100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hellu.olen
Õppematerjali autor
. a. Tavapärasel finantsplaneerimisel on lühem ajahorisont kui prognostilisel planeerimisel b. Prognostilisel planeerimisel võetakse arvesse sise- ja väliskeskkonna informatsioon c. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse konsultante d. Tavapärasel finantsplaneerimisel rakendatakse stsenaariume e. Tavapärase finantsplaneerimise oluliseks sisendiks on ennustused 16.Strateegilise juhtimise viimases faasis on strateegiline informatsioon kättesaadav a. Tippjuhtidele, kes vastutavad otsustamise eest b. Keskastmejuhtidele c. Esmatasanid juhtidele (tööjuhtidele) d. Kogu organisatsiooni liikmeskonnale e. Ainult nendele, kes vastutavad strateegia elluviimise eest 17.Eesmärgistatud tegevusplaan, mis sobitab organisatsiooni vahenditest, struktuurist ja kultuurist tulenevad tugevused ja nõrkused, pidevalt muutuvate väliskeskkonnast tulenevate võimaluste ja ohtudega on
1. Kes järgnevatest ei tohi kuuluda aktsiaseltsi nõukogusse? (aktsionär, riigiametnik, finantsjuht, juhataja) Aktsiaseltsi nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. 2. Kes tegeleb suures äriühingus strateegia elluviimisega? Strateegiline juhtimine ei ole ainult äriühingu tippjuhtide vastutus. Inimesed kõikidelt ettevõtte tasanditelt mängivad strateegi arendamises, elluviimises ja muutmises rolli. Tippjuht peab juhtima ja suunama ettevõtte strateegia arengut selle loomist ja muutmist vastavalt vajadusele. Juhi ülesanne on formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel.
eesmärgid, mis aitavad äriühingul täita oma missiooni ja liikuda oma visiooni suunas. Starteegilise juhtimise tsükkel: visioon/mission, väärtused; teadmised, oskused; tegevused, tulemused-tagasiside. Strateegia on eesmärgistatud kavand, mis sobitab omavahel organisatsiooni ressursid, struktuuri ja kultuuri (tugevused, nõrkused) väliskeskkonna muutustega (võimalused, ohud). Strateegiline juhtimine on otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale Majandus Konkurents Turg • Fookus sisekeskkonnale Ressursid ja võimekused • Fookus tulevikku Otsused Plaanid Muutused
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ..................................................................
militaarlogistika teooria ja praktika areng, turundus kontseptsiooni tekkimine ja kiire areng. Logistika ülesandeks on käsitleda vaadeldavat süsteemi kogu tema keerukuses ja mitmekesisuses. Suurte süsteemide (sotsiaal-majanduslike ja inimene–masin – süsteemide) uurimisel lähtutakse logistikas süsteemsest käsitlusest, mille eripära on jälgitava objekti kui terviku uurimine allstruktuuride seoste ja nende muutuste kaudu. Logistika, strateegiline turundus, tarneahela juhtimine ja strateegiline juhtimine on tegevusvaldkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Nende valdkondade teadlastel on mõningaid eriarvamusi logistika, strateegilise turunduse, tarneahela ja strateegilise juhtimise seostest ja mõistemahust. Äri ja akadeemilistest institutsioonidest koosneva globaalse tarneahela juhtimise foorumi (The Global Supplay Chain Forum), seisukohtade põhjal on tarneahelat defineerinud järgnevalt:
JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1
liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine. Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega: 1. Vastutuse ulatus 2. Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus 3. Maksudega seotud kaalutlused (vt. lisa 6) 4. Avalikustamise kohustus 5. Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus 6. Kasumijaotus 7. Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu) 8. Rajamise kergus 9. Nõuded algkapitali suurusele 10. Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus 11. Litsentside vajadus 12. Maine 3.3.5. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse
Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). Ettevõtte juhtimise puhul on oluline, et turundus ei oleks lihtsalt mingi osakond. Turunduspõhimõtteid peaks tundma ettevõtte iga töötaja reatöötajast tippjuhini, sh raamatupidaja, tootmistehnoloog, tootearendaja, personalijuht ja loomulikult klienditeenindaja. Kliendikeskne mõtteviis peab olema kodeeritud kogu ettevõtte tegevusse ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Turundus ei tohi olla nõudluse suhtes passiivne, vaid peab suutma mõjutada nõudluse suurust ja struktuuri. Üha sagedamini ei ole eesmärgiks mitte ühekordselt müügitehingult maksimaalse kasu saamine, vaid vastastikku kasulike pikaajaliste suhete arendamine (vahendeiks on seejuures kvaliteetsed tooted, mõistlik hind, tasemel teenindus jne)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid