainnovatsiooni - muudatused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. (Tidd, Bessant, & Pavitt, 2006) Innovatsioon seisneb eelkõige õppimises – nii teadmuse strateegilises omandamises ja kasutamises kui ka sellise kompetentse arendava õppimise toimumist toetavate käitumismustrite omandamises ja kinnistamises. Innovatsiooni juhtimine toimub eeskätt sellist õppimist võimaldavate käitumismallide- rutiinide- kindlaks tegemises ja nende arendamise võimaldamises. Oluline innovatsiooni juhtimise konkreetsete viiside mõjutaja on organisatsiooni suurus.
Kui Teine maailmasõda kommunistliku korra tagasi tõi, siis monument mõistagi hävitati, kuid vaid osaliselt: graniitplokilt taoti maha asjakohane kiri, kuid plokid ise, millega ukseava oli pärjatud, jäid alles. Need kõrvaldati alles 1970. aastail, kui ukseava mingil põhjusel suuremaks raiuti. Kuid pöördugem tagasi 1919. aasta jaanuari. Tartu vallutamine oli oluline võit eelkõige moraalses ja emotsionaalses mõttes ikkagi suuruselt teine Eesti linn ja Emajõe Ateena. Strateegilises mõttes Tartu vallutamine nii oluline ei olnud. Vabadussõjas oli eriti olulisel kohal raudtee. Tartu oli küll raudteesõlm, kuid kaugeltki mitte nii tähtis kui Tapa ja ehk ka Valga. 6 Seetõttu oli Eesti vägede esimeseks mureks pärast Tartu vallutamist saavutatud edu hoida (sest Tartu oli võetud väikeste jõududega ja seda poleks otsustava vasturünnaku eest kaitsta
2. Uus meediakanal või reklaamiviis toote edutamiseks EI 3. Uus turustusmeetod või müügikanal EI 4. Uus meetod kaupade või teenuste hinnakujundusel EI 5. Milline neist eelpool nimetatud turundusuuendustest on teie arvates olulisim? 6. Milline neist eelpool nimetatud turundusuuendustest on probleemseim? XII. STRATEGIATE TÄHTSUS OMA ETTEVÕTTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE 1. Kas ja millisel määral sisaldub ettevõtte üldises strateegilises visioonis innovatsiooni strateegia? Vähesel määral 2. Ettevõttel on kindlad innovaatilised sihtmärgid? Jah 3. Strateegia tagab eelarve läbi püsiva innovatsiooniprotsessi EI 4. Strateegia ja eesmärkide täitmist kontrollitakse regulaarselt Jah 5. Juhtkond suhtub uuendustesse positiivselt Jah 6. Kas juhtkond on uute ideede katse-eksimuse meetodil testimise poolt? EI 7. Organisatsioonil on arendusosakond? EI 8
osakonna loomine või talvemängude korraldamine (Salla, 2007, lk 5). Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest. Tähelepanuväärne on see, et osa projektidest ongi tänapäeval seotud organisatsiooni arengutegevusega. Arendustegevus fikseeritakse pikaajalises, 3-5 aastases strateegilises plaanis (arengukavas). Arendusprogrammid jagatakse samaaegseteks ja /või üksteisele järgnevateks projektideks. Projektid lülitatakse aastaplaani. Projektide abil jaotatakse organisatsioonide strateegiline arendusprotsess seega konkreetseteks osadeks ja etappideks. Oluline on, et projekti ülesanne ja eesmärgid lähtuksid arengukava eesmärkidest ning oleksid kooskõlas organisatsiooni põhitegevuse, äriidee ja missiooniga. (Salla, 2007, lk 5)
oskuslik kasutamine organisatsioonis on konkurentsieelis nii ettevõtte majandustegevuses, haldussuutlikkuse tõstmisel kui ka organisatsiooni maines. Strateegiline ja väga tähtis on inimene ja inimeste juhtimine nende organisatsioonide jaoks, kelle eesmärk on jääda püsima ja areneda, kelle tegevus on teadmismahukas ning kus inimese töö osatähtsus lõpptulemuses on suur. (Kalda, V. 2004) Oluline on ka mõista seda, et personali juht peaks osalema inimressursi strateegilises planeerimises, mitte olema ainult operatiivne tegutseja kui on vaja kuskil tuld kustutada. Personalijuhtimine on üks juhtimise funktsioonidest, mida aja jooksul on erinevalt nimetatud: mehitamiseks, personalijuhtimiseks ja inimressursi juhtimiseks. 2 Personalijuhtimine - administratiivse iseloomuga Inimressursi juhtimine
kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel (Välisministeerium 2013). NATO strateegiline kontseptsioon võeti vastu Nato tippkohtumisel Lissabonis19.-20. Novembril 2010. Strateegiline kontseptsioon sätestab NATO strateegilised eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud vahendid umbes kümne aastase perspektiiviga. Strateegilises kontseptsioonis on NATO põhiülesanded – kollektiivkaitse, kriisiohje ja koostöine julgeolek heas tasakaalus ning julgeolekukeskkonna hinnang, mis suunab tähelepanu nii konventsionaalsetele kui uuematele ohtudele (ballistilised raketid, küberohud). (Välisministeerium 2013) 2.3 Eesti osalemine rahuoperatsioonides Eesti alustas osalemist rahvusvahelistes operatsioonides 1995. aastast. Eesti on kriisipiirkondadesse
korraldamisest kodanikuühenduste läbi. 2. Kohalikul omavalitsusel on suurem osakaal valitsussektori eelarves, mis tagab suurema rolli ühiskonnaelu korraldamises. 3. Tagada omavalitsusele suurem omatulu, mis tagab selle, et kohalik omavalitsus saab teha ise rohkem otsuseid. 4. Efektiivsem võimekus teenuste organiseerimises. 5. Tagada, et teenused ja valitsemine on ökonoomne. 6. Suurendada kohaliku omavalitsuse osakaalu strateegilises juhtimises. 7. Tagada kohaliku omavalitsuse võimekus lahendada iseseisvalt ja ökonoomselt kõik olulised kohaliku elu korraldamise küsimused ja ülesanded. 8. Laiendada kohaliku omavalitsuse valikuvõimalusi korralduslike ülesannete lahendamisel ja anda suurem vastutus kohalike teenuste korraldamisel. 9. Kohalikul omavalitsusel peab olema territoriaalne kooskõla asutussüsteemiga. 10. Tugevam kohalik esindusdemokraatia.
Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega. Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki asub Ida- Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thripti mäeahelik, läänepoole jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierapetra istmosesse plaanitud rahvusvahelise lennuvälja rajamist, et suvel turiste ja talvel tomateid sõidutada. Teised
langetada valikuid alternatiivsete laienemisplaanide vahel. 4.Nimeta 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, planeerimise, kognitiivse, ettevõtluse, kultuuri, keskkonna. 5.Mis on strateegilise juhtimise protsess Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia, seejuures ka selle rakendamisest kasu saada (konkurentsieelis). Strateegilises juhtimises on peamine arvestada pikaajaliste eesmärkide prioriteetsust ressursside rakendamisel ja organisatsiooni arendamisel. (strateegia peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele nagu kus on organisatsioon praegu, milline tahab organisatsioon olla kolme aasta pärast või millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada) 6.Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon: Ettekujutus ehk nägemus organisatsiooni tulevase võimaliku ja soovitava seisundi kohta
3 Innovatsioon Eesti ettevõtluses "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020” koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katuseesmärkide täitmisele, suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia eesmärgiks on jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest. Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus. [2] Strateegia koosneb viiest komponendist: visioon, eesmärgid, fookused, alaeesmärgid ja juhtimine. Igaüks neist kirjeldab kindlat aspekti poliitikaplaneerimises, kuid tervikuna vaadates annavad nad pildi sellest, kuhu aastaks 2020 jõuda tahetakse ning mida selleks teha tuleb. Samuti on välja toodud arengukava prognoositav maksumus koos strateegia
toodetega, milliseid müügikanaleid kasutades ja millistel sihtturgudel tegutseda. Seejärel tuleks fikseerida konkreetsed numbrilised müügieesmärgid erinevate toodete ja sihtgruppide lõikes ning nende saavutamiseks plaanitav turunduseelarve. Seejärel saab püstitada ka turundusalased eesmärgid (nt turuosa hoidmine endisel tasemel või klientide rahulolu-näitaja tõstmine 5 võrra), kirjeldada, milliseid turunduslikke põhimõtteid järgmisel perioodil rakendada. Strateegilises lähenemises tuleks olla optimistlik, kuid jääda siiski reaalseks. Kui plaanida kasvatada käivet näiteks 25%, siis mõelda läbi, kas see on plaanis konkurentide turuosa arvelt või turukasvust tulenevalt. Siinkohal on oluline jälgida erinevaid komponente komplekselt. Kui on soov kasvatada käivet, siis arvestage, et võitb kaotada marginaalis või teenuse kvaliteedis. D Turunduslike tegevusplaanide loomine
4. Transport Abistavad funktsioonid 5. Finantseerimine 6. Riski kandmine 7. Turu tundmine (turuinfo) 2. Turunduse juhtimised Strateegiad on kõikehõlmavad meetodid, mis on valitud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ja kirjeldavad nende eesmärkide saavutamise vahendeid nõutava ajavahemiku piires. Turuvõimaluste analüüsi üheks unikaalseks võtteks on Ansoffi maatriks, mis seob tooted ja turud ühtsesse maatriksisse. Seda mudelit rakendatakse strateegilises juhtimises ja turunduses. Turundusplaan on ettevõtte üldplaani oluline osa, kus visandatakse turunduseesmärgid ja esitatakse nende saavutamise teed - turundusstrateegia. Turunduse juhtimine - sihtostjatega soodsate vahetuste sisseseadmiseks, alalhoidmiseks ja laiendamiseks mõeldud vahendite ja võtete analüüs, planeerimine, elluviimine ja kontroll lõppeesmärgiga saada kasumit. Turunduse juhtimise protsess on esitatav järgmiste etappidena: 1. Turundusvõimaluste analüüs
x Esmajuhid: suunavad, korraldavad ja kontrollivad neile alluvate töötajate tööd ehk nende ülesanne on juhendada toimingute sooritamist ja seda kontrollida. Seega seisneb nende tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 3. Mis on see üks asi, mida ei pea äriühingu nõukogu liikmed ellu viima (kas strateegia hindamine, seiramine, alustamine, lõpetamine, juurutamine...) Nõukogu roll strateegilises juhtimises: x Jälgima arenguid ettevõtte sees ja väljas x Hindama ja mõjutama juhtkonna ettepanekuid, otsuseid ja tegevusi x Paika panema ettevõtte strateegia, üleüldise suuna, missiooni ja visiooni 4. Strateegia 3 etappi suures organisatsioonis hierarhia alusel. Variandid olid erinevates järjekordades ja variantides käis läbi: äristrateegia - keskkonnastrateegia - finantsstrateegia - organisatsioni strateegia. Tuli valida õige järjestusega variant
kuidas sõda pidada. Sisuliselt ei olnud Saksamaa sõjalisel juhtkonnal sõjapidamise strateegiat, prooviti erinevaid lahendusi ja selle põhjal otsustati, kuidas edasi toimida. Näiteks Prantsusmaa vallutamisel ei olnud tegelikult loodud veel mingit välksõja kontseptsiooni, aga kuna Prantsusmaa õnnestus välksõjaga vallutada, siis otsustati seda rakendada ka edaspidi itta tungimisel ja seal kukkus see läbi. Alternatiivi välja pakkuda ei olnud ja aastatel 19421945 ei osatud strateegilises plaanis enam üldse midagi teha: kogu sõjapidamine toimus taktikaliselt, tegeldi ainult rinde hoidmisega, teadmata, kuidas initsiatiiv enda kätte tagasi saada. Pärast detsembrit 1942 ei esitatud Hitlerile ka enam ühtegi asjakohast ja paikapidavat strateegilist hinnangut. suutmatus pidada koalitsioonisõda Saksamaal oli küll mitmeid liitlasi, kuid nendega kooskõlastatult suudeti läbi viia vaid üksikuid taktikalisi operatsioone, mitte kavandada
Gaasi ainuke tarnija. (Ibid.) Ka käesoleval hetkel aktuaalseks probleemiks olev elektrivõrgu avamine on otseselt mõjutatud kolmandast elektri ja maagaasi siseturu paketist. Nimelt just antud dokumendis sätestatud kindla ja toimiva Euroopa ühtse elektri siseturu põhimõttest lähtuvalt on Eesti olnud kohustatud avama oma elektrituru konkurentsile. Kuna Euroopa otsused on tihti mitmetes dokumentides sarnased, siis võib antud põhimõtte leida ka Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas, kus eesmärgiks on luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk. Seetõttu on veidi keeruline lugeda poliitilist debatti Eesti erinevate erakondade vahel elektrituru avanemise üle põhjendatuks, kuna sisuliselt astuti antud samm valitsevast erakonnast sõltumata. Eesti võimalused midagi muuta piirdusid üksnes täpse ülemineku tähtaja valimises. (Ibid.) 3. EESTI OTSUSED Eestis on koostatud hulgaliselt erinevaid spetsiifilisi arengukavasid, mis on paika
kriiside sageli ettearvamatu tekke ja arengu oht. Julgeolekukeskkonna muutused ning kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on oluliselt laiendanud Eesti julgeolekupoliitilisi huve regioonidesse, kus Eestil seni otsesed huvid puudusid. Need piirkonnad mõjutavad Eesti ja liitlaste julgeolekut, rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja selle stabiilsust ning nõuavad aktiivsemat tähelepanu ja tegevust. Maailma julgeolekupoliitilisi muutusi on käsitletud NATO strateegilises kontseptsioonis (1999) ja teistes dokumentides ning Euroopa Liidu julgeolekustrateegias (2003). Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa toonud uusi, mittekonventsionaalseid julgeolekuohte, nagu rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus, relva- narko- inim- ja salakaubandus ning hädaolukordade tekitatud põgenike tulv. Sellises olukorras ei ole ükski maailma riik ega piirkond väljaspool ohtu
mida ta peab pettuseks, ebaausaks, teistele ohtlikuks või kuritegelikuks käitumiseks. Tavaõiguse üldine nõue näeb ette, et tõendite olemasolu korral kuriteo toimepaneku kohta on inimesel kohustus teavitada sellest asjaomast ametkonda. "Vilistajate" kaitsmine on muutunud riiklikult mõtlevate inimeste jaoks probleemiks seadusliku kaitse ilmse ebapiisavuse tõttu, keda seetõttu võib tabada töölt vallandamine. Visioon mõiste, mida kasutatakse juhtimises ja strateegilises planeerimises, kirjeldamaks mingi organisatsiooni liikmete kollektiivset nägemust sellest, kuhu organisatsioon suundub ja millised peaksid olema selle eesmärgid. Voorus püsiv moraalse eeskujulikkuse seisund, mis on saavutatud kohaste suhtumiste ja kohase käitumise harjumuspärasel rakendamisel. Vooruse eetika teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese
o Meie strateegilise planeerimise süsteem on liiga hajus Liiga palju erinevaid arengukavasid Liiga palju erinevaid kohti, mis kinnitavad need o Avalikul sektoril puudub ühine arusaam reformidest o On vähe koostööd mitut valitsemisala hõlmavate teemade osas Seetõttu andis VV 2012 . aastal Riigikantseleile ja Rahandusministeeriumile volitused o suurendada Riigikogu rolli strateegilises planeerimises, et luua poliitika põhialuseid o Vähendada valdkondlike arengukavade arvu, et suurendada valitsemisalade vahelist koostööd 19 Edaspidi: Vähendada arengukavade arvu. Luua pigem valdkondade arengukavu, mitte valitsemisala. Siis hõlmab rohkemaid ministeeriume jne. Teha kogu süsteem 4 tasandiliseks:
tootmisprotsessi juhtida, organiseerida ja hallata. Selleks, et tuumkompetents viiks välja konkurentsieelise kujunemiseni, peaks ta peale integreeritud terviku moodustamise olema väärtuslik kliendi jaoks, haruldane, jäljendamiseks kulukas ja efektiivselt organiseeritud. · Kliendi väärtusele orienteeritud strateegiad on arenenud loomaks rahulolevaid, loodetavasti isegi erakordselt rahulolevaid kliente. Põhiidee selles strateegilises vaates seisneb konkurentsivõimeliste pakkumiste arendamises. See tähendab, et tuleb muutuda aina paremaks kliendile selle pakkumises, mida ta hindab ja mille eest on valmis maksma. Selleks, et pakkuda enam väärtust kui konkurendid, on kolm põhivõimalust: madalad hinnad, teiste kulude (peale hinna) vähendamine kliendile, läbi atraktiivsete lisahüvede pakkumise.
teeninud piisavalt tulu. Majanduses osalemiseks on vaja osaleda ka Euroopa Keskpanga välisreservide halduses ja seda on Eesti Pank planeerinud teha. Viimaseks tegevuseks on planeeritud investeerimise eesmärkide ja raamistiku ülevaatamine. Seda tuleb teha lähtuvalt euro kasutuselevõtust ning investeerimisstrateegiat tuleb muuta vastavalt riigi majanduse ja maailmamajanduse vajadustele vastavalt. Eesti Pank oma strateegilises plaanis nimetab selle valdkonna mõõdikutena: (Eesti Pank ...2011) 1. Lisatulu suurus, 2. Normportfelli vastavus nõuetele, 3. Riskikasutus, 4. Vastavus kehtestatud riskilimiitidele, 5. Õigeaegselt ja korrektselt arveldatud tehingud. Mõõdikuid võib käsitleda kui saavutatud eesmärke. Need konkreetsed mõõdikud peavad olema saavutatud 2013 aastaks. 4.6 Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine
1.4. Vasiliki Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega. Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki asub Ida-Kreetas, Ierapetrasse viiva tee ääres, kuhu on u 12 km. 4 km põhjapool asub Gournia. Looduslikult asetseb Vasiliki väikese mäe nõlval. Idapoole jääb Ori Thript i mäeahelik, läänepoole jääb samuti mägine ala. Asula on paiknenud strateegilises kohas, sest mägede vahel on lühike istmos, mis ühendab Lüüdia mere Mirabello lahega. See on üldse Kreeta saare kõige kitsam koht. Praegune rahvastik on sealkandis metsik tomatikasvataja. Seetõttu on Ierapetra istmosesse plaanitud rahvusvahelise lennuvälja rajamist, et suvel turiste ja talvel tomateid sõidutada. Teised kaks rahvusvahelist lennuvälja Kreetal asuvad Herakleionis ja Chanias. 7 Väljakaevamisi alustas ameeriklane R.B
ütlevad end lahti Breznevi piiratud suveräänsuse doktriinist. LONDON, 1990 Londoni deklaratsiooni avaldamine ümberkujundatud Põhja-Atlandi alliansi kohta, millega visandatakse ettepanekud koostöö väljaarendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega laiaulatuslikus poliitilises ja sõjalises tegevuses, sealhulgas korrapäraste diplomaatiliste suhete sisseseadmine NATOga. ROOMA, 1991 Rooma tippkohtumise tähtsaima otsusena kiideti seal heaks alliansi strateegiline kontseptsioon. Strateegilises kontseptsioonis on NATO julgeolekupoliitika poliitilised ja sõjalised elemendid liidetud ühtseks tervikuks, kusjuures koostöö uute Kesk- ja Ida- Euroopa partneritega oli määratletud alliansi strateegia lahutamatu koostisosana. Kontseptsioon nägi ette sõltuvuse vähendamise tuumarelvadest ja oluliste muudatuste tegemise NATO ühendvägedes (sõjajõudude suuruse ja valmisoleku oluline vähendamine, mobiilsuse ja paindlikkuse suurendamine, riikidevaheliste üksuste
Uus maailm, kus juhid tegelevad oma juhioskuste arendamisega, töögrupid tegutsevad lisaväärtust tootes, inimesed tegelevad eneseharimisega, et muutuda eriliseks heade ideedega isiksuseks ja igapäevased projektid muudetakse meeldejäävateks, mis viivad erakorraliste tulemusteni. 7.15 Missugune on Henry Mintzbergi panus strateegilise juhtimise kujunemisse? Mintzbergi järgi on strateegia rida üksteisele järgnevaid otsuseid või tegevusi. Strateegilises juhtimises kirjutas Mintzberg strateegiate viiest ,,P"-st: strateegia kui soovitud plaan (tulevikku seatud suund ja tegevuskava), järgitud rada (tagantjärgi kirjeldav analüüs, kas strateegia on edukas), konkreetne positsioon (seisund turul võrreldes teiste organisatsioonidega), abstraktne visioon (milline võiks organisatsioon olla tulevikus) ja kui manööver (strateegia petteliigutuse mõistes-algul konkurentidele näidata mingit muud suunda). 7
Millistes tingimustes on neid avalikus sektoris otstarbeks kasutada? Millised on nende konfiguratsioonide eelised ja puudused? Masinbürokraatia eesmärgiks on strandardiseerimine, Parimaks näiteks McDonalds lihtsad reeglid ja vähene väljaõpe. Spetsialiseerime inimesed hästi kitsalt, peaspetsialist, noorem jne. See eeldab väga head kokkujoonistamist. Kui tekib probleem siis lahendatakse strateegilises tipus. Töö maksimaalne lihtsustamine. Enamus maksuametid töötavad masinbürokraatia. Masinbürokraatia eeldab, et võetakse inimesed tänavalt põhimõte, ei hoia oma töötajaid. Lihtne ja vähe kvalifitseeritud tööjõud. Masinbürokraatia kõige suurem probleem on rutiinsus ja rutiinsus tekitab vigu. Professionaalne bürokraatia -- Töötavas tuumikus on kõrge kvalifikatsiooniga töötajad.
Algkapitali olemasolu või kättesaadavus Vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu Turu tundmine ja varasem kokkupuude müügitegevusega 15. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. 1. Äriidee on idee, mile abil selle autor ja/või elluviija võib saada tulu. 2. Äriidee teostatavuse analüüs – kas äriidee on ka ärivõimalus? 3. Ärimudel – kirjeldab ettevõtte olemust strateegilises vaates – mida pakutakse, kellele ja kuidas. 4. Äriplaan – ettevõtte detailne ja põhjendatud äriidee, eesmärkide ning kavandatava äritegevuse kirjeldus koos finantsprognoosiga. 16. Äriidee põhikomponendid (3). KES? MiDA? KUIDAS? 17. Äriidee ja ärivõimalus. Viimase neli olulist omadust. - Atraktiivne - Õigeaegne - Kestev - Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust. 18
Võrreldes pangalaenudega ei ole riskikapitalil fikseeritud intressi, mida tasutakse perioodiliselt raha kasutamise eest, vaid riskikapital saab reeglina kasumi neile kuuluva osaluse hilisemal müümisel. b. Reeglina on riskikapitali investeering pikaajaline investeering, st 2-7 aastat kuid selge väljumise strateegiaga. c. Riskikapitali investori näol on tegemist aktiivse omanikuga, kes osaleb ettevõtte strateegilises juhtimises vähemalt nõukogu tasandil. 48. Miks on ettevõttel reeglina mõistlik kasutada omakapitali kõrval ka võõrkapitali? Sest siis on ettevõtte kapitalihind väiksem. 49. Mida iseloomustab EBIT-EPS sõltumatuse punkt? Tuleb leida EBIT (ärikasum), mille puhul EPS on mõlema finantseerimisviisi juures samasugune. Nimetatakse ka EBIT-EPS sõltumatuse punkt. Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse
emotsionaalselt tasakaalukamad ja psühholoogiliselt tervemad kui teisast psühhopaatiat põdevad isikud. Teoorias võiksid julgus ja teised psühhopaatia omadused aidata isikul saavutada jõukust, võimu ja muid üldsusele tuntud edukuse tunnuseid. Teisisõnu, psühhopaatilised kalduvused ei pruugi alati viia kroonilise kriminaalse käitumiseni ja psühholoogilise läbikukkumiseni. See-eest võivad edukad psühhopaadid küll läbi lüüa strateegilises käitumises, mis ei ole otseselt illegaalne, aga rikub sotsiaalseid käitumisnorme ja teiste isikute õigusi. Eduka psühhopaatia kohta on vähe informatsiooni. See tõsiasi on osaliselt põhjustatud sellest, et psühhopaatia peamine mõõde (PCL-R) paistab eeldavat, et vägivaldsus ja kriminaalne käitumine on peamine psühhopaatiale iseloomulik omadus. Kuigi edukat psühhopaatiat on mõneti ikkagi uuritud, kasutades alternatiivseid meetodeid, väljendavad paljud uuringud
kindlatele tulemustele ja kvaliteedile, pidevale parendamisele. Arendustegevus on aktiivne, mõjutab tugevalt, intensiivselt, süsteemselt, sageli ja järjekindlalt kogu organisatsiooni ja personali. Kokkuvõtteks võib öelda, et personali arendamise põhimõtted, arendustegevuse prioriteedid ja dominandid tulenevad organisatsioonis kasutusel olevaist juhtimislähenemistest j -printsiipidest. 1.2.2 Personali arendamine organisatsiooni strateegilises arengukavas Personali arendamine ja koolitus on osa personalistrateegiast, mis toetab läbivalt kogu ettevõtte strateegilist arengukava. Personalistrateegia on otstarbekas koostada kahes osas: 1) personalitöö arendamine: kuidas peavad organisatsiooni strateegiat toetades toimima (?) ja muutuma personalitöö valdkonnad värbamine, valik, hindamine, koolitus jt. Toetutuakse varem väljatöötatud ja toimivale personalipoliitikale ning vastavatele dokumentidele.
.....................................................56 ARENGUKAVA.............................................................................................................................61 1 SISSEJUHATUS STRATEEGILISSE JUHTIMISSE Ettevõtte juhtimisel tuleb teha olulisi valikuid Ettevõtte sünd Turumajandusele üleminek Eestis Rõhuasetused strateegilises juhtimises Protsessile (tuleb vaadata kas kõik protsessid on tasakaalus, peab valitsema konsensus) Konkurentsile suurte kontsernide strateegiale Valitsevale äriühingule Globaalsele strateegiale Õppimisele Innovatsioonile Juhtimise praktikale Strateegilise juhtimise olemus Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises.