Rahvusvaheline turundus (0)

Reflektsioon : Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book
Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga.
Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine , strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale – nüüd on globaliseerumine aga olukorra ümber paisanud. Sain selgituse mis on missioon , visioon, objektiivid, eesmärgid, strateegia, poliitilika (ettevõtte).
Järgnevalt kirjeldati lahti ettevõtte juhatuse mõju ettevõttele, trendid ja olulisus strateegilises juhtimises. Sain lähemalt teada, millised on juhatuse rollid ja kohustused ja millised tegurid seda mõjutavad. Lisaks sain teada, et on olemas sisemised ja välimised direktorid ning mis on nende eesmärgid ja kuidas ajas muutunud – välised direktorid tulevad üha enam pildile. Tutvusin esmakordselt Sarbanes-Oxley aktiga. Üllatava faktina sain teada, et enamasti langedes madalseisu, lastakse lahti tegevjuht – teda peetakse ebaedu eest vastutajaks, kuid uurimuste järgi väga harva see muudab tegelikku olukorda.
Raamatus kirjeldati Friedmani traditsioonilist ja Carroll’i kaasaegset vaadet sotsiaalse vastutuse kohta. Selgitati sotsiaalse vastutuse ja ettevõtte jõudluse seost, jätkusuutlikkuse mõistet ning kuidas see kõik on seotud strateegiliste otsuste tegemisega. Seejuures tekitas minus väga negatiivseid tundeid Friedmani lähenemine, ning heakskiidu sai Carrolli sotsiaalsele vastutusele rõhuvad neli printsiipi , kus ettevõte vastutab majanduslikult, õiguslikult, eetiliselt ja valikuliselt. Moraal ja relativism ning eetikakoodid
Vaadeldi organisatsiooni keskkonnast sõltuvaid aspekte , mis võivad mõjutada pikaajalisi otsuseid, kuidas viia läbi tööstusharu anaüüs, kuidas määrata edutegureid, hinnata konkurentsi ja tööstusstsenaariume. Uueks teadmiseks on see, et majanduslikud jõud mis reguleerivad materjalide, raha, energia ja teabe vahetamist on - tehnoloogilised (nt patendikaitsed), poliitilised ( maksud ) ja ka sotsiokuultuurilised jõud (ühiskonna väärtused). Lisaks EFAS tabeli kirjeldus.
Selgitati ettevõtte sisemisi aspekte mis mõjutavad tööd, kirjeldatud ärimudelit, kuidas hinnata ettevõtte ärikultuuri ja selle mõju strateegiale. Lisaks IFAS tabeli kirjeldus. Huvitavaks punktiks oli VRIO (value, rareness, imitability, organization) raamistik, millega saab hinnata firma kompetentse. Üllatajaks oli ka see, kui palju on olemas erinevaid ärimudeleid (vähemtuntud nt. De Facto tööstusharu standardmudel).
Toodi välja SWOT -i ja SFAS-i põhimõtted, strateegiliste võimaluste loomine läbi TOWS -i, konkurentsivõimelususe põhialused. Õppisin juurde SO, ST, WO, WT strateegiate kohta. Huvitavad olid erinevad konkurendi ründamistaktikad (nt. Guerilla warfare ) ja kaitsetaktikad.
Raamat kirjeldas kolme korporatiivse strateegia aspekti, kuidas rakendada strateegiaid ja erinevate kasvude mõisteid. Sain teadmise, et kolm strateegiat on kasvu-, stabiilsuse- ja kärpimisstrateegia. Tutvusin esmakordselt portfoolioanalüüsiga.
Määratleti erinevaid funktsionaalseid strateegiaid mida saab kasutada organisatsioonis, käsitleti tegevusi ja funktsioone mida kasutatakse kasu saamiseks või konkurentsieelise tugevdamiseks. Ohtlike strateegiate tuvastamine . Sain teada, et erinevad funktsionaalsed strateegiad on näiteks turundus-, finants -, R&D, operatsioonide -, ostu-, logistika-, HRM ja infotehnoloogiastrateegia.
Õpetatati kuidas arendada programme, eelarveid ja protseduure strateegiliseks muutuseks ja mida strateegia rakendamiseks eeltööna teha tuleb.Huvitav oli lugeda Six Sigma kohta, mis on põhimõtteliselt analüütiline meetod, mis on mõeldud tootmisliini jaoks, peaaegu täiuslike tulemuste saavutamiseks. Lõpetuseks teeb loetu selgeks seose strateegia ja personaliotsuste vahel, kuidas leida sobivat juhti strateegiale, kuidas rakendada uusi viise, arutleda küsimusi jne.
Raamat oli kokkuvõtteks väga huvitav ja hariv lugemine, ka inimese jaoks kellel puudub igasugune varasem kokkupuude . Mõistan nüüd strateegilise juhtimise olulisus, eesmärke, rakendusviise. Väga meeldis, kuidas kogu teoreetiline osa oli seotud praktiliste reaalsest elust toodud näidetega. Keskkondlikust poolest sain uusi teadmisi kuidas ettevõtete tegevust mõjutab jätkusuutlikkusele rõhumine ning näiteks kuidas kasvõi kliimamuutused mõjutavad ettevõtteid nende tegevuses nt. läbi nende maine, tarneahela, toodete jne.