Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liikumisharrastuse roll ühiskonnas (0)

1 Hindamata
Punktid
Liikumisharrastuse roll ühiskonnas
Essee
Liikumisharrastus on üsna kiiresti hakanud populaarsust koguma. Sellega tegeledes ei oma tähtsust inimese vanus, sugu ega miski muu. Mõistena tähendab liikumisharrastus strateegilises arengukavas kehalist koormust andvat ja seeläbi kehalist vormisolekut taotlevat või meelelahutuslikku liikumist ning sportlike kehaliste harjutuste sooritamist.
Kuigi tervisespordiga võiksid tegeleda kõik inimesed, on see tähtsaimaks vanuritele ning lastele. Terveks ning kiireks arenguks on lastele vaja liikumist. Kõigile ei meeldi võistlemine ning seega on tervisesport sobivam viis inimeste liikuma saamiseks. Liikumisharrastusega peaks algust tegema juba üsna noores eas. Väikestel lastel on tavaliselt väga palju energiat ning kui neile tutvustada mingit spordiala, mis ei pea olema võistlusspordiala, juba varakult siis on suurem võimalus, et nad leiavad endale meeldiva ala ning jätkavad sellega tegelemist ka hilisemas eas. Seega liikumisharrastuse roll laste elus on väga oluline. Koolid peaksid näiteks kehalise kasvatuse tunde teistmoodi üles ehitama. Jah, need on haridusministeeriumis suures osas paika pandud, kuid praegusel ajal jääb mulje, et kohustuslikud võidujooksud ja hinnetele arvestuste tegemine tõukab lapsi spordist kaugemale. Kui nad koolitunnis pidevalt halvemaid hindeid saavad kui teised, miks nad peaksid hilisemas elus vabatahtlikult end sellisesse olukorda panema . Tunnid võiksid pigem tutvustada erinevaid tervisespordiga tegelemise võimalusi. Kel suurem huvi spordi vastu, saab minna kergejõustikusse või mingisse teise endale sobivasse trenni ning leida sealt vajalikku edasist informatsiooni.
Mõeldes vanematele inimestele ning tervisespordile, meenub esimesena kepikõnd . Kuigi see ala on muutumas üha populaarsemaks , peavad noored seda siiski alaks, millega tegelevad nende vanemad ning vanavanemad. Iga isik teab, et spordiga tegelemine, ükskõik siis kui tõsiselt, aitab tervist säilitada ning eluiga pikendada. Kahjuks tänapäeva ühiskonnas tuleb tõdeda, et liikumisharrastus on populaarsem vanemate inimeste seas. Noorena ei mõelda, et tervis võib tulevikus üsna kiiresti kaduda. Nüüdisaegse ühiskonna jaoks on liikumisharrastuse alla kuuluv kepikõnd üsna vajalik ala. Kuigi jah, sellega tegelevad ka noored, on kepikõnd vanematele inimestele täiuslik spordiala. See hoiab neid liikuvatena, olles samal ajal piisavalt lihtne, et igaüks sellega hakkama saaks. Vanemad inimesed treenivad sageli eneseteadlikumalt kui teismelised. Kuigi nende seas leidub ka inimesi, kes ei tea midagi pulsist või õigest treeningtehnikast ning teevad enesele pigem kahju kui kasu. Vanemad inimesed teavad, et liikumisharrastus on neile vajalik ning peavad seda oluliseks.
Noorte seas on lähiajal populaarsust kogumas muude liikumisharrastuste kõrval discgolf. Kuna ala on Eestis alles päris uus, tahavad noored seda ise proovida ning sellel on olnud positiivsed tagajärjed. Isegi kui enamus sellega tegelevad isikud mängivad discgolfi mitte tervisespordi vaid meelelahutuse eesmärgil, nad siiski liiguvad, on värskes õhus ja seega saavad meelelahutusele lisaks tervisele kasu. Liiga paljud teismelised veedavad oma vaba aja istudes siseruumides või kaubanduskeskustes, kuigi seda on vähem kui varem, leidub siiski veel arenguruumi. Liikumisharrastusega kaasneb sageli suhtlemine , noored leiavad samade huvidega sõpru ning seega veedavad liikudes meeldivamalt aega, kui seda üksi tehes. Aktiivne eluviis valmistab rõõmu ja ühendab noori. Absoluutselt iga indiviidi pole võimalik liikuma saada, kuid praegust olukorda annab kindlasti parandada.
Liikumisharrastus võiks olla palju populaarsem, kui see praegu on. Tänapäeva ühiskond pole selle koha pealt veel täiuslik, kuid liigub õiges suunas. Terveks ja võimekaks eluks on liikumist tarvis. Liikumisharrastuse roll ühiskonnas veel kindlasti kasvab ja muutub, sest ühiskond areneb iga päevaga, inimesed mõistavad üha enam, et aktiivne eluviis on neile kasulik. Vahet pole, millise alaga keegi tegeleb, liikumine teeb õnnelikuks ning see on peamine.
Liikumisharrastuse roll ühiskonnas #1 Liikumisharrastuse roll ühiskonnas #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Awwish Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
104
doc

Nimetu

Mida kitsamalt spordisotsiloogiat käsitleda, seda enam on ta môjutatud valdkonna välistest teguritest. Teisalt sôltub spordisotsioloogia defineerimine spordi kui môiste käsitlemisest. Laiemas môistes vaadeldakse sporti kui kultuuri ühte osa ja kui iseseisvat kultuurinähtust. Spordisotsioloogia eesmärgiks on uurida spordi tegevusvaldkonda seoses selle sisemise struktuuriga ja positsiooniga ühiskonnas (väline struktuur). Spordisotsioloogia alla kuuluvad mikrosotsioloogilised küsimused (grupi käitumine), aga ka makrosotsioloogilised probleemid (spordisüsteemi organisatsiooniline struktuur). Heinemann (1990) eraldab spordisotsioloogias 3 valdkonda: 1. spordi ja spordiga tegelemise eeltingimused tegevuse teooriast lähtuvalt; 2. spordi ja spordigruppide sotsiaalne struktuur; 3. spordi ja ühiskonna vahelised seosed.

Kategoriseerimata
Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

Kiiloga, mistõttu töö tulemused on olulised ERL harrastusspordi arenguks. Avatud vastustega ankeet saadeti atesteeritud treeneritele. Valimisse kuulus 64 treenerit, millest küsitlusele vastas 15 treenerit. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse peamiselt majanduslikult heal järjel olevaks inimeseks, kes ratsaspordiga põhitöö kõrvalt tegeleb ja mitte raha teenimise eesmärgil. Spetsialistide hinnangus domineerib harrastusratsutaja kui olulise potentsiaalse sponsori roll. Harrastajad on nõus panustama nende poolt armastatud ala tegevsportlastesse ning tunnevad huvi spordi arendamise vastu. Harrastajatele mõeldud võistlusklasside vähesusest annab kinnitust nii ERL 2012. kalenderplaan kui spetsialistide hinnang arengu osas. Harrastussportlastele mõjuks motiveerivalt ja innustavalt kui võistluskalendris oleks sissetoodud eraldi harrastajate võistlused kogumaks oskusi jõukohaste vastastega. Harrastaja näol on tegemist arukate

Sport
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Kahe inimese kooselu
62
doc

Kahe inimese kooselu

31 Elektroonilised materjalid....................................................................................................31 1 SISSEJUHATUS Kahe inimese kooselu ja selle regulatsioonid on juba aastatuhandeid olnud inimühiskonna sõlmteemasid. Abielu puudutab tõenäoliselt kõiki inimesi: mõnedel on kindel põhimõte järgida traditsiooni ja abielluda, osad leiavad, et see pole enam vajalik tänapäeva ühiskonnas. Seetõttu jõudsingi otsusele uurida, millised hoiakud on Kadrioru Saksa Gümnaasiumi gümnasistidel traditsioonilise abielu suhtes. Omasooliste abielu on Eestis samuti päevakorras teema, mis pole veel kindlalt reguleeritud ega ühtset arusaama leidnud. Oma uurimistöös tahaksingi teada saada, millised hoiakud on meie gümnasistidel omasooliste abielu suhtes. Mind ajendas selle teema valikule isiklik huvi ning teema päevakajalisus. Abielu uuesti

Ühiskond
ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

...2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL........................................................................10 5.KOOSTÖÖ OLULISUS....................................................................................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 SISUKORD......................................................

Pedagoogika
Elukvaliteet ja eluga rahulolu-Eesti rahvusvahelises võrdluses
15
doc

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

Väljundipõhine lähenemine uurib elukvaliteeti inimeste subjektiivse heaolu kaudu (näiteks hinnang terviseseisundile, eluga rahulolu, õnnelikkus või rahulolu ümbritseva elukeskkonnaga (koolisüsteem, tervishoiuteenused, infrastruktuur jne)) (Veenhoven 1996). Selle käsitluse kohaselt määrab ühiskonna elukvaliteedi selle liikmete keskmine elukvaliteedi tase. Üldise elukvaliteedi ajalises või ruumilises võrdluses on oluline mõlema lähenemise ühitamine, nimelt üldine rikkuse kasv ühiskonnas ei tähenda seda, et õnnelikkus kasvaks samaväärselt. Cummins (2000) leiab, et üldine majanduslik kasv väljendub üldises subjektiivses rahulolus ainult siis, kui allpool vaesuspiiri oleva elanikkonna osakaal väheneb. Lisaks üldisest keskkonnast tulenevale elukvaliteedile määravad elukvaliteedi inimese enda ressursid ja võimed. Elukvaliteedi ressurssidena tuuakse esmajärjekorras esile sissetulek ehk

Sotsiaalpsühholoogia
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod ........................................................................................................... 22 2.2. Uurimuse valim ..........

Eelkoolipedagoogika
Teadlikus reikist-reikiga tervendamine saar ja muhumaal
28
odt

Teadlikus reikist, reikiga tervendamine saar ja muhumaal

Kuressaare Gümnaasium TEADLIKUS REIKIST, REIKIGA TERVENDAMINE SAARE ­ JA MUHUMAAL Uurimistöö Koostaja: Kätlin Keinast 10c klass Juhendaja: Liis Pallas Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on alternatiivravi.......................................................................................................................4 1.1 Mis on reiki................................................................................................................................5 1.1.2 Reiki päritolu ja dr Usui tervendamissüsteem ..............................................

Uurimistöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun