NATO (1)

NATO
Koostaja : Kristina Pau
Juhendaja : Helle-Mai Luts
Rühm: P3e
2009
SISUKORD
1.Eesti NATOS
2.Eesti riigikaitse juhtimine
3.Kaitsevägi
4.Eelarve
5.Kaitseinvesteeringud
6.NATO investeeringud
7.Kaitseplaneerimine
8.Rahvusvahelised operatsioonid
EESTI NATOS
Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid.
Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi.
Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest Kontseptsioonis kirjeldatud juhistest.
NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis.
Täpsemalt on see siis detailseim strateegiline juhis,millega on tagatud 10-15 aastat Allinssi prioriteedid .
Eesti maavägede kasutavuse initsiatiivi seisukohalt,et kõik maaväeüksused oleksid jätkusuutlikumad ja ka ümberpaigutavamad on vägagi kasulik ja lisaks kõigele toetab see initsiatiiv sõjaliste võimate loomist.Ja see juba annab võimaluse ka Eestil panustada NATO julgeoleku süsteemi.See tähendaks meile osalemist nii rahutagamisoeratsioonidel (nt.Kosovos),kui ka kaugemal( Iraak , Afganistaan ).See oleks meile lausa rahvuslik huvi,sest ebastabiilsus Allianssi võib põhjutsada salakaubandust ja põgenikelaineid,mis ühtlasi mõjutaks ka meie enda majandust ja ühiskonda.
2002. aasta novembris loodi Prahas NATo tippkohtumisel sõjalise transformatsiooni ühe tähtsaima eesmärgina NRF( NATO Response Force ) mis tähendab maa-,mere-ja õhuväge ühendavar ning ühise juhtimise alla koondatud kõrgvalmiduses õmberpaigutatavat mitmerahvuselist üksust.Maaväekomponendi juhtriigiks on Taani. Viimase viie aasta jooksul on NATO ja Euroopa Liidu diloog keskendunud enamasti kriisihaldamisele Balkanil ja Euroopa sõjalise võime tõhustamisele.Senised koostöö kogemused EL-NATOga on head.Tähelepanu pöörab Eesti aga sellele,et samasugune efektiivne koostöö toimuks ka poliitilisel ja kõrgemal sõjaväelisel tasandil. Alates 28. oktoobrist 2008 on Tallinnas asuv NATO küberkaitsega tegelev keskus  ametlikult akrediteeritud kui NATO oivakeskus. Veel on NATO poliitikas ka olulisel kohal suhted ÜRO-ga,soovides et ÜRO tegutseks ka nendes ohtlikes piirkondades,kui Allianss . Alliansi elujõust, ajaga kaasaskäimisest ning vitaalsusest annavad märku küberkaitse, energiajulgeolek ja raketikaitse. NATO poolt teostatav õhuturbeoperatsioon on üks tähelepanuväärseim Alliansi solidaarsuse mark.See toimub Eestis,Lätis ja Leedus(kates ise osa kuludest ja toetades muudel sobilikel viisidel ).Eestis on aktiivses koostöös NATO-ga Ämari lennubaasi arendamises.Rahaliselt on ühise vastutuse jagamiseks Eesti otsus viia oma kaitsekulutused 2%-ni SKP-st.
Tulevikus peaks energiajulgeoleks saama NATO kriisihaldamise süsteemi osaks,kuna aina enam taedvustab NATO energiajulgeoleku militaarse mõõtme tähtsust ja diskussioonid on liitlaste vahel energiajulgeoleku üle aina tihenenud.
Raketikaitse valdkonnas on NATO keskenudumas massihävitus relvade vastasele tegevusele.NATO ise ei näe oma Strateegilises Kontseptsioonis ette Alliansi tuumaheidutusvõime kadumist .Ehk siis on selge,et NATO tegutseb ka julgeoleku ekspordiga oma oartneritele.Seepärast on oluline mainida,et NATO oma partnerlussuhetes lähtub jätkuvalt nn avatud uste poliitikast .
2005. aastast on toimunud nihe projektidele, mis suunatud kaitsereformide laiapõhjalisele toetamisele.
Eesti osaleb nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on süvendada julgeolekut ja usaldust ning lihtsustada infovahetust.
Eesti riigikaitse juhtimine
Kaitseliit .
Kaitseliidu põhiülesanneteks on:
1.Kasvatada läbi struktuuriüksuste ja igapäevase tegevuse Eesti elanikkonna kaitsetahet;
2. korraldada spetsialistiõpet vastavalt kindlaks määratud ülesannetele, tingimustele ja standarditele;
3. osaleda territoriaalkaitseüksuste loomises ja väljaõppes;
4. osaleda mobilisatsiooni ettevalmistamises;
5. abistada tsiviilametkondi loodusõnnetuse ja inimtegevuse tagajärjel aset leidnud katastroofide korral.
Siseministeeriumi vastutusalas olevad sõjaväelised üksused.
Piirivalve põhiülesanded on:
1.korraldada kindlaksmääratud isikkoosseisu ja üksuste sõjalist väljaõpet vastavalt kaitseväe juhataja kooskõlastatud programmile;
2. juhtida ja teostada mereseiret;
3.tagada kindlaksmääratud üksuste sõjaline valmisolek;
4.juhtida otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamist Eesti merepäästepiirkonnas;
5.osaleda totaalkaitsestruktuuri ettevalmistamises.
Eelarve
Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitsekulutuste eelarve osakaal Skr-st on muutunud 2008ndast aastast 2010 aastani 0,15% võrra.
2004-2008 aastal läks kaitseministeeriumi eelarvest suurim summa 2007ndal aastal kaitseotstarbelisele erivarustusele ja seda summas 1346,85 .
Ning 2009ndal aastal läks Personalikuludele ja seda summas 111,76.
Täpsemalt siis 2009aasta eelarve Kaitseministeeriumi valitsemisalal läks
26% Personalikuludele ja sama palju ka erandistele
22% Majandamiskuludele
13% Kaitseotstarveliste erivarustustele
10% Investeeringute infrastruktuuri arendamisele ja
3% siis muudele kuludele.
Kaitseinvesteeringud
Koostöö arendamine NATO ja Euroopa liiduga on vaid vähene Kaitseinvesteeeringu põhiülesannete seast.Bloki põhiülesannete hulka kuulub ka täitmine kaitseväe tellimusi erinevates valdkondades ehk siis sõjatehnika hankimine ,infrastruktuuri ehitus ja remont,kinnivara valitsemise korraldamine,keskkonnaalase tegevuse koordineerimine ja lisaks veel kaitseväe telekommunikatsioonivõrgu opereerimine .
Eraldi tegevusvaldkonnaks on NATI poolt rahastatavate investeeringute teostamine .Ja selleks esimeseks ja suurimaks objektks on Eestis Ämari lennuvälja rekonstrueerimine .
Suurimaks töövaldkonnaks on kaitseministeeriumil sõjalised ehitusobjektid.On tähtis,et igal sõduril ja ajateenijal oleksid korralikud ja normidele vastavad kasarmud ja ka õppehooned koos muude vajalike hoonetega.Kindlasti vajatakse ka harjutusvälja väljaõppekeskusesse.Ja selleks kõigeks vajab üks sõdur 33eri nimetusega objekti.
NATO investeeringud
1950.aastal alustati NATO Security Investment Programi ja selle eesmärk on NATO-le liikmesmaades vajaliku infrastuktuuri või selle elementide loomine.Samuti toimub selle programmi kaudu NATO infrastruktuuri- alaste projektide rahastamine .NATO poolt finantseeritavateks objektideks on infosüsteemid,lennuväljad,sadamad jms.Ja neid projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu,millesse Eesti teeb makseid nii nagu ka teised NATO liikmesriigid .
NATO põhimõtteks on investeerida just neisse liikmesriikide projektidesse mille järgi on eelkõige vajadus just NATO´l, aga mille rahastamine ületab kõik asukohariigi võimalused. NATOs hinnatakse alliansi vajadusi ja seejärel küsitakse liikmesriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks,sealt saab alguse kogu protsess.Seega mitte ei abistata liikmesmaid vaid lähtutakse siiski NATO enese huvidest lähtuvate investeeringutest!
Kaitseplaneerimine
Riigikaitse eesmärk
Riigikaitse eesmärk on sätestatud Rahuaja riigikaitse seaduses (2002), mille kohaselt:
Riigikaitse eesmärgiks on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus , põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega.
Riigikaitse planeerimise protsess
Julgeoleku tagamises osalevad mitmed ministeeriumid ja nende allasutused,riigikaitse planeerimine sõjalise külje poolt on samuti kaitseministeeriumi pädevuses.Riigikaitse korraldamise eest kaitseministeeriumi valitsemisalas vastutavad kaitseminister ja Kaitseministeerium.Üldiseks ülesanneteks rahuajal on prioriteetide ja tegutsemisviiside kehtestamine,ohuhinnangu andmine ja muidugi ka kaitsepoliitika elluviimine ,poliitiliste ja planeerimisjuhiste ja direktiivide andmine,väestruktuuri planeerimine ja selle väljaarendamise ning kaitseväe ja Kaitseliidu juhatamine .Peamisteks sõjalise riigikaitse vahenditeks on kaitsevägi ja Kaitseliit.
Julgeolekupoliitika alused
-Kirjeldab riigi ja rahva valmisolekut riigikaitseks ja määrab kindlaks Eesti ja rahvusvahelise julgeoleku poliitilise keskkonna ja ohutegurid . –Kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul.
Sõjaliuse kaitse strateegiline kava

• Käsitleb riigi sõjalist strateegiat välise sõjaohu kõrvaldamiseks, üldise kaitselahenduse kirjeldust, riigikaitseks eraldatavaid ressursse, kaitseväe rahuaja koosseisu ja sõjaaja koosseisu ning kaitsevõime tõstmise prioriteetseid suundi.
  
• Kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul viieks aastaks.
  

Kaitsetegevuse operatiivkava

• Annab riigikaitseks planeeritavate sõjaliste operatseioonide läbiviimise üldjuhused.
  
• Kehtestaja on kaitseväe juhataja.
  

Rahvusvahelised operatsioonid
Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ja Eesti

Kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud.Kuid see ei tähenda seda,et me võiksime käed rüpes ilma omapoolsete panuseta nende organisatseoonide liikmestaatust nautida.Kui me kuulume rahvusvahelisse kogukonda peame me ka omapoolset osalust andma rahvusvaheliste kriiside reguleerimises ja rahu tagamises. Meie maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub riigi valmisolekust ja võimest anda panust NATOsse,ÜROsse jaEuroopa Liidu operatsioonidesse.Rahul saame olla ka sellega et meie panud on aasta-aastalt aina kasvanud. Kindlasti on ka meie moraalseks kohustuseks aidata rahuoperatsioonidesse neid riike,kes end ise aidata ei suuda või kellelt on võime jõuga võeatud.Olles pikka aega okupeeritud,tänu sellele oskame me ka tundlikumalt hinnata vabaduspüüdeid ja inimõigusi. Igal operatsioonil kui Eesti kaitseväelased osalevadd,on olemas ÜRO julgeoleku mandaat ja ka kohaliku valitsuse palve .