Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Mari Hummal
TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
Referaat
Õpetaja:
Marika Kaasik
Tartu 2014
Sisukord
Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted 3
1
ÜRO - Ühinenud Riikide
Organisatsioon 4
1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted 4
1.2 Eesti ja ÜRO 4
2
NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon 5
2.1 NATO – liikmesriigid 5
2.2 Eesti ja NATO 5
2.3 Eesti osalemine rahuoperatsioonides 5
3 Euroopa Nõukogu 6
3.1 Euroopa Nõukogu põhiorganid ja eesmärgid 6
4 WTO- maailma kaubandus organisatsioon 6
4.1 WTO eesmärgid ja põhimõtted 6
4.2 Eesti ja WTO 7
5 G7- Jõukate tööstusriikide ühendus 7
5.1 Riikide koostöö põhimõtted 7
6
OECD - Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsioon 8
6.1 OECD eesmärgid 8
6.2 OECD tähtsus Eestile 8
Minu arvamus referaadis käsitletust 9
Kasutatud allikad 9
Sissejuhatus –
rahvusvahelised suhted
Rahvusvaheliste suhete all mõistetakse rahvusvahelises süsteemis
riikide ja organisatsioonide vahelisi suhteid. Rahvusvahelised suhted
on olulised riigi majanduse, inimõiguste, julgeoleku, sõjalise ning
kriisi olukorra tagamiseks. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted,
- hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest;
- lahendada tüli rahumeelselt;
- pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja asutada riikide territoriaalset terviklikkust;
- asutada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi;
- mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse;
- austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi;
- edendada koostööd riikide vahel;
- järgida rahvusvahelise õiguse norme. (Olenko, Toots 2005 : 192)
Üldist Euroopa Liidu alast suhtlust, sealhulgas
otsustusprotsessis osalemist, kordineerib kantsleri nõunik ning
justiitsküsimuste nõunik, kes on justiitsministeeriumi Euroopa
Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide Brüsselis paiknevate
ametnike kontaktisik. Justiitsküsimuste nõunik vahendab
justiitsministeeriumi ametnikele infot ning osaleb mitmesugustes
töörühmades ja loob kontakte. (Justiitsministeerium 2014)
Rahvusvahelised
suhtlemisvahendid ,
- diplomaatilised ja avalikud suhted,
- majanduslik ja ettevõtlusalane koostöö,
- lepingud,
- inimestevahelised kontaktid. (Euroopa Liit Välistegevus 2011)
1
ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon
1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted
ÜRO eesmärgid:
- rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine;
- riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine;
- rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas.
Põhimõtted, millest ÜRO oma tegevuses lähtub:
- kõik ÜRO liikmesriigid on võrdsed;
- iikmesriigid järgivad endale põhikirjas võetud kohustusi;
- iikmesriigid lahendavad rahvusvahelised vaidlusküsimused rahumeelsete vahenditega;
- liikmesriigid hoiduvad jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest teiste riikide territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse vastu. ( Välisministeerium 2011)
1.2 Eesti ja ÜRO
Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks
17. septembril 1991. Eesti esimene
alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New
Yorgis ning missioonijuht USAs. Eesti on
ratifitseerunud e. ühinenud ja heakskiitnud rahu ja julgeoleku tagamise ja terrorismivastase organisatsiooni põhimõtted ja täidab 12 kõige
olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane
konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis. Eesti esmakordne osalus oli rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias. Järjepidevusega on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel
Bosnia -Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO
UNIFIL missioonil Lõuna-Liibanonis. Alates 2000. aastast osalevad Eesti esindajad ÜRO alalises valmisolekus oleva
kriiside ja katastroofide hindamise ja koordineerimisega tegelevas meeskonnas UNDAC (
United Nations Disaster Assessment and Coordination team). Eesti on osa
võtnud UNDACi missioonidest Iraanis, Sudaanis, Kõrgõzstanis, Türkmenistanis, Jakuutias ja Gruusias, samuti oli Eesti päästemeeskond abiks 2005. a. alguses Kagu-Aasiat ja India ookeani piirkonda tabanud tsunami tagajärgede likvideerimisel Indoneesias Acehis ning 2005. a. sügisel peale maavärinat Pakistanis. (Välisministeerium 2013)
2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon
2.1 NATO – liikmesriigid
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia,
Holland ,
Island , Itaalia,
Kanada , Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani,
Suurbritannia .
1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi
1955. aastal Saksamaa
1982. aastal
Hispaania 1999. aastal Poola,
Tšehhi Vabariik ja Ungari.
2004. aastal said
liikmeteks Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti,
Rumeenia ,
Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis.
2009. aastal said liikmeteks
Albaania ja Horvaatia. (Välisministeerium 2010)
2.2 Eesti ja NATO
Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004. Aktiivne liikmelisus
NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike
relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel (Välisministeerium 2013).
NATO strateegiline kontseptsioon võeti vastu Nato tippkohtumisel Lissabonis19.-20. Novembril 2010. Strateegiline
kontseptsioon sätestab NATO strateegilised eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud vahendid umbes kümne aastase perspektiiviga. Strateegilises kontseptsioonis on NATO põhiülesanded – kollektiivkaitse, kriisiohje ja koostöine julgeolek heas tasakaalus ning julgeolekukeskkonna hinnang, mis suunab tähelepanu nii konventsionaalsetele kui uuematele ohtudele (ballistilised raketid, küberohud). (Välisministeerium 2013)
2.3 Eesti osalemine rahuoperatsioonides
Eesti alustas osalemist rahvusvahelistes operatsioonides 1995. aastast. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelistelt erialadelt: jalaväelased, sõjaväepolitseinikud, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindajad ja kaubakäitlejad. Erinevatel missioonidel on tänaseni viibinud kokku ligi 2000 Eesti kaitseväelast. 2010. aastal
viibis erinevatel operatsioonidel pidevalt keskmiselt 200 Eesti kaitseväelast. Kõige enam kaitseväelasi viibib hetkel Afganistanis (ca 160). Eesti on esindanud
NATOt kontaktsaatkondade tegevuse kaudu alates 2004. aasta septembrist, mil Eesti suursaatkond
Helsingis alustas tegevust NATO kontaktsaatkonnana Soomes. Neid ülesandeid täitis esindus kuni 2007. aasta veebruarini. 2007-2010 täitis Eesti suursaatkond NATO kontaktsaatkonna ülesandeid Rootsis, Stockholmis. 2012-13 on Eesti suursaatkond NATO kontaktsaatkonnaks Minskis. (Välisministeerium 2013)
3 Euroopa Nõukogu
3.1 Euroopa Nõukogu põhiorganid ja eesmärgid
Euroopa Nõukogu põhilised organid ja struktuuriüksused on ministrite komitee, parlamentaarne assamblee,
sekretariaat (mida juhib
peasekretär ), inimõiguste kohus, inimõiguste
volinik ning Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste
kongress . Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu
institutsioon ning seda ei tohi
segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. EN-l 47 liikmesriiki ,millega katab peaaegu kogu mandri, Soomest kuni Türgini ja
Portugalist Venemaani. EN juhtorganid on ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee. Organisatsiooni tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär, kelleks on alates 1. oktoobrist 2009 Norra endine
peaminister Thorbjørn Jagland. ENi
ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel. (Välisministeerium 2011)
Euroopa Nõukogu eesmärgid:
- kaitsta inimõigusi, pluralistlikku demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid;
- tõsta teadlikkust Euroopa kultuurilisest identiteedist ja mitmekesisusest ning seda soodustada;
- leida ühiseid lahendusi väljakutsetele Euroopa ühiskonnas;
- tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil demokraatlikku stabiilsust Euroopas. (Välisministeerium 2011)
4 WTO- maailma kaubandus organisatsioon
4.1 WTO eesmärgid ja põhimõtted
WTO eesmärkideks on:
- lepingute rakendamine ja lepingute jälgimine;
- kaubandusläbirääkimised;
- vaidluste lahendamie;
- liikmete kaubanduspoliiika ülevaatus ;
- kaubanduskompententsi tõstmine;
- koostöö rahvusvaheliste valuutafondidega ja maailmapankatega.
WTO töö juhindub WTO lepingutest, mis on õiguslikuks aluseks rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale. Lepingutel on kolm peamist sihti:
- aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik
- liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes
- panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest. (Välisministeerium 2011)
4.2 Eesti ja WTO
Iga riik või tolliterritoorium, kelle
kaubanduspoliitika on täiesti autonoomne, võib saada WTO liikmeks. Eesti liitus WTO-ga 13. novembril 1999.aastal. Hetkel on WTOs 158 liiget(Välisministeerium 2013). Organisatsiooni täisliikmena võtab Eesti osa WTO igapäevatööst. Lisaks WTO nõukogude, komiteede ja töögruppide regulaarsetele istungitele, võtab Eesti osa mitmepoolsetest läbirääkimistest (näiteks põllumajandus ja teenustekaubandus), uute liikmete ühinemisprotsessist ja täidab WTO liikmeks saamisel võetud kohustusi. Eesti kaubandushuvisid arvestades on tähelepanuväärseks töösuunaks osalemine läbirääkimistel WTOga ühinemisprotsessis olevate riikidega, kellest suur osa on Eestile olulisteks kaubanduspartneriteks. Nendeks on eelkõige olnud SRÜ riigid, kellest mitmed, sealhulgas Venemaa, on
praeguseks WTOga liitunud. (Välisministeerium 2013)
5 G7- Jõukate tööstusriikide ühendus
5.1 Riikide koostöö põhimõtted
G7-sse kuuluvad seitse tööstusriiki: Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA. Riikide põhimõtteks on kaubanduses osalemise, rahastamise riikide vaheline julgeolek ja rahu. Tööstusriikide koostöö rahastamisvahendi eesmärk on edendada Euroopa Liidu tihedamat koostööd tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikidega ning süvendada oma kahepoolseid suhteid, et tugevdada ELi rolli ja kohta maailmas, koondada mitmepoolseid institutsioone ning anda panuse maailma majanduse ja rahvusvahelise süsteemi tasakaalustamiseks. Tegevust korraldatakse kolme peamise kategooriana.
- Avalik diplomaatia :ELi väljapaistvuse ning ELi politikast parema arusaamise edendamine.
- Ettevõtlusalane koostöö : ELi ettevõtete kohaloleku tugevdamine olulistel turgudel .
- Inimestevahelised kontaktid : vastastikuse mõistmise tugevdamine haridusalase koostöö ja kodanikuühiskonna dialoogi kaudu.
Tööstusriikide rahastamisvahendit rakendatakse igal aastal Euroopa Komisjoni piirkondlike või riigipõhiste mitmeaastaste koostööprogrammide raames. Selleks võetakse vastu
piirkondlikud või riigipõhised iga-aastased tegevusprogrammid, milles esitatakse projektide kirjeldused,
eelarved ja esialgsed ajakavad. Tegevusprogrammideks eraldatakse umbes 26 miljonit eurot igal aastal. (Eroopa Liit Välistegevus 2011)
6 OECD- Majandusliku Koostöö Arengu Organisatsioon
6.1 OECD eesmärgid
OECD eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning
maailmakaubanduse laienemisele. OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi. OECD liikmesriigid teevad tihedat koostööd. Erinevad
institutsioonid käsitlevad nii üldisi makromajanduslikke kui ka erinevate majandusharudega seotud küsimusi. Peamised tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine ja analüüsi täiustamine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilist tegevust. Selleks võrreldakse riikide statistilisi andmeid ja analüüsitakse neid. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja
keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega, kaasa arvatud vastav tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides (WTO, UNCTAD). Lisaks teeb organisatsioon analüüse, millega püütakse määrata uusi tekkida võivaid probleeme ning pakkuda välja nende ennetamise võimalusi.OECD avaldab võrdlevaid ülevaateid liikmes- ja partnerriikide
majandustest . Erinevate majan-dusharude osas avaldatakse statistiliste andmete kogumikke, analüüse ja
soovitusi vastava valdkonna poliitika kujundamiseks. Majanduse analüüsimisel ja lahendamisel tehakse laialdast koostööd mitme teise maailmaorganisatsiooniga, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF),
Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). (Välisministeerium 2013)
6.2 OECD tähtsus Eestile
OECD on tunnustatud majandusanalüüsi keskus, mis oma mitmekülgse
tegevusega katab kogu valitsussektori skaala. Organisatsiooni eesmärk on pakkuda oma
analüütilise võimekusega tuge poliitikakujundajatele. Eesti kohta on valminud mitmeid arvestavaid analüüse, näiteks kaks majandusülevaadet, kalanduse uuring, tööhõive- ja sotsiaalteemaline ning avaliku halduse
efektiivsust analüüsiv
raport jm. Uuringute tulemused antakse välja trükistena, samuti on need leitavad elektroonselt. Paljud trükised on kättesaadavad Eesti
suuremates raamatukogudes - Rahvusraamatukogus (mis on ühtlasi OECD kontaktraamatukogu Eestis), TÜ raamatukogus, Tallinna Ülikooli raamatukogus, Tehnikaülikooli raamatukogus. Eesti-teemaliste ülevaadete kohta leiab täpsemat teavet OECD
kodulehe Eestit puudutavalt alajaotuselt aadressil www.oecd.org/estonia.(välisministeerium 2013)
OECDsse kuulumise läbi saab Eesti mõjutada Eesti jaoks oluliste riikide liitumisprotsesse OECDga. Hetkel on käimas Venemaa liitumisprotsess ja tänu OECDsse kuulumisele saab Eesti teha Venemaale soovitusi ja ettekirjutusi vajalike reformide läbiviimiseks. (välisministeerium 2013)
Minu arvamus referaadis käsitletust
Referaadis
käsitletud järgi arvan, et igal riigil on nii julgeolek kui majanduslik olukord ja konkurentsi võimekus suurem kui on liikmesriikidega ühinenud. Igale riigile annab tuge piiri taga seisev riik, kellega saab arvestada nii sõjalise kui ka kriisiolukorra tagamisel. Arvan, et meie väike Eesti on oma rahuvalvajate meeskonna tööga teinud väga palju tähelepanuväärseid panuseid ja on ka toetanud kriisiolukordades teiste riikide rahvaid ja abivajajaid. Eesti on tänu liikmesriikidele kindlatel sihtidel ja eesmärkidel. Arvan, et Eesti on näidanud oma tegutsemisvõimekust erinevates organisatsioonides järjekindlalt ning saanud ettevõetud essmärkidest positiivseid ja tunnustusväärseid tulemusi. Liikmesriikidega ühinemine on kindlasti
toonud igale riigile majanduslikku edu, avaramat turgu, parema hariduse võimaldamise erinevates suundades, taganud inimõigustele rajatud abivajadused ning saanud kindlustunde nii sõjalise ohu kui ka looduskatastroofide abiks ja kaitseks. Euroopa Liitu kuulumisega on saanud tugevamaks Eesti rahvusvaheline positsioon ning suurendanud võimalusi panustada rahvusvahelistele elumurede lahendamisse ning arvan, et Eesti oskab euroopalikke vabadusi ja väärtusi hinnata, et neist mitte ilma jääda.
Kasutatud allikad
1. Euroopa Liit. (2014).
http://europa.eu/index_et.ht m [17.02.2014]
2. Euroopa Liit. Välistegevus. (2013) Euroopa välisteenistus.
http://eeas.europa.eu/index_et.ht m [17.02.2014]
3. Justiitsministeerium. (2014). Euroopa Liit ja Rahvusvaheline koostöö.
http://www.just.ee/193 [14.02.2014]
4. Olenko, K., Toots, A. (2005)
Ühiskonnaõpetus . Gümnaasiumiõpik. Kirjastus Koolibri.
5.Välisministeerium (2013).
Välispoliitika .
http://www.vm.ee/?q=node/55 [15.02.2014]
Kõik kommentaarid