Turunduse eksam (0)

Q: Kuidas jaguneb tarbimine kliendigruppide vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Turunduse eksam

Q: Millises vahemikus on toote eest keskmiselt makstav hind?

Vastus leiad õppematerjalist: Turunduse eksam

Q: Millist kauba edasimüüjad?

Vastus leiad õppematerjalist: Turunduse eksam

Majandus - Turundus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas jaguneb tarbimine kliendigruppide vahel?
Millises vahemikus on toote eest keskmiselt makstav hind?
Millist kauba edasimüüjad?

Keskkond-mida need elemendid(tegurid) tooteid mõjuavad. N. tööjõud - haridus

Tarbijaturg - Maslow

Füsioloogilised vajadused - õhk, vesi, toit, magamine , seksuaalsed vajadused jmt
Turvalisuse vajadused - stabiilsus, tuttav ja turvalinne ümbrus, riski vältimine, füüsilie turvalisus jmt
Kuuluvusvajadused - soov olla armastatud, kuuluda gruppi, olla grupi poolt aktsepteeritud, omada sõpru jne
Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiiži, üleoleku jmt järele
Eneseteostamise vajadused - tarvidus end arendada, olla loov, kasutada oma võimeid jmt

Turunduse seisukohast on oluline märkida, et vajadusi saab jagada ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest tulenevalt võivad ka tarbija ostumotiivid olla kas ratsionaalsed (hind, töökindlus, toitvus jmt) või emotsionaalsed (ilu, köitvus, seksikus, maine jmt). Turunduses on väga oluline mõista vajadusi, mida mingi toode või teenus võiks rahuldada.

Ül Bostoni maatriksi kohta - millisesse sektorisse sobib ja miks
(4P - toode, hind, koht turustus) Portfelli planeerimiseks kasutatakse turuosa kasvu ehk Bostoni maatriksit
Turuosa kasv
Kiire
TÄHT
Tagasihoidlik rahavoog
METSKASS
MURELAPS
Negatiivne rahavoog
Aeglane
RAHALEHM
Suur positiivne rahavoog
KOER
Tagasihoidlik rahavoog
Turuosa Väike
Suur
See maatriks võimaldab firma jooksva toodangu portfelli seisundi väljaselgitamist ning selle strateegilist kavandamist niisugusel viisil, et tagada uute toodete toetamiseks vajalik pidev rahavoog, õigel ajal kõrvaldada vananenud kaupu ning valida sobiv turundusstrateegia igale tootele. Tähed on tooted, millel on hea konkurentsipositsioon. Nendele toodetele on iseloomulik suur kasv ja atraktiivsus. Tähtede esmaseks eesmärgiks on säilitada kasvukiirus. Rahalehmad on tooted, millel on konkurentsipositsioon ja mida ei peeta pikaajalises perspektiivis atraktiivseks. Nende toodete puhul on rõhk positsiooni säilitamiseks. Esikohale on seatud tulud ning kasv on teisejärguline . Koerad on tooted, millel on nõrk positsioon mitte atraktiivsel turul. Koerte puhul tuleb tugevalt kärpida ja minimeerida turunduse üldisi kulutusi. Küsimärgid on tooted, mille käekäigu kohta pole veel täit selgust. Tuleb otsustada, kas investeerida tootesse, et sel teel saavutada tulevikus juhtpositsioon, või hakata hoopis rõhku panema kiirele tulude saamisele lähemal ajal. Seega tuleks investeerida kõige potentsiaalsemalt tulevikus kasu toovatesse toodetesse.
Rahalehmad- stabiilne aeglaselt kasvav turg - madal kulu, suur tulu. Tähed- valitsev seisund kiiresti kasvaval turul- suured kulud. Küsimärgid- väike osatähtsus, kulud ületavad tulusid. Koerad- väike osa aeglaselt kasvaval turul.

Ansofi maatriks - firma tegevus (toote arendamine…)
Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. Ekspansioon turule ehk turu kohandumine, sügavam sissetungimine turule — tegevuse intensiivsemaks muutmine samal turul ning sama tootega . Turu laiendamine tähendab uutele turgudele tungimist olemasolevate toodetega. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et turgu tuleb enne hoolikalt uurida ning selgitada vajadused toote järele. Risk on selle strateegia puhul märgatavalt suurem kui esimese võimaluse puhul. Toote arendamine eeldab toodangu uuendamist sama tarbijaskonna teenindamiseks . Strateegilise juhtimise süsteem peab orienteeruma võimalikele väliskeskkonna muutustele ja välja töötama meetmed, kuidas vastavalt nendele tegutseda. Eristumine ehk diversifikatsioon tähendab uue tootega uuele turule minekut. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial.

SWOT analüüs
Kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.
Ettevõtte sisemisteks tugevusteks on näiteks: • unikaalne toode;
• pikaajaline turuliidri seisund;
• kaasaegne tehnoloogia ;
• koolitatud personal;
• tugev logistiline lahendus;
• lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud;
• madalad püsikulud ;
• kogenud ja kompetentne juhtkond jne.
Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks: • puudulik kvaliteedijuhtimine ;
• kehv kvaliteet;
• suured üldkulud;
• madala kvalifikatsiooniga tööjõud;
• tootmis- ja/või tootearendusalase oskusteabe puudumine;
• toode on moraalselt vananenud;
• toote või kaubamärgi halb maine ostjate seas;
• madal krediidivõime jne.
Ettevõtte välisteks võimalusteks on näiteks: • uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine;
• riigipoolne tugi tegevusalale;
• uue ostjagrupi tekkimine;
• konkurentide tagasitõmbumine turult jne.
Ettevõtte välisteks ohtudeks on näiteks: • turu kasvu peatumine;
• rahvastiku vähenemine piirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus;
• kogenud konkurentide agressiivne turuletulek;
• kulude kasv seoses muutustega seadusandluses;
• ostjate eelistuste muutumine jne.
Strateegiad:
TUGEVUSTE-VÕIMALUSTE STRATEEGIA: Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada?
TUGEVUSTE-OHTUDE STRATEEGIA: Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida?
NÕRKUSTE-VÕIMALUSTE STRATEEGIA: Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks väliseid võimalusi ära kasutada?
NÕRKUSTE-OHTUDE STRATEEGIA: Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja vältida väliseid ohte?

Turustus
Oma olemuselt võib turustamine olla:

Intensiivne (Kasutatakse kõiki võimalikke väljapääse turule.
Selektiivne ehk valiv (Kasutatakse paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse turule. (Näiteks kasutatakse vaid hulgi- ja jaekaubandust oma toodete turustamisel ).
Ekslusiivne ehk välistav (Kasutatakse vaid ühte vahendajat, kes toob toote turule.

Jaotuskanal - isikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab toodete liikumise tootjatelt tarbijateni.
Otsekanal - tootja kaupu müüakse otse kasutajale kas isiklikult, firmakaupluse, lao või interneti kaudu, ühetasandilist ühe vahendajaga, tarbeturgudel näiteks jaekaubandus .
Kahetasandiline - kahe erineva vahendajaga: agent või maakler ja jaemüüja
Kolmetasandiline - kolme erineva vahendajaga: agent või maakler, hulgi- ja jaemüüja.

kasvupunkti arvutamine

Toode
*millist turuintensiivsust kasutatakse antud toote turustamisel
Igat üksikut tarbijale pakutavat toodet võib vaadelda kolmel tasandil:
1)tuumiktoode
2)konkreetne toode
3)laiendatud toode
Tooted jaotatakse:
1. Tarbekaup (Tarbekaubad on tooted, mida lõpptarbijad ostavad isiklikuks tarbimiseks.
Tarbekaubad jaotatakse: esmatarbekaubad , valikkaubad, eri( spetsiaal ) kaubad , võõrkaubad (mitteotsitavad kaubad).
Esmatarbekaubad jaotatakse omakorda: regulaarkaupadeks, mida ostetakse korrapäraselt (seep, hambapasta jt); impulsskaupadeks, mida ostetakse planeerimata, neid tooteid tarbija ei otsi ja seetõttu paigutatakse nad võimalikult nähtavasse kohta (küpsised, korgitserid jt); hädaabikaupadeks, mida ostetakse äkilise vajaduse korral (vihmavarjud saju ajal)
2. Tooraine (tööstuskaup) (Tööstuskaubad on tooted, mida üksikisikud või organisatsioonid omandavad edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks.
3. Tootmiskaup (müüakse ja ostetakse kas tootmisprotsessi sisendiks või kasutamiseks ettevõte vm organisatsiooni tegevuses)
Turu segment - sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt turundusstiimulitele ja kellel on nõudlus teatud eriomadustega kaubale.
Turu segmentimisel võib aluseks võtta:

geograafilised tegurid: kohalik (linn, maakond), regionaalne, riiklik või rahvusvaheline turg, asumi tüüp, maja tüüp, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus,
demograafilised tegurid: vanus, sugu, keel, rass , pere suurus ja elutsükkel, religioon ;
sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, sotsiaalne klass;
psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus , ambitsioonikus, ekstravertsus , introvertsus), elustiil (vaba aja veetmine jne);
tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%;
muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, autoomanikud, erinevad ametid, hobid , professionaalid, amatöörid)

Tootega seotud käitumine:

ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek);
ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus, diileri asukoht);
loodetavad kasud (kasud, mida saadakse kauba ostust, kasutamisest või omamisest, võivad olla kõige populaarsemad segmenteerimise tegurid; siia valdkonda kuuluvad kvaliteet, teenindus, ökonoomia);
tarbijakäitumine ja kasutaja staatus (aktiivsed kasutajad, mõõdukad ja juhuslikud kasutajad, mittekasutajad);

suhtumine tootesse (vaimustunud, positiivne, ükskõikne, eitav, vaenulik )

Sihtturg ja selle kirjeldamine
Sihtturu geograafiline määratlus võib erinevate ettevõtete jaoks olla erinev - tänav, linnaosa , linn, maakond, rajoon, osariik , riik, riikide ühendus, maailmajagu , kogu maailm jne. Selles osas on mõistlik ära tuua järgnevad põhilised majanduslikud näitajad sihtturu kohta:
• Turu geograafiline asukoht
• Turu maht: klientide hulk ja eeldatav tarbimine. Näiteks: Meie piirkonnas on ligi 500 ettevõtet, kes tarbivad meie poolt pakutavat teenust 10 miljoni krooni eest aastas
• Turu ajalugu ja areng. Too ära numbrilised näitajad, kuidas turg on arenenud ja kuidas võiks areng jätkuda - kas kasvada, stabiliseeruda või kahaneda
• Kuidas jaguneb tarbimine kliendigruppide vahel? Näiteks 45% tarbijatest on eraisikud , 55% on ettevõtted või 30% tarbijatest on kohalikud elanikud ja 70% turistid
• Iseloomustus konkurentsiolukorrast turul. Kas tegemist on killustatud turuga, kus on palju väikeseid ettevõtteid või tegutseb turul paar-kolm suuremat ettevõtet. Millised on arengud - kas toimub uute tegijate agressiivne sisenemine turule või turu korrastumine läbi liitumiste ja pankrottide?
• Millises vahemikus on toote eest keskmiselt makstav hind? Millist hinda maksavad lõpptarbijad, millist kauba edasimüüjad?
Sihtturu valikul hinnatakse segmendi suurust, kasvupotentsiaali, kasumipotentsiaali, konkurentide arvu ja suurust, asenduskaupade arvu, ostjate ja hankijate mõjuvõimu. Edasi tuleb leida vastus küsimusele, kuidas valitud segment vastab ettevõtte eesmärkidele ja olemasolevatele ressursssidele.
Turu haaramise kolm strateegiat.

Diferentseerimata turundus ( massturundus ) - firma ignoreerib segmentide erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. Madalad kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule.
Diferentseeritud turundus - mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogrammidega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini.
Kontsentreeritud turundus ( sihtturundus ) - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nišis.
Turunišš - osa turust, mida tootjad ei ole rahuldanud.

Turunduse juhtimises ja turundusplaanide elluviimisel on keskseks küsimuseks turunduskompleksi juhtimine. Klassikalisse turunduskompleksi kuulub neli olulist tegurit, mida kujundab pakkuja ja mis avaldavad mõju ostja nõudmisele. Nendeks on toode, hind/tasu, jaotus/turg (turg/müügikoht) ja edustamine (toetus).

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

glamorati Õppematerjali autor

Turunduse eksam turundus majandus Tarbijaturg Maslow Ansofi maatriks firma tegevus

Sarnased õppematerjalid

doc

Turunduse alused

2.toode on midagi, mida saab kliendiga rõhutatakse individuaalset lähenemist. pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. 3. turg toote tegelike ja Väärtuspõhine kontseptsioon põhirõhk firmaomanikel potentsiaalsete ostjate kogum. väärtuste loomine. Toimub diferentseerimine. Turundus ei ole müümine! 4. Planeerimine Ettevõtted peavad turunduse abil otsustama, kas tootel on · Situatsiooni analüüs (põhineb turundusauditil ja SWOT- tulevikku. analüüsil, annab vastuse küsimusele, kus me praegu Turubarjäärid: Ruumiline firm/tarbija eraldatud geograafiliselt. asume);

Turunduse alused

docx

TURUNDUSE EKSAM

4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On

Turundus

doc

Turundus eksam

1. Turunduse mõiste ja olemus: põhilised kontseptsioonid Tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale

Turundus

doc

TURUNDUS

TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad............................................................................

Turunduse alused

docx

Turundus - konspekt eksamiks

ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus 6P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad  Process - protsess 7P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad

Turundus

doc

Turunduse alused

TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad...............................................................................

Turundus

110

docx

Turunduse alused konspekt

Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil

Turundus

pdf

Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused

INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li

Turundus

Rohkem sarnaseid