Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel (0)

1 Hindamata
Punktid

Ülevaade kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel


Kataloogimissektsioon analüüsib kataloogimistegevuse funktsioone igasugust tüüpi materjalide ja meedia jaoks. Sektsioon arendab kataloogimise reegleid, juhiseid ja standardeid bibliograafilise informatisooni jaoks, võttes arvesse tehnika ja võrgukeskondade arendamist , et tagada universaalne juurdepääs bibliograafilisele informatsioonile. Sektsioonil on lähedased suhted paljude organisatsioonide ja institutsioonidega, sealhulgas näiteks rahvusvahelise kataloogimise ja standardimise komiteega.
Vanim sektsiooni aastaaruanne IFLA kodulehel pärineb aastast 1994-1995, kokkusaamise raport ning strateegiline plaan aastast 1998. Hiljutiseim plaan pandi paika aastatel 2007-2009, millega seati kaheksa eesmärki. Neist esimene on edendada rahvusvahelise kataloogimise-koodi arendamist. Teiseks: jätkata FRBR mudeli arendamist ja kasutamist. Kolmandaks : jätkata ISBD läbivaatamist. Neljandaks: juhtida kataloogimise protsesside määratlemist, juhtida kataloogimise tegevuste ja kataloogija rolli digitaalse kirjastamise kontekstis, arendada juhised digitaalsete resursside organiseerimiseks. Viiendaks: arendada välja täiendavaid lähenemisviise, standardeid, reegleid, ja informatsiooni nimekirju, mis võimaldavad juurdepääsu bibliograafilistele andmetele kõikides keeltes. Kuuendaks: uurida võimalusi kataloogimise tegevuste edendamiseks, eriti arengumaades. Seitsmendaks: anda teavet sektsiooni ja alalise komitee töö kohta. Kaheksandaks: edendada liikmelisust sektsioonis , rõhutades laiemat geograafilist esindatust alalises komitees.
Viimane aastaaruanne on aastast 2010 ja annab ülevaate meeskonnast ja nende tegevusest. Aastal 2010 oli kataloogimissektsioonil 145 liiget, millest 20 moodustasid ajutise komitee ja 5 korrespondenti, kes esindasid 18t riiki. Üks liige ja 2 korrespondenti Aasiast, 1 korrespondent Aafrikast. Veel on välja toodud näiteks sekretär, informatsiooni koordinaator ja ajalehe toimetaja , projektid ja töötavad grupid. Lisaks ISBD järelvalve grupile, FRBR järelvalve grupile võib leida ka grupi, mis töötab multikeelse kataloogimisterminite sõnastiku konseptsiooni kallal. Aastal 2010 anti välja kaks numbrit sektsiooni ajalehte- jaanuaris ja juulis.
Kataloogimissektsioon on välja töödanud strateegilise plaani aastateks 2009/2011. Püütakse olla liidripositsioonil rahvusvahelises kataloogimise teooria arengus, tegevustes ja standardite arengus. Analüüsitakse kataloogimise põhimõtteid ja funktsioone. Tegevuskava aastaks 2011 hõlmab mitmeid punkte: avaldada aasta jooksul lõplikult konsolideeritud ISBD; uurida konsolideeritud dokumendi koostamist; edendada IFLA standardeid, osaleda kõikide bibliograafiliste standardide arendamisel ning kaasata need semantilisse veebi. Järelvalverühmal on õigus määrata teatud töögrupid kindlate ülesannete jaoks, mis on kooskõlastatud kataloogimissektsiooni ajutise komiteega. Käimasolevaks projektiks on nimeväljade projekt, mis on asutatud 2007 ja mille ülesandeks on määrata asjakohased nimeväljad.
IFLA ekspertide kohtumiste, mis on rahvusvahelise kataloogimise koodi teemadel , eesmärk number üks on sama mis strateegilises plaanis kirjeldatud: edendada rahvusvahelist kataloogimise koodi bibliograafiliseks kirjeldamiseks ja ligipääsuks. Selle plaani elluviimiseks viiakse läbi korduvaid ekspertide kokkusaamisi (ehk IME ICC), kelle ülesandeks on asendada vananenud kataloogimise põhimõtted „Pariisi Põhimõtetes”. Esimene kohtumine toimus 2003 Saksamaal, teine 2004 Argentiinas, järgmine 2005 Egiptuses, siis 2006 Lõuna- Koreas ja viimane 2007 Lõuna-Aafrikas.
