Vana egiptuse valitseja-Ramses II

vaher, hans-olavi

Vana egiptuse valitseja-Ramses II (0)

5 VÄGA HEA

Vanana-Egiptuse
valitsejad
Ramses II
u 1302–1213 EKR
Ramses II oli kõige suurem Egiptuse vaarao, kelle pikk valitsemisaeg üle kuuekümne aasta andis nii edukaid sõjakäike kui ka mõned muinasmaailma kõige muljetavaldavamad ehitised. Ta alistas hetiidid ja liibüalased ning viis Egiptuse loova õitsengu perioodi. Mõned muinasmaailma suured imed on oma olemasolu eest tänu võlgu Ramsesele.
Too oli tüüpiline vanamoodne sõdalaskuningas, keda imetleti tema vallutuste ja monumentaalsete ehitiste pärast. Tema valitsemisaeg tähistab vaaraodeaegseEgiptuse kõrgpunkti nii riigivõimu kui ka kunstitoodangu osas. Ramsese isa Seti I valitsemisajal sõdis Egiptus Palestiina ja Süüria pärast Anatoolias (tänapäeva Türgis) elavate hetiitidega.Esialgu küll edukalt, ent kui Ramses 1279.aastal eKr trooni päris, ulatus hetiitidevõim lõunas kuni Kadešini Süürias.Olles juba kümneaastaselt vähemalt nime poolest väejuht, tahtis Ramses alustada oma valitsemisaega sõjalise võiduga. Tema esimene kokkupuude hetiitidega 1274. aastal eKr toimunud Kadeši lahingus ei läinud strateegilises mõttes korda. Ramses küll võitis lahingu, kuid ei suutnud oma positsiooni kindlustada ja Kadeši linna tegelikult vallutada. Laskmata end sellest hirmutada, ei kaotanud ta usku endasse kui sõjamehesse.
Oma valitsemisaja kaheksandal või üheksandal aastal vallutas ta Galilee ja Amori ning kohe pärast seda murdis läbi hetiitide kaitse võttis ära Süüria linnad Katna ja Tunipi.
Ükski Egiptuse valitseja polnud vähemalt 120 aasta jooksul Tunipis käinud.
Nendest edusammudest hoolimata leidis Ramses, et tema pealetungid hetiitide riigi vastu ei vii kuhugi , ning 1258.
aastal eKr kohtusid mõlemad vaenupooled Kadešis ja sõlmisid ajaloo esimese kirjaliku rahulepingu. Tollele ajale tüüpilise
suurustlemisena kirjutati leping egiptuse ja hetiidi keeles mitte lihtsale papüürusele,vaid hõbetahvlile. Lepingus ei piirdutud üksnes vaenutegevuse lõpetamisega, vaidsõlmiti liit, milles mõlemad pooled nõustusid teineteisele appi tulema , kui mõni
kolmas riik peaks neid ründama. Pikkade sõja-aastate põgenikud võeti kaitse alla ning nad said õiguse kodumaale
tagasi pöörduda.
Leping juhatas sisse õitsenguperioodi, mis kestis kuni Ramsese valitsemisaja viimaste aastateni. Selle aja jooksul rahuldas vaarao oma kõige suuremat kirge rajas hiiglaslikke monumente , millest paljusid võib Egiptuses tänini näha. Kurna lähistele ehitati suur templikompleks Ramesseum, kus asus kakirjutajate kool. Templi sambad olid kaetud raidkirjadega, mis kirjeldasid suuri võite, näiteks Kadeši lahingut, ning esiküljel seisid Ramsese kujud, mis olid 17 meetri kõrgused ja
kaalusid üle 1000 tonni. Veel suuremates mõõtmetes monumendid püstitati Abu Simbeli suure templi juurde. Neli kolossaalset Ramsese kuju, igaüks üle 20 meetri
kõrge, seisavad templi hiiglasliku fassaadi ees, mille friisidel kujutatakse Egiptuse jumalaid ja teisi vaaraosid ning mis on kaunistatud Ramsese soosikute ja perekonnaliikmete raidkujudega. Perekonnaliikmete hulgas on Ramsese lemmiknaine Nefertari, kellele on veidi kirde pool rajatud oma väike tempel. Tema hauakambrisKuningannade orus võib näha Vana-Egiptuse kõige suursugusemat kunsti.
Need monumendid on vaid väike osa Ramsese valitsemisaja suurtest ehitusprojektidest. Ta viis lõpule oma isa ehitustööd ning tema ajal said valmis sammassaal Karnakis ja tempel Abydoses. Idas rajas ta piirilinna Per-Atumi. Ta lasi oma nime ja
oma suurte tegude kirjeldused raiuda ka paljudele oma eelkäijate rajatud monumentidele. Vana-Egiptuse säilinud arhitektuuris on vähe sellist, mis ei kanna tema märki.
Ühes asjas tuleks olla ettevaatlik. On võimalik, et Ramses II oli Exodus’e aja vaarao, ehk valitseja, kes julmalt orjastas juute , kuni nende jumal saatis tema maale kümme nuhtlust, mis sundisid teda valitud rahva vabaks laskma ning Mooses viis juudid Egiptusest välja. Kui oleks kindel, et Ramsese ike oli nii kole , nagu Piiblis kirjeldatakse, ei kuuluks ta meie suurkujude nimekirja. Ei ole mingeid tõendeid, et just Ramses oli see vaarao.Hilisemad valitsejad tegid Ramsesest iidoli ning tema valisemisaeg oli Vana-Egip-tuse sõjaliste, kultuuriliste ja imperia listlike saavutuste kõrgpunkt. Ta suri 1213. aastal eKr, olles üheksa kümnendates eluaastates,mis oli tolle aja kohta hämmastavalt kõrge iga. Pärast tema surma algas Egiptuses aeglane allakäik, mis kulmineerus vallutamisega pärslaste, seejärel Aleksander Suure ja lõpuks roomlaste poolt. Kuid Ramses on Vana-Egiptuse valitsejatest jätnud meile kõige rohkem vapustavalt suurejoonelisi mälestusmärke vaaraode maa kunagisest hiilgusest.
Ramsese ja tema naise suur armastus polnud Egiptuse valitsejate soos kuigi tavaline, kuid oli
huviäratav episood vaaraodele ja kõigile kuninglikele dünastiatele elulise tähtsusega abieluinstitutsioonis. Kuigi lihtinimesed Vana-Egiptuses tavaliselt nii ei talitanud, võtsid vaaraod alates 18. sajandil eKr valitsenud 13. dünastiast endale palju naisi – mõnikord isegi mitusada. Naiste seisus sõltus poliitilistest oludest ja kõige kõrgem seisus oli ülemnaine.
Abieluinstitutsioonis oli oluline tähtsus Osirise ja Isise legendil. Osiris oli suur jumal ja esimene vaarao, kes abiellus oma õega. Nad olevat tulnud maailma selleks, et harida ja
tsiviliseerida inimesi ning õpetada neile jumalate tarkust. Abielludes oma õega, kindlustas Osiris selle, et vaaraode jumalikkus püsiks puhtana ning ka tulevased sugupõlved
saaksid seda nautida. Seetõttu võtsid vaaraod endale kõhklematult naiseks sugulasi. Tavaliselt sai vaarao naiseks tema õde või poolõde. Seqenenre Tao II, Ahmose I, Amenophis I, Thutmosis I, Thutmosis IV, Ramses II, Merenptah ja Siptah kõik nad võtsid endale naiseks õe. Ent sobis ka iga muu naissoost sugulane. Amenophis II abiellus oma tütrega, samuti
toimisid Ehnaton ja Ramses, kes kosis oma kolm tütart.Sethos II abiellus oma tädiga.
Hoolimata valitsejate sellisest tavast , ei paistnud geneetiline
degenereerumine olevat nii suur, nagu oleks võinud arvata, ilmselt sellepärast, et suur hulk kuninglikke lapsi saadi paljude naistega , mitte ainult nendega, kes olid isaga veresuguluses.
Jumalike valitsejate eeskujust hoolimata polnud abielu
Egiptuse ühiskonnas mitte religioosne, vaid eraviisiline
leping. See andis naisele suhtes mõningase kaitstuse. Kuid
võimu kaalukauss kaldus siiski mehe poole ja armastus -
abielud , nagu Ramsese ja Nefertari vahel, polnud kuigi
tavalised, vähemalt valitsejate ringkonnas. Jumalikustamise
au sai lisaks Nefertarile osaks vaid kuninganna Ty’le – 14.
sajandil eKr valitsenud usureformaatorist vaarao Ehnatoni
emale.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hans-olavi vaher Õppematerjali autor

ramses ramses ii

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat Ramses II-st 11.klassis

RAMSES II Sissejuhatus Ramses II oli kuningate kuningas ja vägev Vana-Egiptuse sõdur, kes elas u. aastatel 1293-1185 a eKr (19. dünastia ajal). Teda mäletatakse ajaloos kui ,,võidukat vaarao". Tänu kangelaslikele ja aukartust äratavatele sõjakäikudele, laienesid tema valitsusala piirid liikudes ühest Egiptuse otsast teise ning suurendades oma kuulsust võimsate ehitiste ja templitega, kus veel praegugi troonib tema pilt. Tema 67-aastase valitsemisaja jooksul tehti kõike suurejooneliselt. Ükski teine vaarao ei ehitanud nii palju suuri templeid, ei püstitanud nii palju hiidkujusid ja obeliske ega sigitanud nii palju lapsi. Ajaks, mil ta enam kui 90-aastasena suri, oli ta jätnud Egiptuse näole oma kustutamatu jälje. Lapsepõlv

Ajalugu

pptx

Vaaraod - Power Point

Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040eKr-1640eKr Preesterkuningad juhtisid erinevaid riigi piirkondi Tähtsaim jumal Teeba linna jumal Amon (Amon Ra) Vallutused, riik laienes Niiluse teise kärestikuni Rajati kanaleid pinnase kuivatamiseks Teine vaheperiood 1640eKr-1550eKr Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda Uus riik 1550eKr-1070eKr Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks Vaaraod laiendasid Egiptuse piire Egiptusest kujunes suurriik Allutati Süüria ja Palestiina, Hüksoslased tõrjuti maalt välja Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all Vaaraode võim tugevnes Kolmas vaheperiood 1070eKr-712eKr Uus riik lagunes paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu Võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel Hilis-egiptus 712eKr-332eKr Egiptusest sai vallutatud rahvas Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse 332

Ajalugu

doc

Egiptuse Vaaraod

Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik) 2 Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr) Ahmos I (u 1550 u 1525 eKr) pidama 18. dünastia esimeseks vaaraoks. Selle

Ajalugu

docx

Vana-Egiptuse referaat

Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).

Ajalugu

docx

Referaat - Vaaraod

Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas

Ajalugu

docx

Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused

................................................................ 6 RAMSES II (1279-1213 eKr).................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 10 SISSEJUHATUS Niiluse oru muistsed asukad, kes austasid taevajumal Horost, rajasid Egiptuse aladel elujõulise tsivilisatsiooni. Nende järglane oli esimene vaarao Menes e. Narmer, kelle nimi tähendab ’’Püsiv’’. Olles saanud korraga Ülem- ja Alam-Egiptuse, seega ühendatud maa kuningaks, oli just tema see nurgakivi, kellest lähtus pikk rodu kolmekümnesse dünastiasse jagunevaid vaaraosid. Nii kaua, kui Vana-Egiptus eksisteeris, tunti seal ainult üht 2 valitsemisvormi- vaarao ainuvõimu

Ajalugu

docx

Ajaloo põhjalik konspekt gümnaasiumile

· Aeg umbes 5000e.K.r · Sumeri rahvus-ratta leiutajad;Akkadi riik · Linnakultuur-jeeriko, Uruk, Ur · Hilisemate Pärsia ja Babülooni impeeriumide ala · Hiina,huange ja jangtse orgudes · India,induse jõealadel · Egiptus-võimsaim vana-aja tsivilisatsioon VANA-EGIPTUS Umbes 3000e.Kr-30e.Kr · PERIOODID · Vana-riik-2686-2181e.Kr · Keskmine riik-2134-1782e.Kr · Uus riik-1570-1070e.Kr · Lisaks jagatakse egiptuse ajalugu dünastijakteks · Süsteemi lõi Manelthon 3. Saj e.Kr · Kokku 30 dünastiat ajavahemikku · 3100-343 e.Kr AJALOO UURIMINE · Esimene uurija Manelthon, kes pani kirja kõige põneva Egiptuse ajaloo. · Tänased teadmised pärinevad Vana-Kreeka autoritelt. · Tsiteeritud enamikus just Manelthoni loost. · Napoleoni sõjakäik Egiptusesse 1798 · Esiptoloogia rajamine-kaasas teadlased · Uuriti Giza platood ja püramiidi · Hieroglüüfe lugeda ei osata ALLIKAD

Ajalugu

doc

Vanad idamaad

Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala"

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk