maailma. See “ala”, mida inimene tõesti kontrollida suudab, paistis taanduvat üksnes omaenda hingele – selline on vähemasti stoa õpetuse hinnang inimese olukorrale. Kui meiegi ajastut tänapäeval nimetatakse tihti individualismi ajastuks, siis võib hellenismiaega selles mõttes pidada oma vaimsuselt kaasajale lähedaseks ajastuks. Üheks hellenismiaja filosoofia koolidest oli ka stoa või stoikute kool. Stoa koolkonna rajajaks oli ZENON Kitionist (u. 333-262 eKr.). Koolkond sai nimetuse koha järgi Ateenas, kus õpetamine toimus. Selleks oli maalingutega kaunistatud portikus, st sammaskäik, mis kandis nime stoa poikile. Zenon alustas seal oma õpetuse jagamist umbkaudu 300. aasta paiku. Kool eksisteeris Ateenas kuni umbkaudu 260. aastani pKr. Seda pikka perioodi on kombeks liigendada “vanaks” stoaks (Zenon, Kleanthes, Chrysippos), “keskmiseks” stoaks (Panaitios ja
ARUTLUS Kuna ma olen kohutavalt laisk inimene, leian ma, et kõige sobivam mõtteviis minu jaoks oleks stoitsism ja koolina eelistaksin ka stoikute kooli. Mulle sobib ideaalselt selline lihtne mõtteviis, et kõiges, mis juhtub, on süüdi saatus ja kõik on ette määratud. See mõtteviis vabastab mu nii paljudest kohustustest, nagu näiteks asjade analüüsimine ning oma tegude ettemõtlemine. Ma ei pea mõtlema selle peale, kas minust saab edukas filosoof või hoopis tore perepea, ma alustan ning lõpetan oma õpingud stoikute koolis ning seejärel vaatan mis saab.
vastik. Järelikult pole miski iseenesest vastik, vaid ainult kellegi jaoks. · Taju sõltub asendist, kaugusets kohast: laev paistab kaugelt pisikese ja liikumatuna, lähedalt aga suure ja liikuvana; torn võib eemaltpaista ümar, lähedalt aga neljakandiline; aer paistab sirgena kuival maal, murdununa aga pooleldi vees olles; lambivalgus tundub ere pimedas, kahvatu aga päikese käes. Millised need asjad tegelikult on, me ei tea. 5. Iseloomusta stoikute eetikat? Saatusele allumise ja kohuse eetika. Maailma ei saa muuta, tuleb muuta suhtumist maailma. Mis on paratamatu, tuleb muuta enesele meeldivaks. Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita nt. Maailmas ei saa olla headust ilma kurjuseta. Kurjus on kui taust, mille najal headus välja paistab. 3 ,,Haigus teeb meelidvaks tervise ja kuri headuse, nälg teeb magusaks täitumuse ja väsimus une."( Herakleitos)
Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega halb ja mõttetu. Tark inimene, ütlesid stoikud, lepib oma saatusega, teades kindlalt, et kõik, mis jumalad sündida lasevad, on hea. Kõigepealt tuli aga oma himudest lahti saada, sest just himud ja soov neid rahuldada ei lasknud inimestel stoikute meelest saatusega leppida. Paratamatuse mõistmine ja
ebakindlaks. Ateena minetas oma poliitilise tähtsuse. Seni poliitikas tegev linnakodanik tõmbus eraellu, polise iseseisvuse kadumine tekitas uue, kosmopoliitilise mõttelaadi. Paljud inimesed hakkasid filosoofias otsima lohutust, õnne ja juhatust. Pärast ulatuslikke üldistavaid filosoofiasüsteeme võitsid taas poolehoiu peamiselt eetikaalased õpetused. Nende käsitlusobjekt oli inimene; inimkeskne hoiak säilis ka füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel, näiteks stoikute ja Epikurose filosoofias. Kuid senine ühiskondlik eetika (küünikud ja kürenaikud olid küll juba varem erandiks) asendus individualistlikuga. Põhimõtteks sai, et inimene peab vabanema kõigest välisest, sest see on ebakindel ega sõltu temast, ja saavutama sisemise rahu. Samal ajal arenesid hoogsalt üksikteadused, eriti Aleksandrias, kus filosoofia edusammud olid tühised. Ateena jäi veel kauaks tähtsaks filosoofia keskusena, see oli viimane märk tema möödunud hiilgusest
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2.Mis kujundas kreeklaste ühtekuuluvustunnet? 3.Milline oli Kreeka ühiskonna str...
tingimused, mis võiksid garanteerida indiviidile tema õnnelikkuse. Niisuguse eudaimonia-omamise tingimusena, hüvena, käsitas ta aga hedone`t – nauditavat, meeldivat elu. Nii on õnnelik elu tema väitel seesama, mis ülimal määral nauditav elu . Selline eluhoiak ja seda põhjendav õpetus on saanud nimetuse hedonism. Kuid sõltuvalt sellest, millist naudingut käsitletakse kõlbelise hüvena, võivad hedonistlikud õpetused omada üsna erinevat sisu. Võrreldes Epikurose ja stoikute eetikat torkab muidugi silma, et nende hüve- käsitused on vastandlikud. Stoikute jaoks oli hedone üks pahelistest afektidest, mis seadis inimliku õnnelikkuse-püüdluse just saavutamatuse riski. Epikuurlaste jaoks seevastu on nauding nagu öeldud õnnelikkuse tingimus. Samas väljendub epikuurlaste hüve-määratluses hellenismiaja eetika individualistlikkus. Nende käsituse kohaselt on naudingute allikaks eelkõige nauditavad aistingud, aistingud on aga inimesel alati individuaalsed.
kes oligi skeptilise mõttesuuna esimeseks harrastajaks, ja Karneades ning nn. hilise skeptitsismi esindajad Ainesidemos, Agrippa ja Sextus Empiricus. Viimane on kirjutanud filosoofia koolkindadest nii: "...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline." Paraku ei osutunud filosoofiline skepsis antiikajal kuigi populaarseks. See ei vähenda aga tema ajaloolist tähendust: just skepsis on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodide
Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Vana-Kreeka teater oli hobuserauakujuline. Seal olid kivist pingiread. Näitlejateks olid mehed. Teatrit käisid peaaegu kõik vaatamas, vaesed võisid odavamalt või tasuta tagaridadest vaadata. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll
endas seda, mis olema peab, vastukaaluks sellele, mis olemas on. Järelikult ei lähtunud Marx juba oma esimestes teaduslikes uurimistöödes abstraktsetest, puhtteoreetilistest huvidest, vaid vajadusest välja töötada maailmavaade, mis aitaks vastata teda piinavatele küsimusele: kuidas vabastada inimene alistatud olekust, teha ta vabaks. ( Fedossejev et al. 1972: 28) Uurimustöö esimeseks viljaks oli 1839. aastal kirjutatud seitse eeltöövihikut, mis on praegu tuntud kui ,,Epikurose, stoikute ja skeptikute filosoofia ajaloo vihikud" Nendes vihikutes näitas Marx, et filosoofia ei sobi kokku reigiooniga. ( Sealsamas: 22) Väitekirjas hindas Marx kõrgelt osa, mida suurte kreeka atomistide Demokritose ja Epikurose filosoofilised vaated inimkonna vaimses arenemises etendasid. Marxi teeneks oli ka Epikurose filosoofilises süsteemis leiduvate dialektika elementide kättenäitamine. Eriti märkis ta ära Epikurose õpetuse aatomite spontaanse kõrvalekaldumise kohta,
jooksul *Õnn on ,,parim,kauneim,nauditavaim" -ugaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud.Kuid üüluseramastajale meeldib see,mis on loomu poolest nauditav. Kas voorusest piisab õnneks?Platoni ja Aristotelese vastus *Platon:varane-jah, hilisem-ei *Arostoteles-loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täisuliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid -head teod nõuavad vastavat varustust *Aristoteles (Poliitika)-keha hüved ja välised hüved on vajalikud hingele Stoikute vastus: -voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus-õiged arusaamad sellest,mis on hüved -tõeline hüve on see, mis on seesmiselt,loomu poolest hea: #tervis,nauding,ilu,tugevus,rikus,kuulsus ja kõrge sünnipära-väärtus sõltub kasutamisest #voorused(õiglus,mõõdukus,julgus) on seesmiselt head -Õnn tähendab kindlust hõve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel -Järeldus:õnn ja voorus on kattuvad mõisted
Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi mingi teadusala terve esimese korruse või hoone tiiva loojad. Matemaatikas Pythagorasest Archimedeseni; astronoomias Phalesest ja Pythagorasest Hippharhosese ja Ptolemaioseni; loodusteadustes Hippokratesest Aristotelese ja aleksandria anatoomideni; ajaloos Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed armastasid mõelda ja ideedega mängida, pidades üle kõige lugu üldistamise, seostamise kunstist filosoofiast. Ateena polise kõrgajal oli linnriigis umbkaudu 30 000 elanikku. Peaaegu kõik tundsid kõiki, olid sõbrad või tuttavad. Poliitikute teed ristusid pidevalt. Linnas oli kõigil kitsas ja kõik olid kõigi silma all. Samal ajal oli linn pidev võistluskoht, sest midagi ei jälginud linnaelanikud
saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks. Stoikud moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Vana-Kreeka filosoof Zenon Kitionist (umbes 336 264 e.m.a). Stoikute koolkond teeb oma ligi viiesaja-aastalise kestvuse vältel läbi kolm üksteisest eralduvat perioodi. Koolkonna vanem ajajärk, vanem stoiklus, kannab klassikalist ilmet ja on suhteliselt sõltumatu teistest filosoofilistest vooludest. Sellele järgnev keskmine stoiklus on juba eklektilise iseloomuga ja mõjutatud enim platonismist. Noorem stoiklus kuulub Rooma keisririigi ajastusse ning on täiesti eklektilist laadi ning tegeleb peamiselt eetilis- religioosse küsimustikuga
traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) Venemaal : Aisopose valmid, Homerose-paroodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 27. Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19. sajandi Venemaal ja USAs. Vastus: USA: 1. Rooma oli eeskujuks oma riigi loomisel (18. sajand): - Rooma vabariigi konstitutsioon (3-1.saj eKr) - Riikliku sümboolika eeskuju - Riiklike institutsioonide nimetused (senatus>senat) - Föderatiivsuse alused Kreeka demos'te liidu eeskujul. 2. Arhitektuuris (18.-19. saj) - Neoklassitsism (1780-1820) - Kreeka templi stiil (1820-1860) 3
80 Rooma õigus - Silm silma, hammas hamba vastu - EI - Seadus on ülimuslik ja kodanikud on võrdsed seaduse ees ROOMA ÕIGUS - Õigus apelleerida(kohtu otsust edasi kaevata) keisrile ROOMA ÕIGUS - Kuriteolt tabatu üle on õigus mõista omakohut - EI - Õigust mõistab ainult kohus ROOMA ÕIGUS - Inimese õigused olenevad tema seisusest ja positsioonist EI 77 Stoitsism · Maailmas valitseb stoikute arvates saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis, kui ta allub saatusele, sest "saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu" · Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve/ hea ja mis on kurjus/ halb ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu ei ole hea ega halb ning sellesse tuleb suhtuda
80 Rooma õigus - Silm silma, hammas hamba vastu - EI - Seadus on ülimuslik ja kodanikud on võrdsed seaduse ees ROOMA ÕIGUS - Õigus apelleerida(kohtu otsust edasi kaevata) keisrile ROOMA ÕIGUS - Kuriteolt tabatu üle on õigus mõista omakohut - EI - Õigust mõistab ainult kohus ROOMA ÕIGUS - Inimese õigused olenevad tema seisusest ja positsioonist EI 77 Stoitsism · Maailmas valitseb stoikute arvates saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis, kui ta allub saatusele, sest "saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu" · Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve/ hea ja mis on kurjus/ halb ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu ei ole hea ega halb ning sellesse tuleb suhtuda
rahuldavat vastust. Antiikajal vaidlesid selle üle stoikud ja epikuurlased. Esimesed väitsid, et kõik maailmas ja inimese elus toimuv on determineeritud ning toimub range paratamatuse sunnil, teised uskusid aga, et nii nagu korrastatud maailma kosmost moodustavad aineosakesed kalduvad langemisel ruumis kõrvale sirgjoonest, nii on ka hinge mõistuslik osa vaba kujundama inimese elu õnnelikuks ja harmooniliseks. Stoikute ettemääratuseõpetus tundus juba paljudele nende kaasaegsetele liiga äärmuslik, nii et nende kohta tekkisid anekdoodid. Üks neist jutustab, kuidas üks stoikust filosoof tabas oma orja enda tagant varastamast. Ori põhjendas oma teguviisi sellega, et tema vargus oli saatuse poolt ette määratud. Seepeale laskis peremees orjale vitsu anda, öeldes, et ta teeb seda, kuna ka see on saatuse poolt ette määratud.
heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes oli mitmekülgne teadlane. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi
inimese eesõigus ja põhiline kohustus. Kes elab kooskõlas iseenesega, elab kooskõlas universumiga. Juhtiv roll on inimese ,,minal". Kui ,,mina" on juba oma sisemise vormi saavutanud, jääb see muudetamatuks ja häirimatuks. Elu iseenesest on muutuv ja vahelduv, aga tema tõelist väärtust tuleb otsida igavesest korrapärast. Seda korrapära suudame haarata oma otsustusvõimega. Otsustusvõime on keskne jõud inimeses. See on ainus asi, milles inimene täielikult endast sõltub. Stoikute teooria, et inimene on täielikus kooskõlas loodusega ja moraalselt sõltumatu loodusest, osutus üheks tugevamaks antiikkultuuri kujundanud jõuks. Kristlikus teoorias on aga vastupidi inimese absoluutne sõltumatus tema pahe ja eksitus. Inimene ei tohi ennast usaldada ega iseenda häält kuulda võtta. Ta peab kuulama Jumala häält. Nende kahe vastandliku arusaama võitlus kestis aastasadu. Antropoloogilise filosoofia üks iseloomulikumaid
Kuid siiski oma vabadel hetkedel, mil ta sai oma valitseja rüü seljast visata, kirjutas ta ühed kõige tähtsamad stoistliku filosoofia teosed. Raamatu, kus ta hoiatab ennast valede veenumuste eest ja õhutab end olema parem inimene. Marcus Aurelius on nimetatud Rooma stoikluse kolmanda põlvkonna esindajaks, kelle isikus pääses stoitsistlik filosoofia sõna otsemas mõttes aukohale ning kujunes mõnevõrra moeasjaks. Andunud noorena filosoofilisele õpinguile, uurib ta peale stoikute ka platoniste ja peripateetikuid, suhtudes teatava sallivusega ka teistsugustesse arusaamadesse. Viimast kinnitab asjaolu, et ta hoolitses Ateenas asuvate filosoofiliste koolide eest ja lasi riiklikul kulul neis igaühes pidada üleval kaks õppetooli. Epictetuse eeskujul seadis ta esikohale eetika: nõudis omakasupüüdmatut inimesearmastust ja enesetäiustamist ning arvas, et õnne ja rahulolu võib saavutada ainult maailma seaduspärasusi mõistes ning nende mõistuslikkusse uskudes
mõistuspärselt toimida. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles: loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust. 1 Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Platon: Erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Stoikute vastus: Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud
kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Hellenistlikul perioodil Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse.
Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes oli mitmekülgne teadlane. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit
· on vaja õppida, sest ainult nii suudab hing meelde tuletada seda, mida nägi ideede maailmas enne kehastumist. · ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest võimetest. · ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges olemas. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. Stoikute arvates on vabadus · vaid illusioon. · võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. · võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt tarkust tahta vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. Saatusest rääkides pidasid stoikud silmas · kolme saatusejumalanna ehk moira tahet. Ei, stoikud ei seostanud saatust nende jumalatega. · maailma loonud jumala tahet. Ei, stoikud ei vastandanud jumalat maailmale.
· Kuna rooma mehed kandsid pikka India sari taolist üleriiet toogat, nimetatakse selliseid mehekujusid togatusteks · Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument · Kreeklased ei ole ratsamonumente püstitanud · Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas · Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr · Teda peeti ideaalseks valitsejaks · Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene · Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel · Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud · Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks · Constantinus oli kristlasi soosinud · Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia
traktaat Kohustusest jne) b)ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus,Sallustius jt) Luuletajaid (Homeros,Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaafiguurd Cicero ja Cato. Rooma konstutsioon 3.saj eKr (Polybiose ajalooteose 6.raamatu alusel) Venemaal: Aisopose valmid, Homerose-paroodia „Konnade ja hiirte sõda“ 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid) Vürst Kurbski (1528-1583);Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 30.Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19.sajandi Venemaal ja USAs. USAst ega Venemaalt ei võrsunud umbes 200 aasta jooksul (17.sajandi keskpaik kuni 19.sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast teaduslikku käsitlust. Eeskuju oma rahva ja riigi arendamisel (ühiskondliku vooruse mudel) Klassikaliste
Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) 10 Venemaal : Aisopose valmid, Homeroseparoodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski (15281583): Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 27. Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.19. sajandi Venemaal ja USAs. USAst ega Venemaalt ei võrsunud umbes 200 aasta jooksul (17.sajandi keskpaik kuni 19. sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast teaduslikku käsitlust. · Eeskuju oma rahva ja riigi arendamisel (ühiskondliku vooruse mudel) Klassikaliste
· Me võtame vastu vaid seda, kuidas asjad meile näivad tähenduses. Püha Augustinus kirjutas hiljem teose Contra olevat. Academikos. · Filosoofia: · Silmapaistvad esindajad on Arkesilaos (315-241) ja · Me ei või kunagi öelda, et see või teine asi on nii. Me Karneades (213 128), kes kritiseerisid eriti stoikute võime vaid öelda, et see või teine asi näib meile sellisena kindlaid tõekriteeriume. või teistsugusena. · Keskmine periood ehk akadeemiline skeptitsism · Skepsis on side otsusest loobumise ja hingerahu · Kõik on arvamus, kuid ühed arvamused on tõenäolisemad (ataraksia) vahel. kui teised. · Õige hingerahu järgib skeptikut nagu vari keha
a. maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme. b. mõni meeleolu on petlik. >> c. ei saa öelda, milline on maailm tegelikult. 21st of March 17:57 matis Milliste väidetega nõustuksid stoikud? Matching pairs: Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust (õigustust) -- ei Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane -- ei Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes -- ja 21st of March 17:58 matis Stoikute arvates on vabadus >> a. võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. b. illusioon. c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 21st of March 17:58 matis Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. >> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis juhtub. c
ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla. 26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27
eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla. 26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole. 27
hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on inimene; aga kui tahame öelda et ta on olemas, siis me ei ütle, et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus Atomistika. Demokritos ja Epikuros
Filosoofia Filosoofid juurdlesid nüüd märksa enam selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet teda karta. Suurema populaarsuse saavutas stoitsismi koolkond. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada. Teaduse areng 3.sajandil eKr Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. 4.sajandi teisel poolel koostas matemaatik Eukleides mitmeköitelise põhjapaneva
Stoitsism Zeno Citiumist (ca 333-262 e. Kr.) uskus, et maailm on korraldatud vastavalt jumalikule plaanile ning et kõik, mis looduses leidub, kaasaarvatud inimesed, on olemas kindla põhjusega. Stoikud uskusid, et ülim voorus on elada loodusega kooskõlas. Olulisim järeldus selles teoorias oli usk, et kõigel, mis maailmas toimub, on oma põhjus, et ei ole olemas juhuseid, juhuslikkust; ning et kõike, mida elu toob, tuleb lihtsalt aktsepteerida kui osa plaanist. Hea elu stoikute järgi tähendas oma saatuse aktsepteerimist hoolimata sellest, et see võis sisaldada kannatusi. Kõige imetlusväärsemaks omaduseks peetigi julgust kannatuste või ohuga silmitsi seista. Inimene peab küll surema, kuid ei pea seda tegema oiates ja halisedes; teda võidakse vangi panna, kuid ta ei tohi selle üle vinguda; ta võib sattuda eksiili, kuid peab kannatama oma maapagu naeratades, julgelt ning rahulikult. Inimese keha saab küll aheldada, ent mitte tema tahet
a. maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme. b. mõni meeleolu on petlik. >> c. ei saa öelda, milline on maailm tegelikult. 21st of March 17:57 matis Milliste väidetega nõustuksid stoikud? Matching pairs: Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust (õigustust) -- ei Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane -- ei Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes -- ja 21st of March 17:58 matis Stoikute arvates on vabadus >> a. võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes >>vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. b. illusioon. c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 21st of March 17:58 matis Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. >> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis >>juhtub. c
a. maailm on tegelikult selline, millisena me teda näeme. b. mõni meeleolu on petlik. >> c. ei saa öelda, milline on maailm tegelikult. 21st of March 17:57 matis Milliste väidetega nõustuksid stoikud? Matching pairs: Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust (õigustust) -- ei Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane -- ei Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes -- ja 21st of March 17:58 matis Stoikute arvates on vabadus >> a. võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes >>vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. b. illusioon. c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 21st of March 17:58 matis Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. >> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis >>juhtub. c
positivism (riigivõim), marksism (inimene kui üks liik teiste seas), sotsioloogiline lähenemine (protsess ja huvid). Religioossetel eeldustel põhinevad teooriad tunnistavad ülipositiivse õiguse olemasolu, mille keskmeks on jumalik olend. Inimesel kui Jumala näo järgi loodud on väärtus iseeneses ning loomuõigusest tulenev sünnipärane väärikus. Loomuõiguslike teooriate 3 traditsioon on pärit antiikajast, stoikute ja Aristotelese filosoofiast. Keskajal jätkas traditsiooni Aquino Thomas. Peale Grotiust ja Pufendorfi on traditsioon ilmalikustunud. Järgnesid püüded leida loomuõiguse ja inimõiguste allikas inimese sotsiaalsest ja ratsionaalsest loomusest. Selle teooria kohaselt on loomuõigus sõltumatu seadusandlikust fiat'ist, eksisteerides isegi juhul kui me eeldame, et Jumalat pole olemas. John Locke'i sõnastatud loomulike õiguste teooria
on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on inimene; aga kui tahame öelda et ta on olemas, siis me ei ütle, et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA
Aristotelese vaated ja meetodid võttis hiljem üle tema peamine õpilane Theophrastos, kes kirjutas 18 raamatust koosneva "Füüsikute arvamusi" (Physikôn doxai), mis on säilinud katkenditena. Nagu Aristoteles, nii käsitleb ka Theophrastos füüsikute õpetusi probleemidekeskselt. Platoni Akadeemiat juhtinud Kleitomachose 120. a. paiku e. Kr. koostatud Theophrastose teosel põhinev väljavõte on olnud allikaks Sextus Empiricusele, Cicerole ja Poseidoniose stoikute koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita). Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest,
(Ø(A &B) &A) ØB. 4. Kas esimene või teine; esimene; järelikult mitte teine. (((A ÚB) &Ø(A &B)) &A) ØB. 5. Kas esimene või teine; teine; järelikult mitte esimene. (((A ÚB) &Ø(A &B)) &B) ØA. Neist viiest aksioomist tuletas Chrysippos veel suure hulga õigeid väiteskeeme. Paraku on ekslik Chrysippose kinnitus, et kõik õiged väiteskeemid on nimetatud viiest tuletatavad. Keskaegsed ja hilisemad loogikatekstid kommenteerisid nii Aristotelese mõisteloogikat kui Stoikute lausearvutust. Peale Chrysippost kirjutati Kreekas küll mitmeid kommentaare Aristotelese ja Chrysippose teostele, aktiivne loogikauurimine aga jäi soiku. 2.2 Keskaegne loogika Kreeka loogikatraditsiooni kanti ladinakeelsesse maailma hulga tõlgete abil, olulisemad olid seejuures Cicero (106-43 e.m.a), Marius Victorinuse (4. sajand) ja Martianus Capella (5. sajand) tõlked. Keskaja mõjukaimaks autoriks peetakse
antiik pole enam dünaamiline, 15.saj: latinstvo liikumapanev (`ladinapärasus'>'läänemaailm') jõud Ameerika ühiskondlikus elus, Ladina haigus (=süüfilis, vrd kasulik prantsuse haigus) teadmine laiemates avalikkuse 16. saj humanistidest immigrandid kihtides ega (4): rahvuse väljakujundamisel. Nt vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute 6. 19. SAJANDI KESKPAIK JA II paradoksid IV ja VI raamatu tõlge POOL: REISID vene keelde. ITAALIASSE JA KREEKASSE Tsitaadid erakirjavahetuses: 19. saj II pool: pidev laevaliiklus ...pulsus ego civitate non sum, quae Atlandil nulla erat... Ameeriklaste traditsiooniline tuur (Ma ei ole välja saadetud riigist, mida Itaalias: pole olemaski) ronida Vesuuvi tippu, külastada 3
· Kuna rooma mehed kandsid pikka India sari taolist üleriiet toogat, nimetatakse selliseid mehekujusid togatusteks · Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument · Kreeklased ei ole ratsamonumente püstitanud · Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas · Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr · Teda peeti ideaalseks valitsejaks · Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene · Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel · Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud · Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks · Constantinus oli kristlasi soosinud · Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia
Võib näida, nagu oleks Kant sünge kombeõpetuse esindaja, kes eitab igasugust vaba rõõmsameelsust. Et see nii ei ole, seda näitavad Kanti lõpumärkused "eetilise askeetluse" (vooruste kultuuri) kohta. Vooruse reeglid on Kantil suunatud oma kohustuse vabale ja rõõmsameelsele täitmisele. Mida ei tehta naudinguga, vaid orjatööna, sellel ei ole mingit sisemist väärtust ja seda ka ei armastata, vaid põgenetakse selle eest niivõrd, kui see on võimalik. Sellepärast paneb Kant stoikute hüüdlause kõrvale: "Harju juhuslikke kannatusi kandma ja sama juhuslikest elurõõmudest loobuma epikuurose rõõmsa südamega. Sest, kellel peaks rohkem olema rõõmsameelsust, kui sellel, kes oma kohustusi täidab? Sellepärast astub Kant ka munkliku askeesi vastu välja. Iseenda ristilöömine ja lihasuretamine kõlbavad küll süütunde äratamiseks, kuid mitte moraalseks kahetsuseks. Samuti ei ärata nad rõõmsameelsust, mis vooruslikkust saadab, vaid ennemini
tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus tuleb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa, sest stoitsismi rajaja Zenon selgitas oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimus kõik maailmas vääramatu ja õiglase jumaliku korra järgi. Kõik on jumalate ja saatuse poolt ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega mõttetu ja halb. Tark lepib saatusega, teades kindlalt, et kõik mis jumalad sündida lasevad on hea. Ainult himud ja soov neid rahuldada ei lase inimestel saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastab inimese kõigist muredest ja toob kaasa püsiva hingerahu.
tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus tuleb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa, sest stoitsismi rajaja Zenon selgitas oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimus kõik maailmas vääramatu ja õiglase jumaliku korra järgi. Kõik on jumalate ja saatuse poolt ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega mõttetu ja halb. Tark lepib saatusega, teades kindlalt, et kõik mis jumalad sündida lasevad on hea. Ainult himud ja soov neid rahuldada ei lase inimestel saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastab inimese kõigist muredest ja toob kaasa püsiva hingerahu.
kujundid. Boethius (u 480-524) poliitik ja filosoof. Ta elas Ravennas, oli kõrgel kohal idagootide kuninga Theoderichi juures. Ta vangistati ja hukati. Vanglas kirjutas ta De consolatione philosophiae (Filosoofia lohutusest). See on dialoog autori (proosas rääkija) ja Filosoofia (luules rääkija) vahel. Teose alguses esineb kokkuvõte Platoni Timaiosesf ja kogu kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest. Johannes Scotus Eriugena (u 810-877). Neoplatoonik. Mõistus ja ilmutus on mõlemad tõeallikad. Kui näib, et nad on sattunud konflikti, siis tuleb mõistust enam usaldada. Intellego ut credam mõistan selleks, et usuksin. Ta ütles, et tõeline religioon on tõeline filosoofia, kuid samuti vastupidi. Scotuse tähtsaim töö on De divisione naturae (Looduse jaotusest). Jumal on kõigi asjade
õiglaselt, vapramaks, tegutsedes vapralt. Ühesõnaga, teod vormivad ja puhastavad inimest. Kasvatuse eesmärk on juhtida inimene kõlbelisele enesetunnetusele. Aristoteles eristab tahtega seotud eetilised voorused mõistuse dianoeetilistest voorustest. Tarkus ja teadmine (mõistmine) on vahendid, mis aitavad vahet teha tõe ja vale, hea ja halva vahel. Klassikajärgsel ajastul oli üks tähtsamaid stoikute õpetus (Zenon, Seneca, Marcus Aurelius). Voorused kui kõlbluse väljendusviisid on õpitavad ja õpetatavad, kusjuures nad on jäävad - kellel on, ei mineta neid; kus on üks voorus, on ka teised. Algvoorus (väärtus) on tarkus, millest tulenevad teised - arukus, vaprus, mõistlikkus ja õiglus. Inimene peab valitsema oma afekte - lõbu, valu, himu ja hirmu. Kõlblus tähendabki nende taltsutamist. Stoikud rõhutavad eriti kohusetunnet, oma koha teovõimsat täitmist tegelikkuses
mitte nt märulit. Kas voorusest piisab õnneks? Platoni ja Aristotelese vestlus Platon erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Varane Platon: ei, hiline: jah Aristoteles loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: · head teod nõuavad vastavat varustust · keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Kas voorusest piisab õnneks? Stoikute vastus (Cicero, Seneca, Marcus Aurelius) · voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus ehk õige arusaam sellest, mis on hüve, kuidas voorused ja hüved seonduvad · tõeline hüve on see, mis on oma loomu poolest hea. Kas tervis, nauding, rikkus, sünnipära on loomu poolest head? ei ole, sest väärtus sõltub sellest, kuidas ja milleks neid kasutatakse. Tõelised voorused on tegutsemisviisid: õiglus, mõõdukus, julgus on seesmiselt head
annaabi.ee 