Alates aastast 2003 kuni 2007 leidsid aset mitmed piirkonna IFLA rahvusvaheliste kataloogimise koodi ekspertide kokkusaamised. Nad töötasid välja Rahvusvahelise kataloogimise põhimõtted, mis avaldati 2009 aasta veebruaris . See avaldus hõlmab: ulatust; üldpõhimõtteid; üksusi, atribuute ja seoseid ; eesmärke ja funktsioone kataloogis; bibliograafilist kirjeldust; juurdepääsu põhimõtteid; otsivõimaluste aluseid. Kataloogimissektsioon annab välja ajalehte SCATNews, mis alates juulist 2003 ei ole enam kätte saadav paberkandjal. IFLA kodulehel on üleval eksemplaarid 7ndast kuni 36ndani.
Kirjereeglite arendamisega seotud grupid on ISBD järelvalverühm, mis rõhutab rahvusvahelist bibliograafilise kirje standardit; FRBR järelvalverühm, mis säilitab funktsionaalseid nõudeid bilbiokirjetes; digitaalsete objektide jaoks metaandmeid välja töötav rühm (lisaks veel FRANAR ja FRSAR).
ISBD on Rahvusvahelised bibliograafilise kirjeldamise reeglid, mis on kasulikud ja rakendatavad bibliograafiliste resursside kirjeldamiseks igat tüüpi kataloogides ning on heaks kiidetud IFLA kataloogimissektsiooni poolt. Konsoleeritud väljaanne ilmus 2007 ja vaadati läbi 2011. ISBD põhieesmärk on, ja on olnud algusest peale, pakkuda järjepidevust bibliograafilise informatsiooni jagamisel. Rahvusvaheliste kirjereeglite koostamise algus ulatub aastasse 1969, kui korraldati rahvusvaheline kataloogimisekspertide kohtumine, et töödata välja reeglistik, mille alusel saab bibliokirjete vormi ja sisu reguleerida. Kataloogimis-reeglite täiendamine ja parandamine aitavad tagada ISBDde asjakohasuse.Viimastel aastatel on reegleid kohandatud eelkõige elektrooniliste väljaannete jaoks.
FRBR järelvalverühma ehk normikirje funktsionaalsete nõuete ja nummerduse järelvalverühma liikmed on valitud kataloogimissektsioonide ajutise komitee poolt. Liikmeid ei tohi olla vähem kui 8sa ja rohkem kui 10. Nende ülesandeks on vaadelda ja säilitada FRBR’i teoreetilisi mudeleid ning arendada parandusi, kui neid vaja on; arendada välja ja teha avalikuks juhised ja suunavad dokumendid nende mudelite rakendamisse aitamiseks; julgustada mudelite kasutamist ja hoida sidemeid asjakohaste rühmadega nii IFLA’s ja teistes kogukondades.
Viimane uudis kataloogimissektsiooni veebilehel on avaldatud 8. Veebruar 2012 ja kannab nime „ISBD nimeväljad avaldatud”. Seega on lõpule jõudnud aastal 2007 käivitatud projekt nimeväljade asjakohasuse tõttu. ISBD järelvalvegrupp ja XML õppegrupp on täitnud oma eesmärki, kataloogimissektsioonide eesmärki, arendada reegleid, juhiseid ja standardeid.
kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel #1 kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel #2 kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor enelysenc Õppematerjali autor
Ülevaade kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel

Sarnased õppematerjalid

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.

Infoteadus
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
Euroopa Liidu eksamikonspekt
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

avalikus sektoris. Teiseks, Euroopa Ühenduse majandusliidulik olemus tähendas, et valdkondlikud huvid mõjutaksid otseselt poliitikate loomist ning integratsiooni. Kolmandaks ei arvatud, et tollane Assamblee, praegune Parlament oleks efektiivne foorum sääraste vaadete avaldamiseks. Neljandaks, Rooma lepingu institutsionaalne raamistik põhines Pariisi lepingu mudelil ning seal oli sarnane sotsiaalmajanduslik nõuandev organ juba olemas. Enamik EESC tööst seondub ELi -teemaliste arvamuste avaldamisega, samalaadselt Euroopa Parlamendile, kus on jagatud valdkonnad komiteede vahel. EESCis on kuus sektsiooni: 1.põllumajandus, kohalik areng ning keskkond, 2.majanduslik liit, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, 3.tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kodakondsuspoliitika 4.välissuhted , ühisturg, tootmine ja tarbimine 5.transport, energia, infrastruktuur 6. infoühiskond Sektsioonid määravad raportöörid, et nende nimel arvamusi ette valmistada

Ühiskond
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (?

Ühiskond
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun