Liikumisharrastuse
roll ühiskonnas
Essee
Liikumisharrastus on üsna kiiresti hakanud populaarsust koguma. Sellega tegeledes ei
oma tähtsust inimese vanus, sugu ega miski muu. Mõistena tähendab
liikumisharrastus strateegilises arengukavas kehalist koormust
andvat ja seeläbi kehalist vormisolekut taotlevat või
meelelahutuslikku liikumist ning sportlike kehaliste harjutuste
sooritamist.
Kuigi
tervisespordiga võiksid tegeleda kõik inimesed, on see tähtsaimaks
vanuritele ning lastele. Terveks ning kiireks arenguks on lastele
vaja liikumist. Kõigile ei meeldi võistlemine ning seega on tervisesport sobivam viis inimeste liikuma saamiseks.
Liikumisharrastusega peaks algust tegema juba üsna noores eas. Väikestel lastel on tavaliselt väga palju energiat ning kui neile
tutvustada mingit spordiala, mis ei pea olema võistlusspordiala,
juba varakult siis on suurem võimalus, et nad leiavad endale
meeldiva ala ning jätkavad sellega tegelemist ka hilisemas eas.
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Awwish
Õppematerjali autor
Mida kitsamalt spordisotsiloogiat käsitleda, seda enam on ta môjutatud valdkonna välistest teguritest. Teisalt sôltub spordisotsioloogia defineerimine spordi kui môiste käsitlemisest. Laiemas môistes vaadeldakse sporti kui kultuuri ühte osa ja kui iseseisvat kultuurinähtust. Spordisotsioloogia eesmärgiks on uurida spordi tegevusvaldkonda seoses selle sisemise struktuuriga ja positsiooniga ühiskonnas (väline struktuur). Spordisotsioloogia alla kuuluvad mikrosotsioloogilised küsimused (grupi käitumine), aga ka makrosotsioloogilised probleemid (spordisüsteemi organisatsiooniline struktuur). Heinemann (1990) eraldab spordisotsioloogias 3 valdkonda: 1. spordi ja spordiga tegelemise eeltingimused tegevuse teooriast lähtuvalt; 2. spordi ja spordigruppide sotsiaalne struktuur; 3. spordi ja ühiskonna vahelised seosed.
Kiiloga, mistõttu töö tulemused on olulised ERL harrastusspordi arenguks. Avatud vastustega ankeet saadeti atesteeritud treeneritele. Valimisse kuulus 64 treenerit, millest küsitlusele vastas 15 treenerit. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse peamiselt majanduslikult heal järjel olevaks inimeseks, kes ratsaspordiga põhitöö kõrvalt tegeleb ja mitte raha teenimise eesmärgil. Spetsialistide hinnangus domineerib harrastusratsutaja kui olulise potentsiaalse sponsori roll. Harrastajad on nõus panustama nende poolt armastatud ala tegevsportlastesse ning tunnevad huvi spordi arendamise vastu. Harrastajatele mõeldud võistlusklasside vähesusest annab kinnitust nii ERL 2012. kalenderplaan kui spetsialistide hinnang arengu osas. Harrastussportlastele mõjuks motiveerivalt ja innustavalt kui võistluskalendris oleks sissetoodud eraldi harrastajate võistlused kogumaks oskusi jõukohaste vastastega. Harrastaja näol on tegemist arukate
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
31 Elektroonilised materjalid....................................................................................................31 1 SISSEJUHATUS Kahe inimese kooselu ja selle regulatsioonid on juba aastatuhandeid olnud inimühiskonna sõlmteemasid. Abielu puudutab tõenäoliselt kõiki inimesi: mõnedel on kindel põhimõte järgida traditsiooni ja abielluda, osad leiavad, et see pole enam vajalik tänapäeva ühiskonnas. Seetõttu jõudsingi otsusele uurida, millised hoiakud on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi gümnasistidel traditsioonilise abielu suhtes. Omasooliste abielu on Eestis samuti päevakorras teema, mis pole veel kindlalt reguleeritud ega ühtset arusaama leidnud. Oma uurimistöös tahaksingi teada saada, millised hoiakud on meie gümnasistidel omasooliste abielu suhtes. Mind ajendas selle teema valikule isiklik huvi ning teema päevakajalisus. Abielu uuesti
...2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL........................................................................10 5.KOOSTÖÖ OLULISUS....................................................................................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 SISUKORD......................................................
Väljundipõhine lähenemine uurib elukvaliteeti inimeste subjektiivse heaolu kaudu (näiteks hinnang terviseseisundile, eluga rahulolu, õnnelikkus või rahulolu ümbritseva elukeskkonnaga (koolisüsteem, tervishoiuteenused, infrastruktuur jne)) (Veenhoven 1996). Selle käsitluse kohaselt määrab ühiskonna elukvaliteedi selle liikmete keskmine elukvaliteedi tase. Üldise elukvaliteedi ajalises või ruumilises võrdluses on oluline mõlema lähenemise ühitamine, nimelt üldine rikkuse kasv ühiskonnas ei tähenda seda, et õnnelikkus kasvaks samaväärselt. Cummins (2000) leiab, et üldine majanduslik kasv väljendub üldises subjektiivses rahulolus ainult siis, kui allpool vaesuspiiri oleva elanikkonna osakaal väheneb. Lisaks üldisest keskkonnast tulenevale elukvaliteedile määravad elukvaliteedi inimese enda ressursid ja võimed. Elukvaliteedi ressurssidena tuuakse esmajärjekorras esile sissetulek ehk
2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod ........................................................................................................... 22 2.2. Uurimuse valim ..........
Kuressaare Gümnaasium TEADLIKUS REIKIST, REIKIGA TERVENDAMINE SAARE JA MUHUMAAL Uurimistöö Koostaja: Kätlin Keinast 10c klass Juhendaja: Liis Pallas Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on alternatiivravi.......................................................................................................................4 1.1 Mis on reiki................................................................................................................................5 1.1.2 Reiki päritolu ja dr Usui tervendamissüsteem ..............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid