Skeptitsism (1)

Referaat - Vana-Kreeka skeptitsism

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad

Vana-Kreeka skeptitsism

TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud

Antiik filosoofia

Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev

Filosoofia konspekt

Muutus kreeklaste enesemääratlus ehk identifitseerimine. Kui enne kreeklased määratlesid end oma linnriigi ehk polise järgi (näiteks teebalane, korintlane), siis nüüd määratlesid end kreeklaste ehk hellenitena. Sellele aitas kaasa ühise kreeka keele (koinee) välja kujunemine. 3. Kosmopolitism ehk enda maailma kodanikuna määratlemine 4. tekkisid uued kultuuri keskused Aleksandria Egiptuses, mis hakkas isegi Ateenat varjutama. Hellenistlikud õpetused: 1. skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia 2. epikureism 3. stoitsism SKEPTITSISM

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Mõtte mõttest

1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

uskumusega, vaid mõne muu seisundiga (hirmp ees; p lootmine vms). Kuidas õigustust mõista? 71. Vääramatu õigustus Rene Descartesi järgi peavad tõendid uskumust õigustama vääramatult (õigustus on vääramatu, kui pole võimalik, et p on väär ning p-d õigustav väide on tõene). Ta jõudis sellele tulemusele, arutledes võimaluse üle, et kogemused võivad olla petlikud. 72. Kartesiaanlik skeptitsism "Ma oletan siis, et mitte Jumal, kes on ülimalt heaning tõe allikas, vaid mingi kuri deemon, kes pole vähem võimas kui ta on petlik, on rakendanud kogu oma jaksu minu petmiseks; ma mõtlen, et taevas, maa, värvid, kujud, helid ja kõik muud välised asjad pole muud kui pettekujutelmad ning unenäod, mille on loonud kuri deemon selleks, et püüda lõksu mu kergeusklikkuse; ma mõtlen, et mul pole käsi, pole silmi, pole liha, pole verd ega meeli ning ometi

Filosoofia p?eriood

Eesmärk stoiline rahu - aphateia. Meid takistavad afektid: 1)lõbu; 2)iha; 3)mure; 4)hirm. Tark inimene saavutab stoilise rahu seisundi - selline inimene saab olla õiglane. Kõik rabelevad selle poole, järelikult on rumalad. Üldine inimesearmastus. Rõhutasid sõprust tarkade vahel, sotsiaalset võrdsust, humaansust, kosmopoliitsust. Mõju kristlusele. Markantseim esindaja on keiser MARCUS AURELIUS, teos "Iseendale". Oli sõdurkeiser, lihtsa eluviisiga, polnud kristlusesõbralik. ANTIIKNE SKEPTITSISM Skeptik on kahtleja, kes tõelist tunnetust peab võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik. Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. Skeptik ei eita ega jaata teadmiste võimalikkust. Arengus eristatakse 3 perioodi: Vanem suundPYRRHON Elisest (u.360-270 e.Kr.): asjade olemus on meile täiesti tundmatu, kuna meie tajud ei näita meile, kuidas asjad tõeliselt on. Me võtame vastu vaid seda, kuidas asjad meile näivad olevat. Skepsis on side otsusest loobumise ja hingerahu vahel

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi