Hellenismiperiood (0)

Hellenismiperiood (kokkuvõte)
Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus
Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike- Aasia , Süüria ja Palestiina , Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk- Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised . Need kolm riiki seisid järgnevatel sajanditel omavahel alatasa sõjajalal. Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Aleksandriale lisandusid Antiookia Süürias ja vanade linnade seast eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Levis a arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kaugemal ida pool jäi kreeklaste ja kreeka ehitiste osatähtsus küll väiksemaks, kuid teatud määral ulatus see kõik ka Mesopotaamiasse ning mõneti isegi Kesk-Aasiasse ja Induse kallastele.
Riigi- ja ühiskonnakorraldus
Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid . Nende võim oli praktili selt piiramatu vaid Makedoonias pidid nad tosiselt arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoone lisi ja luksuslikke losse ning ümbritsesid end toretsevate õukondadega. mis koosnesid peamiselt kreeka-makedoonia ülikutest. Seejuures võtsid nad meelsasti eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt. Nad hakkasid alluva telt nõudma jumalikku austust ja lähtusid vanadest idamaistest tavadest ka paljudes riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Oluline muutus oli aset leidnud sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas oma- ette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust
Hellenistlikud riigid ja kultuurielu
Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muu sade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel Museion millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus . Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast Museioni juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna . Seal kirjutati käsikirju ümber, tehti sellega seondu vat filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muidugi ka teiste teadustega. Aleksandria polnud ainus suur teadus- ja kultuurikeskus: Väike-Aasias sai järjest tähtsamaks Pergamon, Kreekas aga püsis esiplaanil endiselt Ateena.
Hellenistlik kirjandus
Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähenduse. See on ka mõistetav, sest klassikalisel ajajärgul oli seal käsitletud linnriigile ja tema kodanikele olulisi poliitika- ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii linnriik ja kodakondsus kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiate kirjutamine küll jätkus - need käsitlesid uue ajal armastust, perekonnaelu ja olulisi teemasid -, tragöödiate poolel piirduti aga peamiselt klassika ettekandmisega. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Et kõige tähtsam luule peamiselt keskus oli Aleksandria, siis tuntakse hellenistlikku poeesiat Aleksandria luule nime all.
Filosoofia
4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda . Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta . Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon . tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega halb ja mõttetu. Tark inimene, ütlesid stoikud , lepib oma saatusega, teades kindlalt, et kõik, mis jumalad sündida lasevad, on hea. Kõigepealt tuli aga oma himudest lahti saada, sest just himud ja soov neid rahuldada ei lasknud inimestel stoikute meelest saatusega leppida. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastas inimese ühtlasi ka kõigist muredest ja tõi kaasa püsiva hingerahu. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada. Stoitsistlik õpetus levis hiljem ulatuslikult ka Rooma riigis, kuid roomlased andsid sellele oma ellu suhtumisest lähtudes uue tõlgenduse.
Teaduse areng
Kui klassikalisel perioodil püsisid eri teadusharud veel suurel määral filosoofia kui terviku raames, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab nende süvenev eraldumine. Muidugi leidus selgi perioodil väga mitmekülgseid õpetlasi. Nii oli 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi kodus nii astronoomias, geograafias kui ka ajaloos. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ( meridiaani pikkuse) ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi (arvutas välja kõikide tähtsamate sündmuste ligikaudse toimumisaja) Samas võimaldas teaduse suurem spetsialiseerumine saavutada paljudel üksikaladel silmapaistvat edu. Nii koostas matemaatik Eukleides (4. sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles sõnastas elementaar geomeetria põhialused . Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. sajand eKr) aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse.
Muutused religioonis
Kõik vanad jumalad jäid püsima ning nende kõrvale andsid kreeklased koha paljudele ida jumalatele. Seejuures leidsid kreeklased oma ja võõrastel jumalatel olulisi ühisjooni ning hakkasid neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii näiteks võis Zeusi samastada Amoniga , Dionysost Osirisega , Aphroditet ja Demeter aga Ištari, Hathori või Isisega. Isis saigi hellenismiperioodil Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks. Tema pühamuid rajati nii Kreekasse kui ka Itaaliasse ning tema auks korraldati müsteeriume. Hellenismiperioodi religioon oli seega Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam .
Aleksandra Baikova
11A1